3-3-1-3-96

3-3-1-3-96 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. märtsil
2. a. U.​D. Kaasikese kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 4 lg. 2 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
3. märtsil
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Uuno-Diander Kaasikese kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a. määrusele haldusasjas nr. II​3/245/
7. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
8. oktoobril
9. a. esitas Uuno-Diander Kaasike Tallinna Halduskohtule kaebuse ETK Ehitusvalitsuse keeldumise peale erastada temale rahvakapitali obligatsioonide eest eluruumi üürilepingu alusel kasutatav korter Rakvere linnas Võidu tn. 52 -
10. Kaebuse esitaja leidis, et ETK Ehitusvalitsuse keeldumine temale eluruumi erastamisest üürivõlgnevuse tõttu enne
11. aprilli
12. a., mil Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusega tunnistati kehtetuks Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 1 osas, mis loeb erastamise objektiks kooperatiivse organisatsiooni elamu või korteri olenemata sellest, kelle vahendite arvelt see on ehitatud, ei ole kooskõlas Eluruumide erastamise seaduse §​ga 5 lg.
13. U.-D. Kaasike palus tunnistada ETK Ehitusvalitsuse toiming täielikult seadusevastaseks. Tallinna Halduskohtu
14. oktoobri
15. a. määrusega tagastati kaebus koos lisadega HKS § 10 lg. 3 alusel esitajale. Määruses märgiti: "Halduskohus lahendab avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidlusi, s.t. organ või asutus, kelle õigusakti või toimingu peale esitatakse kaebus, peab olema avalik-õiguslik." Halduskohus leidis, et ETK Ehitusvalitsus ei ole HKS § 4 lg. 1 tähenduses asutuseks, kelle tegevuse peale saab halduskohtusse kaevata.
16. oktoobril
17. a. esitas U.-D. Kaasike Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu
18. oktoobri
19. a. määrus haldusasjas nr. 3-565/95 ja saata asi arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Apellant leidis, et olles küll eraõiguslik asutus, oli ETK Ehitusvalitsus eluruumide erastamisel kohustatud subjektiks. Seega oli pandud talle kohustus täita avalik-õiguslikke haldusfunktsioone. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
20. novembri
21. a. määrusega jäeti Tallinna Halduskohtu
22. oktoobri
23. a. määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebuse esitamise ajal ei olnud ETK Ehitusvalitsusele pandud kohustust täita avalik-õiguslikke funktsioone. ETK Ehitusvalitsuse näol ei ole tegemist ka muu autonoomse asutusega HKS § 4 lg. 1 p. 5 mõttes, nagu väitis kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses. Antud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
24. detsembril
25. a. esitas U.-D. Kaasike Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebuses U.-D. Kaasike väidab, et ringkonnakohus ei andnud oma määruses hinnangut erikaebuses esitatud väitele, et eluruumi erastamise avalduse vastuvõtmisel oli ETK Ehitusvalitsus eluruumide erastamise kohustatud subjektiks ja seega ka isikuks, kes täitis avalikõiguslikke funktsioone. Kuna erastamise kohustatud subjekt rikkus seadust ajal, millal ta oli kohustatud eluruumi erastama, siis tuleb teda kohustada selleks tagantjärele. ETK Ehitusvalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kaebus on põhjendamatu. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Ekslik on Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi seisukoht, et U.​D. Kaasikese kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning et Tallinna Halduskohtu
26. oktoobri
27. a. määrus kaebuse läbivaatamatult tagastamise kohta on seaduslik ja põhjendatud. HKS § 4 lg. 2 kehtestab, et halduskohtusse võib pöörduda ka halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks. Eluruumide erastamise seadus reguleerib suhteid, mis tekivad riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste seadusega määratud erastamise kohustatud subjektide omandis olevate elamute ja korterite erastamisel, määrates kindlaks erastamise objekti, subjektid, tingimused ja korra. Seadus paneb eluruumide erastamise kohustatud subjektidele avalik-õigusliku ülesande - korraldada eluruumide erastamist. Eraõiguse subjekt on avalik-õigusliku vaidluse pooleks, kui talle on seadusega või seaduse alusel pandud avalik-õiguslike ülesannete täitmise kohustus. Sellest tulenevalt on eluruumide erastamisest keeldumine avalik-õiguslik toiming. Kaebusi sellise toimingu peale lahendab halduskohus. Seega on antud juhtumil tegemist eluruumi erastamisest tekkinud avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Asja läbivaatamisel peab halduskohus välja selgitama, kas ETK Ehitusvalitsus on eluruumi erastamise kohustatud subjekt ja kas vaidlusaluse eluruumi erastamisest keeldumine oli seaduslik. Eeltoodu alusel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
28. novembri
29. a. määrus haldusasjas nr. II-3/245/95 tuleb tühistada. Juhindudes HKS §​dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab:
30. Kassatsioonkaebus rahuldada.
31. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
32. novembri
33. a. määrus haldusasjas nr. II​3/245/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.
34. Tagastada Uuno-Diander Kaasikesele kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
35. märtsil
36. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remme,l Harri Salmann