← Eesti

3-3-1-27-96

3-3-1-27-96 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. oktoobril
  2. a. Aktsiaseltsi Same kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 5 lg. 1 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
  3. oktoobril
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Same kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
  5. juuni
  6. a. otsusele ja
  7. juuni
  8. a. määrusele haldusasjas nr. II-350/
  9. Protsessiosalistena võtsid istungist osa AS Same esindajad Ants Savest ja Jaan Tomson. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Võru maakonnakomisjoni
  10. detsembri
  11. a. otsusega nr. 7997 loeti tõendatuks, et Selma Kährile kuulunud elumaja Rõuge vallas võõrandati õigusvastaselt, kuna Võru Rajooni Arhiivi
  12. juuli
  13. a. teatise nr. 42/K-439 kohaselt "ei leidu andmeid hoonete müügitehingu notariaalse kinnitamise kohta". Elumaja tunnistati Omandireformi aluste seaduse §-de 6 ja 11 alusel omandireformi objektiks. Omandireformi subjektiks tunnistati S. Kähri tütar Linda Mandel. Maakonnakomisjoni otsuse peale esitas AS Same, kellele see elumaja anti üle osaühingu Esmar poolt
  14. novembri
  15. a. varade üleandmise-vastuvõtmise aktiga, kaebuse ÕVVTK keskkomisjonile. Keskkomisjon arutas
  16. aprillil
  17. a. kaebust ja leidis, et on tõendamata nimetatud elamu õigusvastase võõrandamise fakt. ÕVVTK keskkomisjon rahuldas AS Same kaebuse ja saatis materjalid koos oma seisukohtadega ÕVVTK Võru maakonnakomisjonile uuesti läbivaatamiseks. Keskkomisjon leidis, et elamu õigusvastase võõrandamise dokumentaalse tõendusmaterjali puudumisel tuleb kohalikul komisjonil lähtuda Vabariigi Valitsuse
  18. augusti
  19. a. määrusega nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" punktist 16, s.t. vara võõrandamise õigusvastasus tuleb tõendada kohtu korras. ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  20. mai
  21. a. otsusega nr. 10017 jäeti komisjoni
  22. detsembri
  23. a. otsus nr. 7997 muutmata. Komisjon luges tõendatuks, et S. Kähr lahkus oma elumajast enne
  24. juulit
  25. a. repressiooniohu tõttu. Komisjoni
  26. mai
  27. a. otsuses nr. 10017 märgitakse järgmist: "
  30. a. Alfred Kähr suri ja
  33. a. lubas end. "Säde" kolhoosi üldkoosolek Selma Kähril lahkuda kolhoosi liikmest, kuna ta peale abikaasa surma soovis elama asuda oma laste juurde. Sellest hoolimata võeti Selma Kähri talukoht
  36. a., s.o. 2 kuud pärast kolhoosist lahkumise loa saamist, veel ka kulaklike majapidamiste nimekirja."
  37. juunil
  38. a. esitas AS Same Võru halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  39. detsembri
  40. a. otsus nr. 7997 ja
  41. mai
  42. a. otsus nr. 10017 seadusevastaseks. Kaebuse esitaja leidis, et "Järve nr. 18" taluhoonete omanik S. Kähr ei jätnud talu elumaja maha reaalse repressiooniohu tõttu, vaid müüs selle
  43. a. kolhoosile "Oktoober". Seda tõendab Võru Rajooni Riikliku Arhiivi
  44. juuli
  45. a. teatis nr. 42/K-
  46. Teatisest nähtub, et kolhoosi "Oktoober" juhatuse koosoleku
  47. juuni
  48. a. protokolli nr. 8 kohaselt kolhoosi juhatus otsustas: "Kinnitada S. Kähriga
  49. märtsil
  50. a. sõlmitud leping elumaja ostu kohta 18000 rubla eest. Teha vastav muudatus tootmisfinantsplaanis." AS Same väitis, et kolhoosi "Oktoober" õigusjärglane Rõuge sovhoos müüs selle elamu ENSV Põllumajandusministeeriumi
  51. septembri
  52. a. käskkirja nr. 25 alusel S. M. Kirovi nimelisele Näidiskalurikolhoosile. Viimase õigusjärglane OÜ Esmar andis põllumajandusreformi läbiviimise käigus selle elamu
  53. novembri
  54. a. varade üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 12 alusel tööosakute eest aktsiaseltsile Same, mis asutati OÜ Esmar spordiosakonna baasil. Samuti väitis kaebuse esitaja, et ÕVVTK kohalik komisjon ületas kaevatud otsuste tegemisel oma pädevust. Nimetatud otsused on vastuolus Vabariigi Valitsuse
  55. augusti
  56. a. määrusega nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" punktiga
  57. Tuginedes Vabariigi Valitsuse
  58. veebruari
  59. a. määrusele nr. 36 "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord" ja ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  60. mai
  61. a. otsusele nr. 10017, kohustas Rõuge Vallavalitsus
  62. juuni
  63. a. korraldusega nr. 3 aktsiaseltsi Same tagastama L. Mandelile "Järve nr. 18" talu õigusvastaselt võõrandatud elumaja. Selle korralduse punktis 2 sätestati: "AS "Same" teostada elumaja üleandmine."
  64. oktoobril
  65. a. esitas AS Same Võru halduskohtunikule kaebuse Rõuge Vallavalitsuse
  66. juuni
  67. a. korralduse nr. 3 seadusevastaseks tunnistamiseks. Võru halduskohtuniku
  68. veebruari
  69. a. määrusega liideti AS Same kaebus Rõuge Vallavalitsuse
  70. juuni
  71. a. korralduse nr. 3 seadusevastaseks tunnistamiseks ühte menetlusse AS Same kaebusega ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  72. detsembri
  73. a. otsuse nr. 7997 ja
  74. mai
  75. a. otsuse nr. 10017 seadusevastaseks tunnistamiseks, s.o. haldusasjaga nr. 3-167/
  76. Sama määrusega peatati AS Same taotlusel Rõuge Vallavalitsuse
  77. juuni
  78. a. korralduse nr. 3 täitmine. Võru halduskohtuniku
  79. märtsi
  80. a. otsusega jäeti AS Same kaebus ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  81. mai
  82. a. otsusele nr. 10017 ja Rõuge Vallavalitsuse
  83. juuni
  84. a. korraldusele nr. 3 rahuldamata. Halduskohtunik leidis, et
  85. a. Eestis kehtinud Tsiviilkoodeksi § 185 kohaselt pidi ehitiste ostu-müügi leping olema notariaalselt tõestatud. Tehingu sellise vormi mittejärgimine tähendas TsK § 29 alusel tehingu tühisust. Asjas kogutud materjalidega ei ole tõendatud, et S. Kähr oleks
  86. a. notariaalselt tõestatud ostu-müügi lepigu alusel "Järve nr. 18" talu elumaja kolhoosile müünud. Halduskohtunik leidis, et Alfred ja Selma Kährile kuulunud "Järve nr. 18" talu elumaja on õigusvastaselt võõrandatud seaduse "Vara võõrandamise õigusvastatuse tõendamise lihtsustatud korra kehtestamise kohta" §​s 1 sätestatud viisil. Ühtlasi tegi halduskohtunik
  87. märtsil
  88. a. määruse, millega tühistas oma
  89. veebruari
  90. a. määruse Rõuge Vallavalitsuse
  91. juuni
  92. a. korralduse nr. 3 täitmise peatamise osas.
  93. aprillil
  94. a. esitas AS Same Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Võru halduskohtuniku
  95. märtsi
  96. a. otsus ja määrus ning teha uus otsus, tunnistades seadusevastasteks ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  97. detsembri
  98. a. otsus nr. 7997 ja
  99. mai
  100. a. otsus nr. 10017 ning Rõuge Vallavalituse
  101. juuni
  102. a. korraldus nr.
  103. Apellant leidis, et ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  104. mai
  105. a. otsuses nr. 10017 esitatud väide, et Viitina külanõukogu majapidamisraamatutes ei leidu Kähri majapidamise kohta andmeid alates
  106. juulist
  107. a., ei vasta tegelikkusele. Võru Maakonna Arhiivis olevates Viitina külanõukogu poolt ajavahemikul 1954 kuni 1959 peetud majapidamisraamatutes on tehtud vastavad kanded Järveküla külas asunud S. Kähri majapidamise kohta. Nendest kannetest nähtub, et selle majapidamise koosseisu kuulus sel ajal ka elumaja. Asjaolu, et S. Kähr asus pärast oma abikaasa surma
  108. a. elama tütre juurde Võru linna, ei saa käsitleda põgenemisena repressiooniohu tõttu. Tartu Ringkonnakohtu
  109. juuni
  110. a. otsusega jäeti AS Same apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus otsustas täiendada Võru halduskohtuniku
  111. märtsi
  112. a. otsust ja jätta AS Same kaebus ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  113. detsembri
  114. a. otsusele nr. 7997 rahuldamata. Muus osas jäeti Võru halduskohtuniku otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et AS Same on vaidlustanud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni otsused ja Rõuge Vallavalitsuse korralduse põhjusel, et "Järve nr. 18" talu elumaja tagastamisega rikutakse aktsiaseltsi omandiõigust elamule. Ringkonnakohus asus seisukohale, et AS Same ei ole tõendanud oma omandiõigust "Järve nr. 18" talu elumajale. Seetõttu ei riku kaevatud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni otsused ja Rõuge Vallavalitsuse korraldus AS Same õigusi ega piira tema vabadusi. Kohtuotsuses märgitakse: "Kuna vaidlusaluste otsuste jakorralduse seaduslikkus iseenesest ei ole halduskohtule kaebuse esitamise aluseks, siis puudub vajadus hinnata nende seaduslikkust. Halduskohtunik on, rikkudes HKS § 5 lg. 1 sätteid, hinnanud komisjoni otsuste ja vallavalitsuse korralduse seaduslikkust, kuid ringkonnakohus leiab, et selline protsessinormide rikkumine ei viinud asja ebaõigele otsustamisele ja seetõttu puudub alus halduskohtuniku otsuse tühistamiseks." Samuti leidis ringkonnakohus, et halduskohtunik on kohtuotsuse põhjendavas osas hinnanud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  115. detsembri
  116. a. otsuse nr. 7997 seaduslikkust, kuid on jätnud ekslikult kohtuotsuse resolutsioonis märkimata halduskohtu seisukoha maakonnakomisjoni selle otsuse seaduslikkuse kohta. Ringkonnakohus tegi
  117. juunil
  118. a. ka määruse, millega jättis Võru halduskohtuniku
  119. märtsi
  120. a. määruse selles haldusasjas muutmata. AS Same esitas kassatsioonkaebuse, milles palutakse Tartu Ringkonnakohtu
  121. juuni
  122. a. otsus ja määrus haldusasjas nr. II-3-50/96 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et ekslik on ringkonna seisukoht, et pole tõendatud AS Same omandiõigus "Järve nr. 18" talu elumajale. Kuna AS Same omandiõigust "Järve nr. 18" talu elumajale ei seatud kahtluse alla ega vaidlustatud esimese astme kohtus, ei olnud aktsiaseltsil põhjust sellekohaste tõendite esitamiseks ringkonnakohtule. Kui ringkonnakohus leidis, et AS Same omandiõigus nimetatud elamule ei ole küllaldaselt tõendatud, võis ta HKS § 28 lg. 4 alusel teha kaebuse esitajale ettepaneku esitada selle kohta täiendavaid tõendeid. Samuti leiab kassaator, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus HKS §-ga
  123. Kuigi apellatsioonkaebuses vaidlustati kohtuotsuse põhjendatust motiivil, et halduskohus on andnud tõenditeks olevatele dokumentidele väära hinnangu, ei pööranud ringkonnakohus sellele tähelepanu. Kassaator väidab, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus HKS §-ga
  124. Selle sätte kohaselt ei ole ringkonnakohtul volitusi kohtuotsuse täiendamiseks. Kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohtu otsuse tekstis on faktivigu. Nii on otsuses märgitud: "Ringkonnakohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused, leiab, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, kuid Võru Maakohtu halduskohtuniku
  125. detsembri
  126. a. otsuse resolutsiooni tuleb täiendada, "". Võru halduskohtuniku
  127. detsembri
  128. a. otsus ei saa kuidagi olla seotud antud haldusasjaga, sest halduskaebus esitati halduskohtunikule alles
  129. juulil
  130. a. ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et maakonnakomisjoni vaidlustatud otsused on seaduslikud ja ei riku AS Same õigusi ega piira tema vabadusi. L. Mandeli vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kohtutoimikus pole ühtegi tõendit, mille alusel saab väita, et Rõuge vallas asuv "Järve nr. 18" talu elumaja kuulub omandiõiguse alusel aktsiaseltsile Same. L. Mandel palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
  131. Põhjendatud on kassaatori väide, et ringkonnakohus rikkus kohtumenetluse seaduse nõudeid. HKS § 38 lg. 4 ning TsKS §​de 313 lg. 1 ja 232 lg. 4 kohaselt tuleb märkida kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. AS Same apellatsioonkaebus oli esitatud tõendite hindamise peale. Apellatsioonkaebuses leiti, et halduskohtu otsuses ei antud hinnangut kõigile asjas tähtsust omavatele tõenditele ega põhjendatud, miks kohus lükkas need tõendid tagasi. Apellant märkis kaebuses konkreetsed tõendid, mille alusel ta väitis, et antud juhtumil ei ole tegemist reaalse repressiooniohu tõttu maha jäetud varaga. Ringkonnakohus jättis apellandi väited tähelepanuta.
  132. Ringkonnakohtu seisukoht, et Võru halduskohtunik rikkus HKS § 5 lg. 1, on ekslik. HKS § 5 lg. 1 sätestab, et igaüks, kes leiab, et käesoleva seadustiku §​s 4 tähendatud organi, asutuse või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib enda kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtusse. Rõuge Vallavalitsuse
  133. juuni
  134. a. korralduse nr. 3 adressaatideks on AS Same ja L. Mandel. See haldusakt paneb nimetatud isikutele konkreetsed kohustused. Rõuge Vallavalitsuse
  135. juuni
  136. a. korraldus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kohta on aga antud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni vaidlustatud otsuste alusel. Vabariigi Valitsuse
  137. veebruari
  138. a. määrusega nr. 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra kohta" p. 19 kohaselt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna​ ja linnakomisjoni otsusega tuvastatakse või määratakse kindlaks vara võõrandamise õigusvastasus, vara (õigusjägrne) omanik, vara koosseis ja õigustatud subjektid. Vabariigi Valitsuse
  139. augusti
  140. a. määrusega nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" p. 16 kohaselt tuleb avalduste läbivaatamisel kontrollida, kas vara õigusvastase võõrandamise fakt on tuvastatud. Kuna AS Same, keda kohustati andma "Järve nr. 18" talu elumaja üle L. Mandelile, leidis, et see elamu ei ole ORAS § 6 alusel õigusvastaselt võõrandatud vara, siis oli tal õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Alused, mil omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu tagastamisele, on sätestatud ORAS §​s 12 lg.
  141. Asjaolu, kas Rõuge vallas asuv "Järve nr. 18" elamu on AS Same omandis või valduses, ei oma antud asjas tähtsust. Seepärast on ringkonnakohus alusetult võtnud seisukoha AS Same omandiõiguse suhtes "Järve nr. 18" talu elumajale.
  142. Ebaõige on kassaatori väide, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus HKS §​ga
  143. Ringkonnakohus muutis HKS § 37 lg. 1 p. 1 alusel esimese astme halduskohtu otsust, täiendades seda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas on ekslikult märgitud, et "Võru Maakohtu halduskohtuniku
  144. detsembri
  145. a. otsuse resolutsiooni tuleb täiendada, kuna puudub halduskohtuniku seisukoht Võru Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni
  148. a. nr. 7997 suhtes." Antud haldusasjas on Võru halduskohtuniku otsuse kuupäevaks
  149. märts
  150. a. Õigesti on see märgitud ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis. Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja Tartu Ringkonnakohtu
  151. juuni
  152. a. otsus ja
  153. juuni
  154. a. määrus haldusasjas nr. II-3-50/96 tühistamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab:
  155. Rahuldada kassatsioonkaebus.
  156. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  157. juuni
  158. a. otsus ja
  159. juuni
  160. a. määrus haldusasjas nr. II-3-50/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.
  161. Tagastada aktsiaseltsile Same kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub
  162. oktoobril
  163. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.