← Eesti

3-3-1-5-96

3-3-1-5-96 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. veebruaril
  2. a. L. Soorski esindaja kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine HKS §​de 8 lg. 4 ja 36 lg. 2 kohal-damise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
  3. veebruaril
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Leopold Soorski esindaja Jüri Soorski kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  5. novembri
  6. a. määrusele haldusasjas nr. II​3/232/
  7. Protsessiosalisena võttis istungist osa kolmas isik Anne Vaikmaa. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
  8. aprillil
  9. a. esitas Anne Jano esindaja Mihkel Tuus Saaremaa halduskohtunikule kaebuse Saare maakonna ÕVVTK komisjoni
  10. jaanuari
  11. a. otsuse nr. 1/217 peale.
  12. mail
  13. a. tegi halduskohtunik määruse menetluse peatamiseks kuni kolmanda isiku Leopold Soorski poolt Saare Maakohtule juriidilise fakti tuvastamiseks esitatud avalduse läbivaatamiseni. Juhindudes HKS §​st 9 lg. 3 peatas halduskohtunik
  14. oktoobril
  15. a. määrusega M. Tuusi taotluse alusel Saare maakonna ÕVVTK komisjoni nimetatud otsuse täitmise kuni haldusasjas tehtava otsuse jõustumiseni. L. Soorsk esitas Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada Saaremaa halduskohtuniku
  16. oktoobri
  17. a. määruse. Erikaebust põhjendas L. Soorsk väidetega, et A. Jano ei saanud vaidlustada Saare maakonna ÕVVTK komisjoni otsust ja A. Jano pole Angeste talu elumaja ja kõrvalhoonete seaduslik omanik. L. Soorsk leidis, et A. Jano kaebus on alusetu ja halduskohtunikul puudus õigus ÕVVTK komisjoni otsuse täitmise peatamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  18. novembri
  19. a. määrusega jäeti L. Soorski erikaebus rahuldamata ja Saaremaa halduskohtuniku määrus muutmata. Ringkonnakohtu istungil täiendas erikaebuse esitaja esindaja erikaebust väitega, et kohus on rikkunud protsessinorme, peatades akti täitmise selleks protsessiosalisi kohale kutsumata ja nende arvamust küsimata. Ringkonnakohus leidis, et HKS § 9 lg. 3 mõttest tulenevalt peab halduskohtunik lahendama haldusakti täitmise peatamise küsimuse vahetult pärast vastava taotluse saamist, teiste protsessiosaliste seisukohtade väljaselgitamiseks kohtuistungit määramata.
  20. detsembril
  21. a. esitas L. Soorski esindaja Jüri Soorsk kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  22. novembri
  23. a. määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebust põhjendab J. Soorsk järgmiste väidetega:
  24. Kuna A. Jano ei esitanud
  25. maiks
  26. a. Angeste talu omandiõigust tõendavaid dokumente, pidi halduskohtunik HKS § 10 lg. 2 alusel kaebuse tagastama. Halduskohtuniku
  27. oktoobri
  28. a. määrus on ebaseaduslik, sest kaebust ei tagastatud.
  29. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
  30. augusti
  31. a. määrusega nr. 161 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra punktile 35 on kaebeõigus ÕVVTK komisjoni otsuse peale taotlejatel, mitte aga A. Janol.
  32. Tulenevalt HKS §​st 4 lg. 1 p. 4 ei saa esitada halduskohtule kaebust ÕVVTK komisjoni otsuse peale, sest see komisjon pole maa​ või linnavalitsuse allüksus. Saare maakonna ÕVVTK komisjoni esimees nõustub L. Soorski esindaja kassatsioonkaebuses toodud väidetega. ÕVVTK komisjoni esimees on seisukohal, et "komisjoni otsusega ei saa olla rikutud ega kahjustatud vara senise valdaja huvid". Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Kassatsioonkaebuses esitatud põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  33. novembri
  34. a. määruse tühistamiseks pole asjakohased. Need põhjendused võivad olla asjakohased antud asja sisulisel läbivaatamisel, mitte aga ringkonnakohtu kaevatud määruse seaduslikkuse kontrollimisel. HKS § 8 lg. 4 kohaselt peab kaebuse esitaja lisama sellele kaevatava õigusakti. Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel peab halduskohtunik tulenevalt HKS §​st 9 lg. 1 p. 1 kontrollima, kas see nõue on täidetud. Kui halduskohtunik leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta HKS § 10 lg. 1 alusel kaebuse käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 10​päevase tähtaja. Antud asjas ei lisanud M. Tuus kaebusele Saare maakonna ÕVVTK komisjoni
  35. jaanuari
  36. a. otsust nr. 1/217 ja halduskohtunik ei nõudnud kaebajalt HKS § 8 nõuete täitmist. Kohtutoimikust puudub nimetatud akt. Seega peatas halduskohtunik
  37. oktoobri
  38. a. määrusega kohtutoimikust puuduva haldusakti täitmise. See on kohtumenetluse normide rikkumine, millele on osundatud HKS §​s 36 lg.
  39. Sellise rikkumise korral võivad ringkonnakohus ja Riigikohus protsessiosaliste taotlustest olenemata kohtuotsuse tühistada. Ringkonnakohus pole nimetatud rikkumisele tähelepanu pööranud.
  40. mail
  41. a. kohtuistungi protokollis on kolmanda isikuna nimetatud L. Soorsk, A. Vaikmaa, L. Lellep ja A. Soorsk. Ringkonnakohtus esindas L. Soorski, A. Vaikmaad, L. Lellepit ja A. Soorski order-volikirja alusel vandeadvokaat S. Raudsepp. Ringkonnakohus pole kohtukutset saatnud L. Lellepile ja A. Soorskile. Eeltoodu alusel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  42. novembri
  43. a. määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohtul tuleb asja uuesti läbi vaadates kontrollida, kas protsessiosaliste esindajate volituste vormistamisel on täidetud TKS § 82 nõuded. Puudused ja eksimused esindaja volituste vormistamisel on selline kohtumenetluse normide rikkumine, mis võib protsessiosaliste taotlustest olenemata tuua kaasa kohtuotsuse tühistamise HKS § 36 lg. 2 alusel. Juhindudes HKS §​dest 57 p. 2, 36 lg. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab:
  44. Rahuldada kassatsioonkaebus.
  45. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  46. novembri
  47. a. määrus haldusasjas nr. II​3/232/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.
  48. Tagastada Jüri Soorskile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
  49. veebruaril
  50. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.