3-3-1-19-96

3-3-1-19-96 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. mail
2. a. Tartu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine kohaliku omavalitsuse volikogu poolt eluruumi erastamisele mittekuuluvaks tunnistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
3. mail
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Tartu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-6/
7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Tartu Linnavalitsuse esindaja Jüri Mölder ja Robert Napseppa. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Sotsiaalset abi vajavate eakate inimeste elamistingimuste parandamiseks tunnistas Tartu Linnavolikogu
8. juuni
9. a. otsusega nr. 363 Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8 alusel Tartus Mõisavahe t. 67 ja Kalda tee 40 asuvad elamud sotsiaalset abi vajavate eakate inimeste elamuteks ja erastamisele mittekuuluvateks.
10. veebruaril
11. a. esitas Robert Napseppa Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Tartu Linnavolikogu
12. juuni
13. a. otsus nr. 363 seadusevastaseks Mõisavahe t. 67 asuva elamu osas. Kaebuse esitaja väitis, et Tartu Linnavolikogu, tunnistades Mõisavahe t. 67 asuva elamu erastamisele mittekuuluvaks, rikkus tema õigust erastada selles majas asuv korter nr. 13, mida ta koos abikaasaga kasutab
14. mail
15. a. Tartu Linna Elamujaoskonnaga nr. 9 sõlmitud eluruumi üürilepingu alusel. Üürileping sõlmiti eritingimusteta viieks aastaks. Tartu Halduskohtu
16. septembri
17. a. otsusega haldusasjas nr. 3​75/95 jäeti R. Napseppa kaebus rahuldamata. Tartu Halduskohus leidis, et Tartu Linnavolikogu
18. juuni
19. a. otsus nr. 363 on seaduslik ja kooskõlas
20. juunil
21. a. vastu võetud Eluruumide erastamise seaduse §​ga 3 lg. 8, mis sätestas, et linnade ja valdade omavalitsuste volikogud võivad kindlaks määrata erastamisele mittekuuluvad elamud või piirkonnad, milles asuvaid eluruume ei erastata seoses nende lammutamise, rekonstrueerimise, edasise kasutamisega üürimajadena või muudel mõjuvatel põhjustel. Tartu Linnavolikogu pidas vajalikuks parandada sotsiaalset abi vajavate eakate inimeste elamistingimusi ja otsustas seepärast jätta osa elamufondist erastamata. Linnavolikogu ei ületanud oma pädevust ega rikkunud seadust. Tartu Halduskohtu
22. septembri
23. a. otsusele esitas R. Napseppa apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus ning rahuldada tema kaebus. Apellant väitis, et kohus jättis Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8 tõlgendamisel kõrvale asja eetilise ja sisulise külje. Kohaliku omavalitsuse volikogu kaevatava otsusega represseeriti üht osa vanureist. Samuti leidis apellant, et volikogu otsusega rikuti tema üürilepingust tulenevaid õigusi. Tartu Ringkonnakohtu
24. märtsi
25. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati Tartu Halduskohtu
26. septembri
27. a. otsus ning tehti uus otsus, tunnistades Tartu Linnavolikogu
28. juuni
29. a. otsuse nr. 363 seadusevastaseks osas, millega tunnistati Tartus Mõisavahe t. 67 asuv elamu sotsiaalset abi vajavate eakate inimeste elamuks ja erastamisele mittekuuluvaks selles elamus asuva R. Napseppa poolt kasutatava korteri nr. 13 osas. Samuti tehti Tartu Linnavolikogule ettepanek asi nimetatud eluruumi osas uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Ringkonnakohus leidis, et Tartu Linnavolikogu, tunnistades kaevatava otsusega Mõisavahe t. 67 asuva elamu tervikuna sotsiaalset abi vajavate vanurite elamuks ja erastamisele mittekuuluvaks, jättis tähelepanuta asjaolu, et R. Napseppa kasutab selles elamus asuvat korterit nr. 13 üürilepingu alusel. Asja materjalidest ja eluruumi üürilepingust ei nähtu, et R. Napseppa oleks Mõisavahe t. 67 korterisse 13 majutatud sotsiaalset abi vajava vanurina. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oleks olnud Tartu Linnavolikogu
30. juuni
31. a. otsus nr. 363 põhjendatud, kui kaebuse esitaja "olnuks majutatud elamusse sotsiaalset abi vajava vanurina või paigutatud sinna mitte eluruumi üürilepingu, vaid muul õiguslikul alusel". Ringkonnakohus leidis, et R. Napseppa on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnikuna Eluruumide erastamise seaduse § 4 lg. 1 järgi eluruumi erastamise õigustatud subjekt ning et Tartu Linnavolikogu on kaevatava otsusega kaebuse esitajalt ära võtnud seadusest tuleneva õiguse eluruumi erastada. Tartu Ringkonnakohtu
32. aprilli
33. a. määrusega samas asjas parandati Tartu Ringkonnakohtu
34. märtsi
35. a. otsuses esinev ilmne kirjaviga asja kohtuistungil arutamise kuupäeva osas.
36. aprillil
37. a. esitas Tartu Linnavolikogu esindaja Tartu Linnavalitsus kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu
38. märtsi
39. a. otsus, teha uus otsus ja jätta R. Napseppa kaebus rahuldamata. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus on ebaseaduslik järgmistel motiividel:
40. Eluruumide erastamise seadusega on kohaliku omavalitsuse volikogule antud õigus kindlaks määrata erastamisele mittekuuluvad eluruumid, sõltumata sellest, kas neid eluruume kasutatakse üürilepingu alusel või teistel õiguslikel alustel. Tartu Ringkonnakohtu otsusest aga järeldub, et volikogu saab erastamisele mittekuuluvaks tunnistada ainult asustamata eluruume või eluruume, mida kasutatakse õigusliku aluseta.
41. Tartu Linnavolikogu võttis kaevatud otsuse vastu ajal, mil kehtis veel Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8 esialgne redaktsioon, mis ei võimaldanud tunnistada erastamisele mittekuuluvaks üksikut eluruumi.
42. Erastamisõigus ei kuulu eluruumi üürilepingu seadusjärgsete tingimuste hulka. See õigus ei teki ka üürilepingu poolte vahel sõlmitud kokkuleppest.
43. Tartu Ringkonnakohus ületas HKS §​s 3 sätestatud halduskohtu pädevust, sest käsitledes otsuses eluruumi üürilepingust tulenevaid õigusi, lahendas ta kaebuse, mis kuulus lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras. R. Napseppa vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta Tartu Ringkonnakohtu
44. märtsi
45. a. otsus muutmata. R. Napseppa väidab, et ta ei ole sotsiaalhoolekande teenust Tartu Linnavalitsuselt palunud, vaid taotles korterit oma elamistingimuste parandamise ja õigusvastaselt võõrandatud elamispinna asendamise eesmärgil. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Põhjendatud on kassaatori väide, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme.
46. mail
47. a. jõustunud Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8 esialgses redaktsioonis kehtestas: "Linnade ja valdade omavalitsuste volikogud võivad kindlaks määrata erastamisele mittekuuluvad elamud või piirkonnad, milles asuvaid eluruume ei erastata seoses nende lammutamise, rekonstrueerimise, edasise kasutamisega üürimajadena või muudel mõjuvatel põhjustel. Nimetatud põhjused avalikustatakse volikogude poolt." Sellest sättest järeldub, et linna ja valla omavalitsuse volikogu sai kindlaks määrata erastamisele mittekuuluvaks elamu tervikuna, sõltumata sellest, kas elamus oli asustamata eluruum, või ka üürilepingu alusel kasutatavaid eluruume. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et Tartu Linnavolikogul puudus seaduslik alus tunnistada Mõisavahe t. 67 asuv elamu tervikuna sotsiaalset abi vajavate vanurite elamuks, kuna R. Napseppa kasutas selles korterit nr. 13 eluruumi üürilepingu alusel. Eesti Vabariigi elamuseaduse § 28 lg. 1 sätestab, et üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt otstarbele ja maksma üüri. Elamuseaduse üürilepingut reguleerivatest sätetest ei tulene üürniku eluruumi erastamise õigus. Elamujaoskonna nr. 9 ja R. Napseppa poolt
48. mail
49. a. sõlmitud eluruumi üürilepingu kohaselt andis üürileandja üürnik R. Napseppa kasutusse eluruumi asukohaga Tartu Mõisavahe t. 67​13 tähtajaga viieks aastaks, s.o. kuni
50. maini
51. a. Konkreetsest eluruumi üürilepingust ei tulene samuti üürniku õigus erastada üüritud eluruumi. Põhjendamatu on kassaatori väide, et ringkonnakohus rikkus asja menetlemisel HKS §
52. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ning Tartu Ringkonnakohtu
53. märtsi
54. a. otsus ja
55. aprilli
56. a. määrus haldusasjas nr. II-3-6/96 tühistamisele. Juhindudes HKS §​dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab:
57. Rahuldada kassatsioonkaebus.
58. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
59. märtsi
60. a. otsus ja
61. aprilli
62. a. määrus haldusasjas nr. II​3​6/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.
63. Tagastada Tartu Linnavalitsusele kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann