3-3-1-14-96

3-3-1-14-96 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. aprillil
2. a. M. Lälli kassatsioonkaebuse läbivaatamine vara õigusvastase võõrandamise aegse omaniku tuvastamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
3. aprillil
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Merike Lälli kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
5. jaanuari
6. a. otsusele haldusasjas nr. II​3/15/
7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Merike Läll, tema esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel ja Hillar Eelmaa. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni
8. oktoobri
9. a. otsuse nr. 3921 punktiga 1 loeti Tallinnas Läänekaare t. 42 (endine Lääne t. 32 Nõmmel), kinnistu nr. 790 N hooned ja krunt 1821 m2 omandireformi objektiks. Otsuse kohaselt natsionaliseeriti maa Riigivolikogu
10. juuli
11. a. deklaratsiooniga. Majavaldus natsionaliseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu
12. veebruari
13. a. määruse nr. 127 alusel. Sama otsuse punktiga 2 loeti tõendatuks, et "hooned ja krunt kuulusid õigusvastase võõrandamise ajal Peeter ja Anna Terrasele võrdsetes mõttelistes osades ja üks kahekordne plekkkatusega puidust elamu Helmi Eelmaale, kes vastavad omandireformi aluste prg.​s 7 toodud nõuetele". Omandireformi õigustatud subjektiks tunnistati Läänekaare t. 42 hoonete ja krundi suhtes Anna Terras ja "ühe kahekordse plekkkatusega elamu suhtes Hillar Eelmaa". A. Terras, kes suri
14. a., pärandas testamendiga kogu oma vara M. Lällile. M. Lälli esindaja A. Kozlov esitas ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni otsuse peale kaebuse Tallinna Linnavalitsusele. Tallinna Linnavalitsuse
15. mai
16. a. korralduse nr. 1701​k punktiga 1.5 jäeti kaebus rahuldamata.
17. juunil
18. a. esitas M. Läll Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
19. oktoobri
20. a. otsus nr. 3921 seadusevastaseks osas, millega tunnistati kahekorruselise plekk-katusega elamu võõrandamisaegseks omanikuks Helmi Eelmaa ja selle elamu suhtes omandireformi õigustatud subjektiks Hillar Eelmaa. Samuti palus ta tunnistada Tallinna Linnavalitsuse
21. mai
22. a. korraldus nr. 1701​k p. 1.5 seadusevastaseks ning teha Tallinna Linnavalitsusele ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Kaebuse esitaja väitis, et Aleksander Eelmaa müüs
23. juulil
24. a. kinnistu nr. 790 N koos hoonetega Anna ja Peeter Terrasele, kelle nimele see kanti kinnistusraamatusse. H. Eelmaa ei olnud kinnistu või hoone(te) omanik nende õigusvastase võõrandamise ajal. Linnakomisjoni otsus põhineb vaid kinnistu ostumüügilepingu tõendamata ärakirjas oleval märkusel, et ostu-müügilepingu objekti hulka ei kuulu H. Eelmaale kuuluv elamu. Kinnistu ostu-müügi ajal kehtinud Balti eraseaduse kohaselt ei olnud võimalik, et pärast kinnistu müüki oleks üks hoone eraldi muutunud kolmanda isiku omandiks, ilma et selle kohta oleks vormistatud juriidilist akti või tehtud märget kinnistusraamatusse. Kinnistu ostu- müügilepingu tõendamata ärakirjas olev märge, mis oli vastuolus seadusega, ei saa olla omandiõiguse tekkimise aluseks. Tallinna Halduskohtu
25. novembri
26. a. otsusega jäeti M. Lälli kaebus rahuldamata. Tallinna Halduskohus leidis, et ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni kaevatava otsuse aluseks on Aleksander Eelmaa ning Johanna ja Peeter Terrase vahel
27. juulil
28. a. sõlmitud ostu-müügileping. Lepingu kohaselt müüs A. Eelmaa temale kuuluva Nõmmel Lääne t. 32 asuva kinnistu nr. 790 ühes kõigi hoonete, päraldiste, õiguste, kohustuste ja koormatistega, millega tema seda kinnisvara ise valdas ja kasutas või seaduse järgi vallata ja kasutada oleks võinud, võrdsetes mõttelistes osades Johanna ja Peeter Terrasele. Lepingus oleva märkuse kohaselt ei olnud Aleksander Eelmaa abikaasale Helmi Eelmaale kuulunud kahekordne plekk-katusega puust elumaja lepinguobjekti koosseisus. Kohus leidis, et
29. juulil
30. a. Nõmme notari kohusetäitja poolt tõestatud ostu-müügileping on notariaalselt tõestatud akt. Ostu-müügilepingu ärakirjal on märge kinnistuslõivu tasumise kohta. Nimetatud ärakirja alusel kinnistas Tallinna Kinnistusamet kinnisvara. Kohus asus seisukohale, et pannes kahtluse alla ostu-müügilepingu seaduslikkuse, seab kaebuse esitaja kahtluse alla ka Anna ja Peeter Terrase omandiõiguse kinnistule nr. 790 N. Tallinna Halduskohtu
31. novembri
32. a. otsusele esitas M. Läll apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus ning rahuldada tema kaebus. Apellant väitis, et ta ei sea kahtluse alla kinnistu ostu-müügilepingu seaduslikkuse, vaid asja materjalide juures oleva ostumüügilepingu tõestamata ja allkirjastamata koopia seaduslikkuse, millele rajaneb ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
33. oktoobri
34. a. otsus nr.
35. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
36. jaanuari
37. a. otsusega jäeti M. Lälli apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
38. novembri
39. a. otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on põhjendamatu apellandi väide, et
40. juulil
41. a. Aleksander Eelmaa ning Johanna (Anna) ja Peeter Terrase vahel sõlmitud ostu-müügileping pole käsitletav asjas tõendina. Nimetatud leping esitati
42. juulil
43. a. Tallinna Kinnistusametile ja paluti selle põhjal ostu-müügilepingu objekt kinnistada. See leping on olnud "edasiste kannete ja toimingute aluseks, s.h. Anna ja Peeter Terrasele omandiõiguse tekkimise aluseks".
44. veebruaril
45. a. esitas M. Läll Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kassatsioonkaebuses paluti asja uueks arutamiseks saatmata teha uus otsus ning tunnistada seadusevastaseks Tallinna Linnavalitsuse
46. mai
47. a. korralduse nr. 1701​k punkt 1.5 ja ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
48. oktoobri
49. a. otsus nr. 3921 osas, millega tunnistati Helmi Eelmaa kahekorruselise plekk-katusega elamu omanikuks ja Hillar Eelmaa sama elamu suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Kohtuistungil muutis kassaator taotlust ning palus ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on seadust vääralt kohaldanud. BES §​de 771 ja 809 ​812 alusel kuulusid kinnistul asuvad hooned kinnistu omanikule. Balti eraseaduse kohaselt ei olnud võimalik, et pärast kinnistu müüki ja selle ostja nimele kinnistamist oleks üks kinnistul asunud hoone muutunud kolmanda isiku omandiks, ilma et selle kohta oleks vormistatud juriidilist akti või tehtud märget kinnistusraamatusse. Samuti ei nõustu kassaator ringkonnakohtu seisukohaga, et asja materjalide juures olev ostu-müügilepingu ärakiri on olnud Anna ja Peeter Terrasele omandiõiguse aluseks kinnistule nr. 790 N. Eesti Ajalooarhiivi
50. oktoobri
51. a. teatise nr. 43822/1​41 MK kohaselt ei olnud võimalik kinnistu ostu-müügilepingu originaali arhiivist leida, kuna Nõmme linna kinnistusraamatuid pole ajalooarhiivi üle antud. Asja materjalide juures ei ole kinnistu ostumüügilepingu originaali, millel oleksid poolte ja notari allkirjad. Seetõttu ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et esitatud ostu-müügilepingu näol on tegemist notariaalselt tõestatud aktiga. Kolmanda isiku H. Eelmaa vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on õige. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Põhjendatud on kassaatori väide, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme. Vabariigi Valitsuse
52. veebruari
53. a. määrusega nr. 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktide 7 ja 19 kohaselt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna​ ja linnakomisjoni otsusega tuvastatakse või määratakse kindlaks vara võõrandamise õigusvastasus, vara (õigusjärgne) omanik, vara koosseis ja õigustatud subjektid ning igale õigustatud subjektile kuuluv mõtteline osa tagastamisele kuuluvast varast või määratavast kompensatsioonist. Õige on kassatsioonkaebuses esitatud väide, et ringkonnakohus jättis asja läbivaatamisel tähelepanuta, et vaidlusaluse majavalduse omanik õigusvastase võõrandamise hetkel on kindlaks määratud ebaõigesti. Hoonete tagastamist või kompenseerimist on õigustatud nõudma isik, kellele need õigusvastase võõrandamise ajal kuulusid, või selle isiku ORAS §​s 8 loetletud pärijad. Vabariigi Valitsuse
54. augusti
55. a. määrusega nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" p. 21 kehtestab: "Vara tagastamiseks või kompenseerimiseks tuleb tõendada, et omandireformi objektiks olev vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud omanikule. Nimetatud asjaolu tõendatakse arhiividokumentide, teiste organisatsioonide poolt väljastatud või muude dokumentidega. Maa kuuluvuse tõendamisel kasutatakse
56. aastal ja järgmistel aastatel Eesti Vabariigi Katastriameti poolt koostatud "Maksualuste maaüksuste nimekirju" ning kinnistusametite dokumentatsiooni, milles sisalduvad andmed on eelnevalt võrreldud Eesti Vabariigi Maa-ameti ja Eesti Vabariigi Arhiiviameti poolt. Andmete taotleja avalduses märgitud andmetega lahknemise korral hinnatakse tõendeid kogumis kõigi teiste kogutud materjalidega.". Kinnistusraamatusse nr. 790 all kantud kinnisvara omandati Balti eraseaduse kehtivuse ajal. BES § 771 kohaselt oli maaga püsivalt ühendatud ehitis maatüki osa. Sama seaduse § 812 sätestas: "Kinnisvara omanikuks kuuluvuse järgi tunnistatakse ainult see, kes on sisse kantud avalikesse kohturaamatutesse.". Kinnistusraamatu kannetest nähtub, et Nõmme linnas asuva kinnistu nr. 790 omandasid
57. juulil
58. a. ostulepingu põhjal võrdsetes mõttelistes osades Anna (Johanna) ja Peeter Terras Aleksander Eelmaalt, kes omandas selle ostulepingu põhjal
59. a. Vara omanik õigusvastase võõrandamise hetkel tuleb kindlaks määrata eeskätt kinnistusraamatute ja notariaalselt tõestatud lepingute järgi. Kinnistul nr. 790 asuva kahe elumaja kuulumist enne õigusvastast võõrandamist Anna ja Peeter Terrasele tõendavadka toimikus olevad
60. a. ja
61. a. teatised kinnisvara koosseisu, tulukuse ja väärtuse kohta, Tallinna linna rahandusosakonnale
62. a. esitatud deklaratsioon eraisikuile kuuluvate hoonete ja maatükkide kohta, Tallinna Nõmme linna maksuametile esitatud elanikkude ja kinnisvara teateleht
63. a. kohta, samuti Tallinna Linnaarhiivi
64. veebruari
65. a. teatis nr. 70​131, milles on kirjas: "Tallinna Linna TSN Täitevkomitee Elamute Valitsuse natsionaliseeritud majade toimikus nr. 3570 on märgitud, et Anna ja Peeter Terrase majavaldus Lääne t. 32, kinnistu nr. 790 N on natsionaliseeritud vastavalt ENSV Ministrite Nõukogu määrusele
66. veebruarist
67. a. nr. 127.". Kohtule esitatud Aleksander Eelmaa ning Johanna Terrase ja Peeter Terrase vahel sõlmitud ostumüügilepingu ärakirjal puudub kinnisvara kinnistamise märge. Lepingu ärakirjas olev märkus "lepingualusel kinnisvaral asuv kahekordne plekk-katusega puu-elumaja kuuluv omandusena Aleksander Eelmaa abikaasale Helmi Eelmaa'le ning käesoleva lepinguobjekti koosseisu ei kuulu" ei ole piisavaks tõendiks, et tuvastada Helmi Eelmaa omandiõigust nimetatud elamule. Muid tõendeid, mis kinnitaksid, et Lääne t. 32 kinnistul nr. 790 N asuv üks kahekorruseline elumaja oleks enne õigusvastast võõrandamist kuulunud omandiõiguse alusel Helmi Eelmaale, toimikutes ei ole. Nendel põhjustel kuulub Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
68. jaanuari
69. a. otsus tühistamisele ja M. Lälli kassatsioonkaebus rahuldamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab:
70. Rahuldada kassatsioonkaebus.
71. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
72. jaanuari
73. a. otsus haldusasjas nr. II​3/15/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.
74. Tagastada Merike Lällile kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend ) krooni. Määrus jõustub
75. aprillil
76. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann