3-3-1-25-96

3-3-1-25-96 MÄÄRUS Tartus,

1. septembril
2. a. Kassatsioonkaebuste läbivaatamine vande-advokaadi volituste kontrollimise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
3. septembril
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Tallinna Linnavalitsuse, Anu Juuraku ja Erik Zavadskise kassatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
5. märtsi
6. a. määrusele haldusasjas nr. II​3/81/
7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Tallinna Linnavalitsuse esindaja Heikki Ojamaa, Erik Zavadskis, Olivia Parmasto ja Eva Laarmann. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
8. oktoobril
9. a. esitas vandeadvokaat Kaido Ehasoo Linda White'i esindajana kaebuse Tallinna Halduskohtule Tallinna Linnavalitsuse
10. oktoobri
11. a. korralduse nr. 2936​k seadusevastaseks tunnistamiseks. Nimetatud korraldusega otsustati kompenseerida omandireformi käigus Tallinnas, Tatari tn. 21B, endisel aadressil Tatari tn. 23A, asunud ehitised Rita-Anna Galinsile, kelle elukoht on Austraalias. R.​A. Galins suri
12. septembril
13. a. Kaebuse andmeil on kaebuse esitaja L. White (neiuna Galins) R.​A. Galinsi tütar ja ühtlasi vara tagastamise nõudeõiguse pärija nii Austraalia kui ka Eesti seaduste kohaselt. Tal on õigus ja soov saada hoone omanikuks. Kaevatud korraldus riivab otseselt tema seadusega garanteeritud õigusi ja huve. Kaebuse kohaselt esitas R.​A. Galins
14. a. avalduse hoone Tatari 21B kompenseerimiseks, kuid olevat siis muutnud seda soovi.
15. juunil
16. a. esitas R.​A. Galinsi volitatud isik vandeadvokaat K. Ehasoo avalduse Tallinna Linnavalitsusele ja ÕVVTK Tallinna linnakomisjonile, milles taotles õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamist. Kaebuse esitaja leidis, et Tallinna Linnavalitsuse kaevatud korraldusega eirati nii omandireformi õigustatud subjekti kui ka tema pärija selgelt väljendatud tahet hoone tagastamiseks ja seetõttu on kaevatud korraldus vastuolus Omandireformi aluste seaduse §​ga 12 lg.
17. Kaebusele lisas vandeadvokaat oma volitusi tõendava dokumendina advokaadibüroo Ehasoo ja Benevolenskaja poolt
18. septembril
19. aastal välja antud order-volikirja nr.
20. Kohtuprotsessi kaasatud kolmandad isikud - üürnikud Olivia Parmasto ja Erik Zavadskise esindaja vandeadvokaat Katri Koitver esitasid halduskohtule taotluse vandeadvokaat K. Ehasoo volituste kontrollimiseks. Halduskohtunik nõudis
21. novembril
22. a. kirjaga nr. 3​617/95 vandeadvokaat K. Ehasoolt tema volituste kontrollimiseks esitatud taotluse alusel L. White'i poolt kinnitatud volikirja ärakirja vandeadvokaat K. Ehasoole ja tema esindamise aluseks oleva õigusteeninduslepingu (registreerimiskaardi) kinnitatud ärakirja. Nõutud dokumente vandeadvokaat K. Ehasoo ei esitanud, teatades kohtule kirjaga, et Seaduse Eesti Advokatuuri kohta §​de 8 lg. 3 ja 11 lg. 3 alusel on andmed kliendi ja advokaadi vahel sõlmitud õigusteeninduskokkulepete kohta täielikult konfidentsiaalsed ja neid on keelatud avaldada ilma kliendi nõusolekuta. Halduskohtunik palus
23. jaanuaril
24. a. kirjaga nr. 3​617/95 Eesti Advokatuuri juhatusel kontrollida vandeadvokaat K. Ehasoo volitusi L. White'i esindamiseks kohtus. Eesti Advokatuuri juhatusest vastati, et vandeadvokaat K. Ehasoo esitas neile dokumendi, mis tõendab, et temal on alates
25. oktoobrist
26. aastast volitused L. White'i esindamiseks Tatari 21 asuva elamuga seonduvas asjaajamises. Vandeadvokaat K. Ehasoo esitas ka halduskohtule selle inglisekeelse dokumendi, kuid leidis
27. veebruari
28. a. kohtuistungil, et nimetatud dokument ei kinnita sellisena tema volitusi. Samuti leidis ta, et ekslikult on order-volikirja kuupäevaks märgitud
29. september
30. a., aga ta on nõus selle parandama või vahetama orderi teise vastu. Tallinna Linnavalitsuse esindaja Heikki Ojamaa ja kolmandad isikud O. Parmasto, K. Mälberg ning E. Zavadskise esindaja vandeadvokaat K. Koitver taotlesid
31. veebruari
32. a. kohtuistungil haldusasja lõpetamist seoses kaebuse esitaja vandeadvokaat K. Ehasoo volituste puudumisega kaebuse esitamiseks kohtule. Tallinna Halduskohtu
33. veebruari
34. a. määrusega rahuldati nimetatud taotlused ja jäeti haldusasi läbi vaatamata HKS §​de 5 lg. 1, 8 lg. 3, 10 lg. 3 ja 17 lg. 1 ning TsKS § 176 lg. 1 alusel. Kohtunik leidis, et kohtus esindamiseks peab volikiri olema tõestatud. Üksikisiku volikirja tõestab notar, advokaadi volitusi tõendab advokaadibüroo volikiri (order). Vandeadvokaat K. Ehasoo ei ole esitanud kohtule L. White'i poolt K. Ehasoo nimele tehtud volikirja. Samuti ei ole ta esitanud kohtule ja Eesti Advokatuuri juhatusele õigusabi lepingut, order-volikirjal ei ole L. White'i kui kliendi allkirja, vaid on K. Ehasoo enda allkiri ja order-volikirjal on määratlemata volituste ulatus. Vandeadvokaat K. Ehasoo poolt Eesti Advokatuuri juhatusele esitatud dokumenti, mis tõendab, et temal on volitused esindada L. White'i Tatari 21 asuva elumajaga seonduvas asjaajamises, ei saa käsitleda seaduse nõuetele vastava legaliseeritud volikirjana ja see ei anna vandeadvokaat K. Ehasoole volitusi esitada L. White'i nimel kaebus kohtusse. Samuti on nimetatud dokumendil ebatäpne hoone aadress Tatari 21, vaidlus seondub hoonega Tatari 21B.
35. veebruaril
36. a. esitas vandeadvokaat K. Ehasoo L. White'i esindajana erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu
37. veebruari
38. a. määruse ja saata asi samale kohtule teises koosseisus uueks läbivaatamiseks protsessinormide väära kohaldamise tõttu. Erikaebuse kohaselt tõestab advokaadi volitusi advokaadibüroo order. Kui selline order on kohtule esitatud, puudub teistel protsessiosalistel õigus nõuda advokaadi volituste olemasolu tõendamiseks muude dokumentide esitamist. Ka kohus peab aktsepteerima advokaadibüroo orderit kui volitusi tõendavat dokumenti. Halduskohus eiras seadust, kui rahuldas kolmandate isikute taotluse õigusteeninduslepingu ja täiendava volikirja nõudmises ning tegi järelepärimise Eesti Advokatuuri juhatusele. Samuti leiti erikaebuses, et kaevatavast määrusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel jäeti kaebus läbi vaatamata. Määruses viidatud HKS § 10 lg. 3 reguleerib kaebuse või protesti käiguta jätmist ja tagastamist, mitte läbivaatamata jätmist.
39. märtsil
40. a. vaatas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium erikaebuse läbi kogu koosseisus protsessiosalisi välja kutsumata ja leidis üksmeelselt, et halduskohus rikkus oluliselt kohtumenetluse seaduse norme, mis viis asja ebaõigele otsustamisele, ning tühistas HKS § 36 lg. 2 alusel määrusega halduskohtu määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule teises koosseisus. Ringkonnakohus leidis, et HKS § 5 lg. 1 sätestab igaühe õiguse pöörduda enda kaitseks kaebusega halduskohtusse. HKS § 12 lg. 1 kohaselt on halduskohtumenetluses protsessiosalisteks kaebuse esitaja või tema esindaja, millest tuleneb, et isik saab halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. TsKS § 79 lg. 1 kohaselt võib üksikisik kohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta üksikisiku esindaja volituste vormistamise nõudeid, mistõttu tuleb juhinduda Tsiviilkohtupidamise seadustiku vastavatest sätetest. TsKS § 81 lg. 1 p. 1 järgi võib esindajaks kohtus olla advokaat, § 82 lg. 8 kohaselt tõestab advokaadi volitusi asjaajamiseks kohtus advokaadibüroo volikiri (order). Täiendavate dokumentide nõue advokaadi volituste tõestamiseks ei tulene seadusest. Kaebuse esitajat esindav vandeadvokaat esitas kohtule advokaadibüroo order-volikirja, mis on tema volituste tõestamiseks piisav. Esindaja volituste piiramist volikirjas ei ole märgitud. HKS § 8 lg. 3 nõudeid ei ole kaebuse esitamisel rikutud. Seega puudub halduskohtul alus asja läbivaatamata jätmiseks. Sellele Tallinna Ringkonnakohtu määrusele esitasid kassatsioonkaebused Tallinna Linnavalitsus, Anu Juurak ja Erik Zavadskis. Kassatsioonkaebustes palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus ja lõpetada asja menetlus. Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohus on erikaebuse lahendamisel oluliselt rikkunud TsKS ja HKS nõudeid, mis viis asja ebaõigele otsustamisele. Vara kompenseerimise korraldus anti tuginedes R.​A. Galinsi ja tema pärija L. White'i soovile ning puuduvad nende poolt allakirjutatud dokumendid selle kohta, et seda soovi oleks muudetud. Halduskohtus tekkis küsimus, kas ja kuidas sai vandeadvokaat K. Ehasoo nende soovi muuta ning kas ja kuidas sai ta esitada kaebuse L. White'i nimel. Vandeadvokaat K. Ehasoo poolt esitati kohtule
41. septembril
42. a. välja antud order-volikiri nr.
43. Lisaks sellele esitas ta koopia väljalõigetega faksist, milles muude puuduste ja vasturääkivuste kõrval oli märge, et see volikiri jõustub
44. oktoobril
45. a., kohtule esitatud order-volikiri oli aga
46. septembrist
47. a. See tingis vajaduse kontrollida, kas vandeadvokaat K. Ehasool oli õigus esindada L. White'i kohtus. Anu Juuraku kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohtu määruses ei ole näidatud, millist seadust halduskohus rikkus. Kassaator leiab, et vandeadvokaat K. Ehasoo poolt
48. septembril
49. a. allakirjutatud order-volikirjal nr. 92 puudub volitaja L. White'i allkiri, ei ole määratud volituste maht ja sellest ei nähtu, et advokaat omaks volitust L. White'i nimel piiramatute õigustega tehingute ja toimingute teostamiseks. Order-volikirja kohaselt tuleb volituste mahu osas mittevajalik tekst maha kriipsutada, kuid seda ei ole tehtud. Ringkonnakohus samastas ebaõigesti volikirja määratlemata mahu piiramatu mahuga. Kassaatori arvates tuli halduskohus tõendeid uurides ja protsessiosaliste seletusi ning arvamusi ära kuulates õigele järeldusele, et vandeadvokaat K. Ehasoo poolt allakirjutatud kaebus ei kuulu kohtus läbivaatamisele. Erik Zavadskise kassatsioonkaebuses leitakse, et vandeadvokaat K. Ehasoo poolt halduskohtule esitatud
50. septembri
51. a. order-volikirjast nr. 92 ei selgu, kas advokaat on voliniku õigustega või õigusteta, kuna mittevajalik tekst on orderil läbi kriipsutamata. Sellest order-volikirjast ei selgu, et advokaat K. Ehasool oleksid üldse olnud volitused kaebuse esitamiseks. Vandeadvokaat K. Ehasoo poolt halduskohtule esitatud osaliselt kaetud tekstiga faksist nähtub, et see puudutab Eestis Tatari tn. 21 asuvat vara, mitte aga Tallinnas Tatari tn. 21B asuvat ehitist. Samuti on L. White pöördunud
52. märtsil
53. a. kirjaga Tallinna Linnavalitsuse poole palvega kanda üle ema R.​A. Galinsi esitatud kompensatsioonitaotlus tema nimele, sest see olevat olnud ema testamendijärgne soov. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks vandeadvokaat K. Ehasoo kui L. White'i esindaja vaidlustas tema soovi. Lähtudes TsÜS §​dest 96, 98 lg. 1 ja 5 võib esindajaks olev advokaat kirjutada order-volikirja välja ja pöörduda kohtu poole vaid siis, kui esindatav on teda selleks volitanud. Isik võib nõuda, et esindaja, kellega ta tehingu teeb, tõendaks oma volituse. Kuivõrd R.​A. Galinsi ja L. White'i tahe oli saada kompensatsiooni ehitise eest, aga vandeadvokaat K. Ehasoo kui L. White'i esindaja selle vaidlustas, siis oli protsessiosalistel õigus esitada halduskohtule taotlus, et advokaat esitaks lisaks orderile täiendavaid dokumente oma volituste tõestamiseks. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: I Halduskohtul on protsessiosalise taotlusel õigus kontrollida teise poole esindajaks oleva vandeadvokaadi order-volikirja õiguslikku alust. II Halduskohtus vaidlustati Tallinna Linnavalitsuse
54. oktoobri
55. a. korralduse nr. 2936​k seaduslikkus põhjusel, et see korraldus rikub L. White'i õigusi. Õiguste rikkumine toimus väidetavalt sellega, et olles R.​A. Galinsi pärija, päris ta ka vara tagastamise nõudeõiguse. Ta soovis saada nimetatud hoonet tagasi, mitte aga selle kompenseerimist. Tallinna Linnavalitsuse kaevatud korraldusega otsustati kompenseerida Tallinnas, Tatari tn. 21B asuvad ehitised kui õigusvastaselt võõrandatud vara R.​A. Galinsile. Kohtutoimikutes puuduvad tõendid, millest tuleneksid L. White'i õigused nimetatud vara suhtes. Selliseid tõendeid ei ole kaebuses märgitud ega ka kaebusele lisatud, samuti ei ole kohtud nende esitamist nõudnud. Selliste tõendite (pärimisõiguse tunnistus) puudumisel ei ole võimalik kindlaks teha, kas L. White'i õigusi on rikutud või mitte. Eeltoodud põhjustel kuuluvad kassatsioonkaebused rahuldamisele osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
56. märtsi
57. a. määrus haldusasjas nr. II-3/81/96 tuleb muuta põhjenduste osas. Juhindudes HKS §​dest 57 p. 4 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium määrab:
58. Rahuldada kassatsioonkaebused osaliselt.
59. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
60. märtsi
61. a. määrust haldusasjas nr. II-3/81/96 põhjenduste osas.
62. Tagastada Tallinna Linnavalitsusele, Anu Juurakule ja Erik Zavadskisele kassatsioonikautsjonid igaühele 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub
63. septembril
64. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann