← Eesti

3-3-1-27-96

3-3-1-27-96 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. oktoobril
  2. a. Aktsiaseltsi Same kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 5 lg. 1 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
  3. oktoobril
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Same kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
  5. juuni
  6. a. otsusele ja
  7. juuni
  8. a. määrusele haldusasjas nr. II-350/
  9. Protsessiosalistena võtsid istungist osa AS Same esindajad Ants Savest ja Jaan Tomson. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Võru maakonnakomisjoni
  10. detsembri
  11. a. otsusega nr. 7997 loeti tõendatuks, et Selma Kährile kuulunud elumaja Rõuge vallas võõrandati õigusvastaselt, kuna Võru Rajooni Arhiivi
  12. juuli
  13. a. teatise nr. 42/K-439 kohaselt "ei leidu andmeid hoonete müügitehingu notariaalse kinnitamise kohta". Elumaja tunnistati Omandireformi aluste seaduse §-de 6 ja 11 alusel omandireformi objektiks. Omandireformi subjektiks tunnistati S. Kähri tütar Linda Mandel. Maakonnakomisjoni otsuse peale esitas AS Same, kellele see elumaja anti üle osaühingu Esmar poolt
  14. novembri
  15. a. varade üleandmise-vastuvõtmise aktiga, kaebuse ÕVVTK keskkomisjonile. Keskkomisjon arutas
  16. aprillil
  17. a. kaebust ja leidis, et on tõendamata nimetatud elamu õigusvastase võõrandamise fakt. ÕVVTK keskkomisjon rahuldas AS Same kaebuse ja saatis materjalid koos oma seisukohtadega ÕVVTK Võru maakonnakomisjonile uuesti läbivaatamiseks. Keskkomisjon leidis, et elamu õigusvastase võõrandamise dokumentaalse tõendusmaterjali puudumisel tuleb kohalikul komisjonil lähtuda Vabariigi Valitsuse
  18. augusti
  19. a. määrusega nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" punktist 16, s.t. vara võõrandamise õigusvastasus tuleb tõendada kohtu korras. ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  20. mai
  21. a. otsusega nr. 10017 jäeti komisjoni
  22. detsembri
  23. a. otsus nr. 7997 muutmata. Komisjon luges tõendatuks, et S. Kähr lahkus oma elumajast enne
  24. juulit
  25. a. repressiooniohu tõttu. Komisjoni
  26. mai
  27. a. otsuses nr. 10017 märgitakse järgmist: "
  28. a. Alfred Kähr suri ja
  29. a. lubas end. "Säde" kolhoosi üldkoosolek Selma Kähril lahkuda kolhoosi liikmest, kuna ta peale abikaasa surma soovis elama asuda oma laste juurde. Sellest hoolimata võeti Selma Kähri talukoht
  30. a., s.o. 2 kuud pärast kolhoosist lahkumise loa saamist, veel ka kulaklike majapidamiste nimekirja."
  31. juunil
  32. a. esitas AS Same Võru halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  33. detsembri
  34. a. otsus nr. 7997 ja
  35. mai
  36. a. otsus nr. 10017 seadusevastaseks. Kaebuse esitaja leidis, et "Järve nr. 18" taluhoonete omanik S. Kähr ei jätnud talu elumaja maha reaalse repressiooniohu tõttu, vaid müüs selle
  37. a. kolhoosile "Oktoober". Seda tõendab Võru Rajooni Riikliku Arhiivi
  38. juuli
  39. a. teatis nr. 42/K-
  40. Teatisest nähtub, et kolhoosi "Oktoober" juhatuse koosoleku
  41. juuni
  42. a. protokolli nr. 8 kohaselt kolhoosi juhatus otsustas: "Kinnitada S. Kähriga
  43. märtsil
  44. a. sõlmitud leping elumaja ostu kohta 18000 rubla eest. Teha vastav muudatus tootmisfinantsplaanis." AS Same väitis, et kolhoosi "Oktoober" õigusjärglane Rõuge sovhoos müüs selle elamu ENSV Põllumajandusministeeriumi
  45. septembri
  46. a. käskkirja nr. 25 alusel S. M. Kirovi nimelisele Näidiskalurikolhoosile. Viimase õigusjärglane OÜ Esmar andis põllumajandusreformi läbiviimise käigus selle elamu
  47. novembri
  48. a. varade üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 12 alusel tööosakute eest aktsiaseltsile Same, mis asutati OÜ Esmar spordiosakonna baasil. Samuti väitis kaebuse esitaja, et ÕVVTK kohalik komisjon ületas kaevatud otsuste tegemisel oma pädevust. Nimetatud otsused on vastuolus Vabariigi Valitsuse
  49. augusti
  50. a. määrusega nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" punktiga
  51. Tuginedes Vabariigi Valitsuse
  52. veebruari
  53. a. määrusele nr. 36 "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord" ja ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  54. mai
  55. a. otsusele nr. 10017, kohustas Rõuge Vallavalitsus
  56. juuni
  57. a. korraldusega nr. 3 aktsiaseltsi Same tagastama L. Mandelile "Järve nr. 18" talu õigusvastaselt võõrandatud elumaja. Selle korralduse punktis 2 sätestati: "AS "Same" teostada elumaja üleandmine."
  58. oktoobril
  59. a. esitas AS Same Võru halduskohtunikule kaebuse Rõuge Vallavalitsuse
  60. juuni
  61. a. korralduse nr. 3 seadusevastaseks tunnistamiseks. Võru halduskohtuniku
  62. veebruari
  63. a. määrusega liideti AS Same kaebus Rõuge Vallavalitsuse
  64. juuni
  65. a. korralduse nr. 3 seadusevastaseks tunnistamiseks ühte menetlusse AS Same kaebusega ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  66. detsembri
  67. a. otsuse nr. 7997 ja
  68. mai
  69. a. otsuse nr. 10017 seadusevastaseks tunnistamiseks, s.o. haldusasjaga nr. 3-167/
  70. Sama määrusega peatati AS Same taotlusel Rõuge Vallavalitsuse
  71. juuni
  72. a. korralduse nr. 3 täitmine. Võru halduskohtuniku
  73. märtsi
  74. a. otsusega jäeti AS Same kaebus ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  75. mai
  76. a. otsusele nr. 10017 ja Rõuge Vallavalitsuse
  77. juuni
  78. a. korraldusele nr. 3 rahuldamata. Halduskohtunik leidis, et
  79. a. Eestis kehtinud Tsiviilkoodeksi § 185 kohaselt pidi ehitiste ostu-müügi leping olema notariaalselt tõestatud. Tehingu sellise vormi mittejärgimine tähendas TsK § 29 alusel tehingu tühisust. Asjas kogutud materjalidega ei ole tõendatud, et S. Kähr oleks
  80. a. notariaalselt tõestatud ostu-müügi lepigu alusel "Järve nr. 18" talu elumaja kolhoosile müünud. Halduskohtunik leidis, et Alfred ja Selma Kährile kuulunud "Järve nr. 18" talu elumaja on õigusvastaselt võõrandatud seaduse "Vara võõrandamise õigusvastatuse tõendamise lihtsustatud korra kehtestamise kohta" §​s 1 sätestatud viisil. Ühtlasi tegi halduskohtunik
  81. märtsil
  82. a. määruse, millega tühistas oma
  83. veebruari
  84. a. määruse Rõuge Vallavalitsuse
  85. juuni
  86. a. korralduse nr. 3 täitmise peatamise osas.
  87. aprillil
  88. a. esitas AS Same Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Võru halduskohtuniku
  89. märtsi
  90. a. otsus ja määrus ning teha uus otsus, tunnistades seadusevastasteks ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  91. detsembri
  92. a. otsus nr. 7997 ja
  93. mai
  94. a. otsus nr. 10017 ning Rõuge Vallavalituse
  95. juuni
  96. a. korraldus nr.
  97. Apellant leidis, et ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  98. mai
  99. a. otsuses nr. 10017 esitatud väide, et Viitina külanõukogu majapidamisraamatutes ei leidu Kähri majapidamise kohta andmeid alates
  100. juulist
  101. a., ei vasta tegelikkusele. Võru Maakonna Arhiivis olevates Viitina külanõukogu poolt ajavahemikul 1954 kuni 1959 peetud majapidamisraamatutes on tehtud vastavad kanded Järveküla külas asunud S. Kähri majapidamise kohta. Nendest kannetest nähtub, et selle majapidamise koosseisu kuulus sel ajal ka elumaja. Asjaolu, et S. Kähr asus pärast oma abikaasa surma
  102. a. elama tütre juurde Võru linna, ei saa käsitleda põgenemisena repressiooniohu tõttu. Tartu Ringkonnakohtu
  103. juuni
  104. a. otsusega jäeti AS Same apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus otsustas täiendada Võru halduskohtuniku
  105. märtsi
  106. a. otsust ja jätta AS Same kaebus ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  107. detsembri
  108. a. otsusele nr. 7997 rahuldamata. Muus osas jäeti Võru halduskohtuniku otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et AS Same on vaidlustanud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni otsused ja Rõuge Vallavalitsuse korralduse põhjusel, et "Järve nr. 18" talu elumaja tagastamisega rikutakse aktsiaseltsi omandiõigust elamule. Ringkonnakohus asus seisukohale, et AS Same ei ole tõendanud oma omandiõigust "Järve nr. 18" talu elumajale. Seetõttu ei riku kaevatud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni otsused ja Rõuge Vallavalitsuse korraldus AS Same õigusi ega piira tema vabadusi. Kohtuotsuses märgitakse: "Kuna vaidlusaluste otsuste jakorralduse seaduslikkus iseenesest ei ole halduskohtule kaebuse esitamise aluseks, siis puudub vajadus hinnata nende seaduslikkust. Halduskohtunik on, rikkudes HKS § 5 lg. 1 sätteid, hinnanud komisjoni otsuste ja vallavalitsuse korralduse seaduslikkust, kuid ringkonnakohus leiab, et selline protsessinormide rikkumine ei viinud asja ebaõigele otsustamisele ja seetõttu puudub alus halduskohtuniku otsuse tühistamiseks." Samuti leidis ringkonnakohus, et halduskohtunik on kohtuotsuse põhjendavas osas hinnanud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni
  109. detsembri
  110. a. otsuse nr. 7997 seaduslikkust, kuid on jätnud ekslikult kohtuotsuse resolutsioonis märkimata halduskohtu seisukoha maakonnakomisjoni selle otsuse seaduslikkuse kohta. Ringkonnakohus tegi
  111. juunil
  112. a. ka määruse, millega jättis Võru halduskohtuniku
  113. märtsi
  114. a. määruse selles haldusasjas muutmata. AS Same esitas kassatsioonkaebuse, milles palutakse Tartu Ringkonnakohtu
  115. juuni
  116. a. otsus ja määrus haldusasjas nr. II-3-50/96 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et ekslik on ringkonna seisukoht, et pole tõendatud AS Same omandiõigus "Järve nr. 18" talu elumajale. Kuna AS Same omandiõigust "Järve nr. 18" talu elumajale ei seatud kahtluse alla ega vaidlustatud esimese astme kohtus, ei olnud aktsiaseltsil põhjust sellekohaste tõendite esitamiseks ringkonnakohtule. Kui ringkonnakohus leidis, et AS Same omandiõigus nimetatud elamule ei ole küllaldaselt tõendatud, võis ta HKS § 28 lg. 4 alusel teha kaebuse esitajale ettepaneku esitada selle kohta täiendavaid tõendeid. Samuti leiab kassaator, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus HKS §-ga
  117. Kuigi apellatsioonkaebuses vaidlustati kohtuotsuse põhjendatust motiivil, et halduskohus on andnud tõenditeks olevatele dokumentidele väära hinnangu, ei pööranud ringkonnakohus sellele tähelepanu. Kassaator väidab, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus HKS §-ga
  118. Selle sätte kohaselt ei ole ringkonnakohtul volitusi kohtuotsuse täiendamiseks. Kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohtu otsuse tekstis on faktivigu. Nii on otsuses märgitud: "Ringkonnakohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused, leiab, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, kuid Võru Maakohtu halduskohtuniku
  119. detsembri
  120. a. otsuse resolutsiooni tuleb täiendada, "". Võru halduskohtuniku
  121. detsembri
  122. a. otsus ei saa kuidagi olla seotud antud haldusasjaga, sest halduskaebus esitati halduskohtunikule alles
  123. juulil
  124. a. ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et maakonnakomisjoni vaidlustatud otsused on seaduslikud ja ei riku AS Same õigusi ega piira tema vabadusi. L. Mandeli vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kohtutoimikus pole ühtegi tõendit, mille alusel saab väita, et Rõuge vallas asuv "Järve nr. 18" talu elumaja kuulub omandiõiguse alusel aktsiaseltsile Same. L. Mandel palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
  125. Põhjendatud on kassaatori väide, et ringkonnakohus rikkus kohtumenetluse seaduse nõudeid. HKS § 38 lg. 4 ning TsKS §​de 313 lg. 1 ja 232 lg. 4 kohaselt tuleb märkida kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. AS Same apellatsioonkaebus oli esitatud tõendite hindamise peale. Apellatsioonkaebuses leiti, et halduskohtu otsuses ei antud hinnangut kõigile asjas tähtsust omavatele tõenditele ega põhjendatud, miks kohus lükkas need tõendid tagasi. Apellant märkis kaebuses konkreetsed tõendid, mille alusel ta väitis, et antud juhtumil ei ole tegemist reaalse repressiooniohu tõttu maha jäetud varaga. Ringkonnakohus jättis apellandi väited tähelepanuta.
  126. Ringkonnakohtu seisukoht, et Võru halduskohtunik rikkus HKS § 5 lg. 1, on ekslik. HKS § 5 lg. 1 sätestab, et igaüks, kes leiab, et käesoleva seadustiku §​s 4 tähendatud organi, asutuse või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib enda kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtusse. Rõuge Vallavalitsuse
  127. juuni
  128. a. korralduse nr. 3 adressaatideks on AS Same ja L. Mandel. See haldusakt paneb nimetatud isikutele konkreetsed kohustused. Rõuge Vallavalitsuse
  129. juuni
  130. a. korraldus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kohta on aga antud ÕVVTK Võru maakonnakomisjoni vaidlustatud otsuste alusel. Vabariigi Valitsuse
  131. veebruari
  132. a. määrusega nr. 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra kohta" p. 19 kohaselt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna​ ja linnakomisjoni otsusega tuvastatakse või määratakse kindlaks vara võõrandamise õigusvastasus, vara (õigusjägrne) omanik, vara koosseis ja õigustatud subjektid. Vabariigi Valitsuse
  133. augusti
  134. a. määrusega nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" p. 16 kohaselt tuleb avalduste läbivaatamisel kontrollida, kas vara õigusvastase võõrandamise fakt on tuvastatud. Kuna AS Same, keda kohustati andma "Järve nr. 18" talu elumaja üle L. Mandelile, leidis, et see elamu ei ole ORAS § 6 alusel õigusvastaselt võõrandatud vara, siis oli tal õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Alused, mil omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu tagastamisele, on sätestatud ORAS §​s 12 lg.
  135. Asjaolu, kas Rõuge vallas asuv "Järve nr. 18" elamu on AS Same omandis või valduses, ei oma antud asjas tähtsust. Seepärast on ringkonnakohus alusetult võtnud seisukoha AS Same omandiõiguse suhtes "Järve nr. 18" talu elumajale.
  136. Ebaõige on kassaatori väide, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus HKS §​ga
  137. Ringkonnakohus muutis HKS § 37 lg. 1 p. 1 alusel esimese astme halduskohtu otsust, täiendades seda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas on ekslikult märgitud, et "Võru Maakohtu halduskohtuniku
  138. detsembri
  139. a. otsuse resolutsiooni tuleb täiendada, kuna puudub halduskohtuniku seisukoht Võru Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni
  140. a. nr. 7997 suhtes." Antud haldusasjas on Võru halduskohtuniku otsuse kuupäevaks
  141. märts
  142. a. Õigesti on see märgitud ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis. Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja Tartu Ringkonnakohtu
  143. juuni
  144. a. otsus ja
  145. juuni
  146. a. määrus haldusasjas nr. II-3-50/96 tühistamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab:
  147. Rahuldada kassatsioonkaebus.
  148. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  149. juuni
  150. a. otsus ja
  151. juuni
  152. a. määrus haldusasjas nr. II-3-50/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.
  153. Tagastada aktsiaseltsile Same kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub
  154. oktoobril
  155. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.