Obsah (6)

§ 13§ 9§ 26§ 1§ 3§ 2

3-3-1-15-96 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 3. mail 1996. a. Saare Maakonna Maksuameti kassatsioon-kaebuse läbivaatamine maksuhalduri ette-kirjutuse vaidlustamise asjas Riigikohtu halduskolleegiu

§ 13alusel võib K.

Hiiuväina tulust maha arvata rahandusministri poolt kehtestatud korras dokumentaalselt tõestatud ettevõtluse kulud. Dokumentaalseks tõendiks ettevõtluse kulude kohta ei pidanud maksuamet

1. augustil
2. a. koostatud õiendit, milles aktsiaseltsi Renet tegevdirektor Ago Kulbach kinnitab 36 294 krooni vastuvõtmist K. Hiiuväinalt seoses aktsiaseltsi Renet varade kaotsiminekuga aktsiaseltsi Alev juures. Maksuamet ei pidanud nimetatud õiendit kuludokumendiks Raamatupidamise põhimääruse p.​s 11 esitatud nõuete rikkumise tõttu. Maksuamet leidis

rakendamise juhendi p. 1.

1. alusel, et K. Hiiuväina ebaseaduslikust tegevusest saadud tulu kuulub maksustamisele. Sellele ettekirjutusele esitas K. Hiiuväin Saare Maakonna Maksuametile vastulause. Sama maksuameti
2. oktoobri
3. a. otsusega nr. 14 jäeti ettekirjutus muutmata.
4. detsembril
5. a. esitas K. Hiiuväin kaebuse Saaremaa halduskohtunikule, milles palus tunnistada maksuameti ettekirjutus täielikult seadusevastaseks. Kaebuse kohaselt ei saanud ta ettekirjutuses märgitud tulu kui üksikisik, sest ta sõlmis ostu-müügilepingu aktsiaseltsi Alev esindajana ja kasutas saadud raha selle aktsiaseltsi kuludeks. Seetõttu ei olnud võimalik juriidilise isiku poolt saadud tulu deklareerida üksikisiku tuludeklaratsioonis. Vaidlusaluse summa 36 294 krooni tasus ta aktsiaseltsile Renet aktsiaseltsis Alev suulise lepingu alusel hoiul olnud ja kaotsiläinud vara eest, mis on tõendatud
6. septembri
7. a. kviitung-orderiga nr.
9. detsembri
10. a. otsusega jättis halduskohtunik kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on aktsiaseltsilt Tesman saadud 60 000 krooni jäänud aktsiaseltsis Alev dokumentaalselt vormistamata. See raha anti K. Hiiuväina kätte, kes tasus sellest aktsiaseltsi Alev arveid. Tehtud kulutustest on dokumentaalselt tõendatud vaid 22 656 krooni 80 senti. 37 343 krooni 20 sendi kohta dokumendid puuduvad. 36 294 krooni tasumiseks aktsiaseltsile Renet esitatud
11. septembri
12. a. kviitung nr. 156 ei ole nõuetekohaselt vormistatud. Summat 36 294 krooni ei saa arvestada ettevõtlusega seotud kulude hulka

§ 13mõttes. See summa kuulub maksustamisele K. Hiiuväina isikliku tuluna. 28. detsembril 1995. a. esitas

K. Hiiuväina esindaja vandeadvokaat Maria Mägi apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles palus tühistada halduskohtuniku otsuse ja teha uus otsus, tunnistades maksuameti ettekirjutuse täielikult seadusevastaseks. Apellant leidis, et K. Hiiuväin tegutses aktsiaseltsi Alev aktsiaid müües aktsionäride esindajana, mistõttu saadud tulu on aktsionäride, mitte tema oma. Tegemist on aktsiate ostu-müügilepinguga, mille sõlmimiseks oli K. Hiiuväinal aktsionäride volitus. Seda ostu-müügilepingut ei saa käsitleda AS Alev ostumüügilepinguna. Ei ole selge, kuidas pidanuks kajastama juriidilise isiku raamatupidamises aktsionäride aktsiate müügist laekunud summasid. Osapooled kui asjast huvitatud isikud ei ole seda tehingut vaidlustanud vorminõuete rikkumise tõttu. Saare Politseiprefektuur leidis, et kuriteokoosseis K. Hiiuväina teos puudub. Maksuamet ei ole ettekirjutuses märkinud, mis liiki tulu on K. Hiiuväin saanud

§ 9lg.

1 järgi, kelmuse ja võltsingute teel saadud tulu sellesse loetellu ei kuulu. See ei ole ka kasu vara võõrandamisest, sest aktsiad müüdi paketina, mistõttu iga aktsia müügihind kujunes proportsionaalselt. K. Hiiuväin ei olnud üksikisikuna aktsionär ega müünud oma aktsiaid. Ta tegutses aktsionäride esindajana. Aktsionärid ei ole aga tema tegevust vaidlustanud volituste puudumise või volituste ületamise motiivil. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. veebruari
2. a. otsusega tühistati Saaremaa halduskohtuniku otsus, tehti uus otsus ja tunnistati maksuameti ettekirjutus täielikult seadusevastaseks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt otsustati
3. oktoobril
4. a. aktsiaseltsi Alev aktsionäride üldkoosolekul rahuldada aktsiaseltsi Tesman avaldus aktsiaseltsi Alev aktsiate omandamiseks ja lõpetada endiste aktsionäride osalemine aktsiaseltsis Alev. Ühtlasi kohustati K. Hiiuväina kui aktsiaseltsi Alev esindajat andma aktsiaseltsi Alev dokumentatsioon koos pitsati ja pangaarvega üle uuele omanikule.
5. septembri
6. a. ostu-müügilepingu eellepingu ja
7. novembri
8. a. lepingu kohaselt on AS Alev juht K. Hiiuväin vastavalt aktsionäride üldkoosoleku otsusele müünud aktsiaseltsi Alev aktsiaseltsile Tesman aktsiate müügi teel. Aktsiaseltsi Alev aktsionäride nimekirjas K. Hiiuväina polnud. Ta tegutses aktsiate müügil aktsionäride esindajana. Raamatupidamise seaduse § 5 p. 6 kohaselt kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi järgi majandustehingud siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. TsÜS § 95 lg. 1 kohaselt tehing, mille on teinud esindaja esindatava nimel volituse piires, tekitab, muudab või lõpetab tsiviilõiguse​ ja kohustuse vahetult esindatavale. Esindaja on kohustatud tehingu järgi saadu esindatavale üle andma. Ringkonnakohus leidis, et tulumaksu peab tasuma esindatav, mitte esindaja, mistõttu pole antud juhul kohaldatav ka

rakendamise juhendi p. 1.

1. Halduskohus on kohaldanud vääralt materiaalõigusnorme ja on andnud õigussuhetele vale hinnangu. Saare Maakonna Maksuameti kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta maksuameti ettekirjutus muutmata. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on rakendanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kassatsioonkaebuse motiivid on järgmised:
2. Kohtuotsuses ei ole näidatud, millist konkreetset maksuseadust maksuamet rikkus K. Hiiuväina maksustamisel AS Alev müügist laekunud 37 343 krooni osas. Selle summa kulutamise kohta puuduvad nõuetekohased majandusoperatsioone tõendavad dokumendid.
3. Ringkonnakohus viitas
4. oktoobri
5. a. aktsionäride üldkoosoleku otsusele, millega otsustati AS Alev müüa aktsiaseltsile Tesman. Sellel koosolekul ei osalenud aga ühtegi AS Alev aktsionäri, osa võtsid vaid K. Hiiuväin ja T. Rang. K. Hiiuväin ja T. Rang ei olnud füüsilistest isikutest aktsionärid ega esindanud enam ka juriidilistest isikutest aktsionäre POÜ Kaarma ja POÜ Kalev, sest nad mõlemad olid oma aktsiad selleks ajaks aktsiaseltsile Alev tagasi müünud. AS Alev müügi eelleping oli sõlmitud juba varem, s.o.
6. septembril
7. a. Siis maksti ka 30 000 krooni K. Hiiuväinale. Seega tegutses K. Hiiuväin aktsiaseltsi Alev müües ilma volitusteta, ainult enda nimel. Ostu-müügilepinguga saadud 37 343 krooni kulutamise kohta puuduvad K. Hiiuväinal

§ 13ja Raamatupidamise põhimääruse p.

11 nõuete kohased algdokumendid. Teda maksustati kui füüsilist isikut, kellel tekkis tulu. Maksustada võib ka isikut, kellel tekkis ebaseaduslikult saadud tulu.

1. Ringkonnakohtu viide Raamatupidamise seadusele on ebakohane, sest see seadus hakkas kehtima alles
2. jaanuaril
3. a. ega ole kohaldatav tagantjärele majandustoimingutele, millised teostati
4. a.
5. AS Alev aktsionäride
6. detsembri
7. a. koosoleku otsuse punktiga 2 maksti K. Hiiuväinale 1049 krooni 20 senti tasu töö eest, kuid seda summat ei deklareerinud ta
8. a. tulude kohta esitatud tuludeklaratsioonis. Nimetatud summa on märgitud maksuameti ettekirjutuses. Ringkonnakohus, tunnistades ettekirjutuse täielikult seadusevastaseks, vabastas sellega K. Hiiuväina

§ 26vastaselt sellelt summalt tulumaksu tasumisest.

1. Ringkonnakohus on tunnistanud seadusevastaseks vale kuupäevaga ettekirjutuse - ettekirjutuse
2. aprillist
3. a. nr. 1​06/
4. Sellise kuupäevaga ettekirjutust ei ole maksuamet koostanud. Seda ei ole ka vaidlustatud. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
5. Maksukorralduse seaduse § 15 lg. 1 p. 5 kohaselt on maksuhalduril õigus teha maksumaksjale täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi ja selline ettekirjutus peab sisaldama ettekirjutuse tegemist tingivaid asjaolusid koos viidetega vastavatele seadustele. Saare Maakonna Maksuamet tegi K. Hiiuväinale
6. septembril
7. a. ettekirjutuse nr. 1​06/1235 põhjusel, et viimane on varjanud tulusid. Ettekirjutuse õigusliku alusena märkis Saare Maakonna Maksuamet Maksukorralduse seaduse § 271 lg.
8. See säte loetleb neljas punktis aluseid füüsilise isiku tulude varjamise määratlemiseks nii üksikjuhtumitena kui ka kombinatsioonidena. Maksuamet ei ole ettekirjutuses märkinud, millist Maksukorralduse seaduse § 271 lõike 1 punkti K. Hiiuväin rikkus. Maksuameti ettekirjutus on haldusakt, mis peab olema motiveeritud ja sisaldama konkreetseid viiteid akti andmise õiguslikele alustele. Sellele nõudele mittevastav maksuameti ettekirjutus on seadusevastane. 2.

§ 1

kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud

ga lubatud mahaarvamised.

§ 3

kohaselt on maksumaksjaks füüsiline isik või ettevõte, nii resident kui ka mitteresident, kelle tulu kuulub maksustamisele.

§ 2p. 2 (1994.

a. kehtinud redaktsioonis) kohaselt oli ettevõtteks selle seaduse mõttes ettevõtlusega tegelev juriidiline isik. Saare Maakonna Maksuameti

1. septembri
2. a. ettekirjutuse nr. 1​06/1235 kohaselt oli K. Hiiuväin
3. aastal füüsilisest isikust maksumaksja, kelle tulude hulka määrati aktsiaseltsi Alev müügist saadud tulu 60 000 krooni. Neilt füüsilisest isiku maksumaksja tuludelt lubas maksuamet

§ 13

alusel maha arvata aktsiaseltsi Alev ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused 22 656 krooni 80 senti. Maksuameti ettekirjutuses nimetatud 60 000 krooni pealt pidanuks tulumaksu maksjaks olema ettevõtlusega tegelev juriidiline isik, mitte aga füüsiline isik K. Hiiuväin. Mahaarvamisi ettevõtluse kuludena saab teha

§ 13alusel vaid juriidilise isiku tuludest, mitte aga füüsilise isiku tuludest.

Puuduvad tõendid selle kohta, et ettekirjutuses märgitud tulu sai K. Hiiuväin.

1. Põhjendatud on kassaatori väide, et ringkonnakohus on otsuses ebaõigesti viidanud Raamatupidamise seadusele. Raamatupidamise seadus jõustus
2. jaanuaril
3. a. ega oma tagasiulatuvat jõudu
4. aastal teostatud majandustoimingutele.
5. Põhjendatud on samuti kassaatori väide, et ringkonnakohus on otsuses tunnistanud ebaseaduslikuks Saare Maakonna Maksuameti ettekirjutuse nr. 1​06/1235, märkides ekslikult selle ettekirjutuse tegemise ajaks
6. aprilli
7. a. Kaevatud ettekirjutus tehti
8. septembril
9. a.
10. Kassaator väidab, et ringkonnakohus on maksuameti ettekirjutuse seadusevastaseks tunnistamisega vabastanud K. Hiiuväina tulumaksu tasumisest summalt 1049 krooni 20 senti, mis on vastuolus

§​ga

1. Seda tulu ei ole deklareeritud
2. a. üksikisiku tuludeklaratsioonis. Aktsiaseltsi Alev aktsionäride
3. detsembri
4. a. koosoleku protokolli väljavõtte p. 2 kohaselt tehti koosolekul ettepanek maksta K. Hiiuväinale 1049 krooni 20 senti "tasuks ostu-müügi vormistamise ja muude küsimuste ja vaidluste lahendamise eest, mis olid üles kerkinud seoses a/s "Aleviga"".
5. detsembril
6. a. toimunud kohtuistungil antud K. Hiiuväina seletuse kohaselt "1049.20 EEK - see raha jäi järgi ja see läks kulude katteks" (Saare Maakohtu halduskohtuniku toimiku lk. 69 ja 91).

§ 26lg.

1 ja 5 (

1. a. kehtinud redaktsioonis) kohaselt oli residendist ettevõte, kes teeb sama paragrahvi
2. lõikes nimetatud väljamakseid, kohustatud nendelt väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu. Kohtutoimikutes puuduvad raamatupidamise dokumendid nimetatud summa maksmise ja tulumaksu kinnipidamise kohta. Seega puuduvad tõendid selle tulu saamise kohta. Nendel põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt, s.t. osas, milles taotletakse tühistada ringkonnakohtu otsus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. veebruari
4. a. otsus haldusasjas nr. II​3/53/96 ja Saaremaa halduskohtuniku
5. detsembri
6. a. otsus haldusasjas nr. 3​132/12​1995 kuuluvad tühistamisele. Antud asjas ei ole vaja koguda ettekirjutuse seaduslikkuse kontrollimiseks täiendavaid tõendeid. Seetõttu on võimalik teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata. Saare Maakonna Maksuameti kaevatud ettekirjutus tuleb tunnistada Maksukorralduse seaduse § 39 lg. 2 alusel kehtetuks. See säte kuulub kohaldamisele põhjusel, et: 1) ta on maksuvaidluse asjades erinormiks HKS § 20 lg. 1 p. 1 suhtes, mis sätestab üksnes haldusakti seadusevastaseks tunnistamise võimaluse; 2) kui tunnistada HKS § 20 lg. 1 p. 1 alusel maksuhalduri ettekirjutus üksnes seadusevastaseks, siis jääksid võrreldes ettekirjutuse maksuhalduri kohalikus talituses ja keskasutuses vaidlustanud isikutega halvemasse olukorda need isikud, kes esitavad kaebuse otse kohtusse. Juhindudes HKS §​dest 57 p. 4 ja 68 lg. 3 ning Maksukorralduse seaduse §​st 39 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab:
7. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
8. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
9. veebruari
10. a. otsus haldusasjas nr. II​3/53/96 ja Saaremaa halduskohtuniku
11. detsembri
12. a. otsus haldusasjas nr. 3​132/12​
14. Tunnistada Saare Maakonna Maksuameti
15. septembri
16. a. ettekirjutus nr. 1​06/1235 kehtetuks.
17. Tagastada Saare Maakonna Maksuametile kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub
18. mail
19. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann