← Eesti

3-3-1-10-96

3-3-1-10-96 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. märtsil
  2. a. T. Zurba esindaja kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine kaebuse esitamise tähtaja ennis-tamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Jüri Põld vaatas
  3. märtsil
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Tamara Zurba esindaja Margo Mürgi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  5. jaanuari
  6. a. määrusele haldusasjas nr. II​3/50/
  7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Margo Mürk ja protsessi kaasatud kolmas isik Tiia Bramanis. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
  8. aprilli
  9. a. otsusega nr. 2593 loeti Tallinnas Gonsiori t. 14 asuvad korterid nr. 13 ja 14 omandireformi objektiks ja tunnistati Tiia Bramanis selle vara suhtes õigustatud subjektiks. Tallinna Linnavalitsuse
  10. oktoobri
  11. a. korraldusega nr. 2301​k tagastati nimetatud korterid T. Bramanisele. Üleandmise kohta koostati
  12. novembril
  13. a. vara üleandmise akt nr. 104/
  14. Tagastatud korterit nr. 13 kasutas üürnikuna Tamara Zurba, kes soovis seda korterit erastada.
  15. juulil
  16. a. pöördus T. Zurba esindaja Margo Mürk kaebusega Tallinna Halduskohtusse ja palus tunnistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni nimetatud otsus, Tallinna Linnavalitsuse
  17. oktoobri
  18. a. korraldus nr. 2301​k ja vara üleandmise akt täielikult seadusevastaseks, kuna nende aktide alusel peatati selle eluruumi erastamine T. Zurbale. Tallinna Halduskohtu
  19. detsembri
  20. a. istungil esitas Tallinna Linnavalitsuse esindaja taotluse "jätta asi läbi vaatamata, kuna esitamise tähtaeg on üle lastud". Tallinna Halduskohtu
  21. detsembri
  22. a. määrusega jäeti kohtusse pöördumise tähtaeg ennistamata mõjuvate põhjuste puudumisel. Kohus tuvastas, et T. Zurba sai tema õiguste väidetavast rikkumisest teada
  23. a. lõpus. Sellele kohtumäärusele esitas T. Zurba esindaja M. Mürk erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Erikaebuses taotles ta kohtumääruse tühistamist, kuna kaebuse esitaja ei taotlenud kohtusse pöördumise tähtaja ennistamist, sest kohtusse pöördumise tähtajast peeti kinni. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  24. jaanuari
  25. a. määrusega jäeti M. Mürgi erikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et Tallinna Linnavalitsusele
  26. aprillil
  27. a. esitatud T. Zurba kaebusest nähtub, et T. Zurba oli kaevatud õigusaktidest teadlik enne
  28. aprilli
  29. a.
  30. veebruaril
  31. a. esitas T. Zurba esindaja M. Mürk kassatsioonkaebuse, milles taotleb Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi nimetatud määruse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebuses väidetakse, et kohus on vääralt rakendanud HKS § 7 lg.
  32. Kaebuse esitaja ei taotlenud kohtusse pöördumise tähtaja ennistamist, sest kohtusse pöördumise tähtajast peeti kinni. Kassatsioonkaebuses väidab M. Mürk, et T. Zurba sai tema õiguste rikkumisest teada
  33. juulil
  34. a., kui talle väljastati kaevatud õigusaktid. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Ringkonnakohtu kaevatud kohtumäärus on põhjendatud ja kassatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamist peab kohtunik kontrollima asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel. Tähtaja rikkumise korral, kui taotlust tähtaja ennistamiseks pole esitatud, jätab kohtunik määrusega kaebuse käiguta HKS § 10 lg. 1 alusel HKS §​s 7 lg. 1 märgitud tähtaja rikkumise tõttu ja teeb kaebuse esitajale ettepaneku esitada möödalastud tähtaja ennistamise avaldus. Kui kaebuse esitaja ei ole kohtuniku poolt määratud tähtajaks avaldust esitanud, tagastab kohtunik kaebuse HKS § 10 lg. 2 alusel. Kohtunikul on õigus, tuginedes seaduse analoogia alusel HKS §​le 26 lg. 4, lahendada kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise küsimus määrusega, viimata selleks läbi kohtuistungit, või erandina kohtuistungil enne tähtaja ennistamist asja sisuliselt läbi vaatamata. Kui kohtunik otsustab kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise taotluse jätta rahuldamata, tagastab ta sama määrusega HKS § 10 lg. 2 alusel kaebuse selle esitajale. Kuigi antud haldusasja menetlemisel pole kohtunik lahendanud tähtaja ennistamise küsimust asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel, pole see aluseks kaevatud kohtumääruse tühistamisel. Eeltoodud põhjustel ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kaevatud kohtumäärus tühistamisele. Juhindudes HKS §​dest 57 p. 1 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab:
  35. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
  36. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
  37. aprillil
  38. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.