← Eesti

3-3-1-30-96

Obsah (12)§ 1374§ 30§ 238§ 9§ 248§ 330§ 316§ 2§ 6§ 4§ 218§ 325

3-3-1-30-96 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 11. oktoobril 1996. a. I. Kut"areva ja S. Kut"arevi esindaja kassat-sioonkaebuse läbivaatamine

§ 1374lg.

2 p. 2 kohaldamise ning Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a. määruse nr. 486 punkti 2 ja lisa mittevastavuse tõttu Põhiseaduse §-le 87 p. 6 kohaldamata jätmise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
  3. oktoobril
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Irina Kut"areva ja Sergei Kut"arevi esindaja vandeadvokaat Ann Saare kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
  5. mai
  6. a. otsusele haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ-28/
  7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Sergei Kut"arev, tema esindaja vandeadvokaat Ann Saar ja Tartu Politseiprefektuuri esindaja vandeadvokaat Rein Pärtel. Juures olid halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend ja Riigikohtu tõlk Lüüli Lomp.
  8. detsembri
  9. a. teostatud võetuste ja läbiotsimiste käigus võeti I. Kut"areva ja S. Kut"arevi kasutuses olnud sõiduautost Volkswagen Passat 383 TBO, Tartu Jaamamõisa garaazikompleksi boksist nr. 115 ja korterist Tartus Mõisavahe 36-24 ära 3037 liitrit alkoholi ja 35 956 pakki tubakatooteid.
  10. veebruaril
  11. a. lõpetati
  12. detsembril
  13. a. algatatud kriminaalasi määrusega KrMK § 5 lg. 1 p. 2 alusel. Sama määrusega algatati I. Kut"areva ja S. Kut"arevi suhtes haldusõiguserikkumise asi

§ 30lg.

2 järgi vastavalt

§​le

  1. Tartu Politseiprefektuuri majanduspolitsei inspektor koostas
  2. veebruaril
  3. a.

§ 1374lg.

1 p. 2 ja lg. 2 p. 2 rikkumiste eest haldusõiguserikkumise protokolli, millest nähtub, et I. Kut"areva hoidis maksumärgistamata tubakatooteid ja Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkoholi ning toimetas neid sõiduautol Volkswagen Passat 383 TBO edasi. Sama politseiinspektor koostas samal päeval

§ 1374lg.

1 p. 2 ja lg. 2 p. 2 rikkumise eest haldusõiguserikkumise protokolli, mille kohaselt S. Kut"arev hoidis maksumärgistamata tubakatooteid ja Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkoholi. Tartu Halduskohtu 13. märtsi 1996. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. 4-391/96 lõpetati menetlus I. Kut"areva suhtes

§​s 1374 lg. 1 p. 2 ja lg. 2 p. 2 sätestatud haldusõiguserikkumiste koosseisu puudumise tõttu. Tartu Halduskohtu

  1. märtsi
  2. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. 4-391/96 tunnistati S. Kut"arev süüdi

§ 1374lg.

1 p. 2 järgi ja karistati rahatrahviga 200 päevapalga ulatuses. Sama otsusega tunnistati S. Kut"arev süüdi ka

§ 1374lg.

2 p. 2 rikkumises ja karistati rahatrahviga 150 päevapalga ulatuses. Juhindudes

§​st 27 lg. 1, määrati lõplikuks karistuseks rahatrahv 200 päevapalga ulatuses. Kohus otsustas, et erikonfiskeerimisele saab kuuluda ainult kaup, mille väljalase on tõendatud alates 16. märtsist 1995. a., s.o.

§ 1374jõustumise momendist.

Ülejäänud alkohol ja tubakatooted kuuluvad S. Kut"arevile tagastamisele pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohus leidis, et Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a. määrusega nr. 486 keelati alates
  3. märtsist
  4. a. kõigi selle määruse lisas nimetamata viinamarkide hulgi​ ja jaemüük. S. Kut"arevilt äravõetud viinamarkide nimetused selle määruse lisas puuduvad.
  5. detsembril
  6. a. vastuvõetud Tubakaaktsiisi seaduse muutmise seadusega täiendati Tubakaaktsiisi seadust §​ga 131, mille kohaselt enne
  7. jaanuari
  8. a. Eestisse toimetatud või Eestis toodetud tubakatooteid võib Eesti tolliterritooriumil ilma maksumärkideta müüa kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist. Tubakaaktsiisi seaduse muutmise seaduse § 2 kohaselt jõustus see seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, s.o.
  9. detsembril
  10. a. Seega oli maksumärkideta tubakatoodete müük Eestis keelatud alates
  11. veebruarist
  12. a.

§ 1374

, mis sätestab karistuse Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkoholi ja maksumärgistamata tubakatoodete hoidmise, jõustus

  1. märtsil
  2. a. Tartu Politseiprefektuur esitas Tartu Halduskohtu
  3. märtsi
  4. a. otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsus ja saata asi halduskohtule uueks arutamiseks. Tartu Politseiprefektuur esitas Tartu Halduskohtu
  5. märtsi
  6. a. otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus muuta otsus ja teha asjas uus otsus, millega tunnistada S. Kut"arev süüdi

§ 1374lg.

1 p. 2 ja lg. 2 p. 2 järgi kogu temalt äravõetud alkoholi​ ja tubakatoodete ebaseaduslikus hoidmises ning vastavalt

§​le 238 lg. 3 erikonfiskeerida kõik temalt äravõetudalkoholi​ ja tubakatooted. S. Kut"arevi esindaja vandeadvokaat A. Saar esitas Tartu Halduskohtu

  1. märtsi
  2. a. otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsus, teha asjas uus otsus, millega lõpetada menetlus

§​s 218 p. 1 sätestatud alustel. Tartu Ringkonnakohtu

  1. mai
  2. a. otsusega rahuldati Tartu Politseiprefektuuri apellatsioonkaebused, S. Kut"arevi apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Tartu Halduskohtu
  3. märtsi
  4. a. otsus tühistati ja tehti uus otsus, millega I. Kut"areva tunnistati süüdi

§ 1374lg.

1 p. 2 alusel ja karistati rahatrahviga 150 päevapalga ulatuses. Sama otsusega tunnistati I. Kut"areva süüdi

§ 1374lg.

2 p. 2 alusel ja karistati rahatrahviga 150 päevapalga ulatuses. Lõplikuks karistuseks loeti rahatrahv 150 päevapalga ulatuses. Tartu Halduskohtu 18. märtsi 1996. a. otsus tühistati osaliselt

§ 238järgi erikonfiskeerimise kohaldamata jätmise osas.

Erikonfiskeerimist kohaldati kogu äravõetud alkoholi ja tubakatoodete suhtes vastavalt

  1. märtsil
  2. a. koostatud vara üleskirjutamise ja arestimise aktis toodud loetelule. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et S. Kut"arevi ja I. Kut"areva tegevus, mis seisnes Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkoholi ja maksemärgistamata sigarettide suures koguses hoidmises mitte isiklikuks otstarbeks, moodustab

§​s 1374 lg. 1 p. 2 ja lg. 2 p. 2 toodud haldusõiguserikkumise koosseisu. Tuvastatud on nende ühine osavõtt haldusõiguserikkumise toimepanemisest. I. Kut"areva tegevuses haldusõiguserikkumise koosseisu puudumist ei tõenda asjaolu, et ta ei tunnistanud end süüdi ja ei osanud seletada, kuidas alkohol ja tubakas sattusid tema kasutatud autosse. I. Kut"areva seletuste kohaselt elab ta koos S. Kut"areviga. Asja materjalidega on tõendatud, et abikaasad kasutasid ühiseid autosid ja eluruumi, millest ühes, Mõisavahe 36-24 korteris, hoiti suures koguses alkoholi ja tubakatooteid. I. Kut"areva seletas, et ta teadis, et korteris on alkoholi ja tubakatooteid. Tõendamata on I. Kut"areva ja S. Kut"arevi väited, et äravõetud alkohol osteti erinevatest hulgiladudest ja kauplustest

  1. a. ning oli mõeldud isiklikuks tarbimiseks. S. Kut"arev ei osanud ringkonnakohtus nimetada ühtki ladu ega kauplust, kust ta
  2. a. ostis alkoholi. Majandusministeeriumi litsentsikomisjoni esimehe kirjast nähtub, et viina "Magic Crystal", piirituse "Royal American Spirits" ja piirituse toidukompositsiooni "Troopilised viljad" sisseveoks ja hulgimüügiks pole taotletud ega väljastatud sisse-väljaveo või hulgimüügi litsentsi. Tartu Linnavalitsuse välissuhete ja ettevõtluse arengu osakonna teatel pole Tartu Linnavalitsus aastatel 1993 kuni 1995 väljastanud litsentsi ka piirituse jaemüügiks. Vara üleskirjutamise ja arestimise aktist nähtub, et sigarettide valmistamise ajaks on
  3. september
  4. a., osadel sigarettidel valmistamise kuupäev puudub. Alkoholi markeeringu järgi toodeti osa alkoholi
  5. a. septembris, osal alkoholil on tootmise aeg märkimata. Tõendatud on, et I. Kut"arevalt ja S. Kut"arevilt võeti ära suurem kogus erinevaid alkohoolseid jooke ja maksumärgistamata tubakatooteid, et neil pole selle kauba omandamise ega hoidmise kohta esitada dokumente, et nad pole isikud, kellel on tegevuslitsents alkoholi müügiks. Paljasõnalised on S. Kut"arevi ringkonnakohtus esitatud väited, et alkoholi ja tubakatoodete pakendid hangiti kaubast eraldi ja hiljem. Eeltoodu alusel ei vasta tegelikkusele I. Kut"areva ja S. Kut"areviväited, et kogu äravõetud kaup osteti
  6. a. Üheks tõendiks, et alkoholi ja tubakatooteid ei hoitud isiklikuks tarbimiseks, on S. Kut"arevi märkmed esimese astme kohtu toimikus (lk. 25-31).

§ 238lg.

3 kohaselt erikonfiskeeritakse sama seadustiku §​s 1374 sätestatud haldusõiguserikkumiste asjades rikkumise vahetuks objektiks olnud alkohol, tubakas ja tubakatooted. I. Kut"areva ja S. Kut"arev ei tõendanud, et nad tõid alkoholi Eestisse enne sisseveo keelu kehtimahakkamist ega esitanud alkoholi omandamise legaalsust tõendavaid dokumente. Ka pole tõendatud, millal omandati tubakatooted. Seetõttu, hinnates tõendeid kogumis, tuleb vastavalt

§​le 238 lg. 3 erikonfiskeerida kogu I. Kut"arevalt ja S. Kut"arevilt võetud alkohol ja tubakatooted.

§ 9lg.

2 kohaselt kuuluvad haldusõiguserikkumisest osavõtu korral haldusvastutusele võtmisele kõik haldusõiguserikkujad, arvestades iga isiku osavõtu astet ja iseloomu. Tõendatud on I. Kut"areva osavõtt alkoholi ja tubakatoodete hoidmisest. Arvestades S. Kut"arevi osa antud haldusõiguserikkumises, tuleb I. Kut"areva tunnistada süüdi

§ 1374lg.

1 p. 2 järgi ja karistada rahatrahviga 150 päevapalga ulatuses ning

§ 1374lg.

2 p. 2 järgi ja karistada rahatrahviga 150 päevapalga ulatuses. Lõplikuks karistuseks loeti rahatrahv 150 päevapalga ulatuses, s.o. rahatrahv 3300 krooni suuruses. I. Kut"areva ja S. Kut"arevi esindaja vandeadvokat A. Saar esitas Tartu Ringkonnakohtu

  1. mai
  2. a. otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada kasseeritav kohtuotsus, teha uus otsus, millega lõpetada asja menetlus I. Kut"areva ja S. Kut"arevi suhtes

§ 1374

järgi haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu, tunnistada ebaseaduslikuks S. Kut"arevi suhtes kohaldatud erikonfiskeerimine ning mõista välja Tartu Politseiprefektuurilt alkoholi ebaseadusliku võetusega tekitatud kahju I. Kut"areva kasuks kümne kuupalga alammäära ulatuses ja S. Kut"arevi kasuks kümne kuupalga alammäära ulatuses. Kassaator leiab: 1.

§ 1374lg.

1 p. 2 on blanketne norm. Blanketse koosseisu kohaldamisel peab kohus kindlaks tegema, millist vastava eeskirja sätet isik rikkus ning veenduma eeskirja õiguspärasuses. Tartu Ringkonnakohus pole osundanud, millise eeskirja millist sätet I. Kut"areva rikkus.

  1. Antud haldusõiguserikkumise asjas on alkoholi, tubaka või tubakatoodete tootmise, müümise, hoidmise või edasitoimetamise eeskirjade tähenduses käsitletud Vabariigi Valitsuse
  2. jaanuari
  3. a. määrusega nr. 4 kinnitatud "Alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisse​ ja väljaveo, tootmise ning müügikorraldamise juhendit" ning Vabariigi Valitsuse
  4. detsembri
  5. a. määrust nr. 486 "Vabariigi Valitsuse
  6. detsembri
  7. a. määruse nr. 408 täiendamine ja viina sisseveo ning hulgi​ja jaemüügi korralduses tehtavad muudatused". Need eeskirjad on vastuolus Põhiseaduse §​ga 87 p. 6, sest nende määruste andmiseks pole seaduses delagatsiooninormi. Tarbijakaitseseaduse § 8 lg. 2, sätestades, et keelud ja piirangud tubakatoodete ja alkohoolsete jookide reklaami, müügi või tootmise kohta kehtestatakse seadusega, jätab nimetatud valdkonna seadusandja ainupädevusse. Seega on Vabariigi Valitsuse nimetatud määrused vastuolus ka Tarbijakaitseseaduse §​ga 8 lg.
  8. Kuna

§​s 1374 lg. 1 p. 2 nimetatud eeskirjad on vastuolus Põhiseaduse ja seadusega, siis puudub haldusõiguserikkumise sündmus. Seetõttu pole I. Kut"areva ja S. Kut"arev toime pannud

§​s 1374 lg. 1 p. 2 sätestatud haldusõiguserikkumist. Selle haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu on ebaseaduslik alkohoolsete jookide erikonfiskeerimine. 3. Tartu Politseiprefektuuri apellatsioonkaebuses paluti I. Kut"areva suhtes asja uueks arutamiseks saatmist. Tartu Ringkonnakohus tegi aga uue otsuse, millega ise kohaldas I. Kut"areva suhtes haldusvastutust. I. Kut"areva, olles teadlik kohtuistungist, ei osalenud istungil. Ta lähtus apellatsioonkaebuse taotlusest ega eeldanud, et ringkonnakohus teeb sisulise otsuse. Seepärast ei pidanud I. Kut"areva vajalikuks osaleda ringkonnakohtu istungil. Asja sisuline lahendamine ilma I. Kut"arevata piiras tema kaitseõigust.

§ 1374lg.

1 ja 2 näevad karistusena ette ka haldusaresti.

§ 248lg.

3 kohaselt tuleb asja arutada haldusõiguserikkuja juuresolekul, kui seaduses on karistusena sätestatud haldusarest. Tartu Politseiprefektuuri kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse:

  1. Kassatsioonkaebuses on esitatud täiesti uued motiivid, mida pole esitatud ei Tartu Halduskohtus ega ringkonnakohtus. Kassaator on loobunud kõigist varasematest väidetest, mille kohaselt äravõetud alkohol ja tubakatooted muretseti
  2. a. suvel, kuulusid ainult S. Kut"arevile ja olid mõeldud ainult isiklikuks tarbimiseks. Seega on kassaator sisuliselt õigeks võtnud, et ringkonnakohtu otsus oli tõenduslikus osas õige - tegemist oli I. Kut"arevale ja S. Kut"arevile kuuluva alkoholi ja tubakatoodetega, mis omandati
  3. a. Alkoholi ja tubakatooteid hoiti ja transporditi kolmandatele isikutele müümise eesmärgil, s.o. kasutati Eestis keelatud käibes.
  4. Ebaõige on kassaatori väide, et

§ 1374lg.

1 p. 2 ja lg. 2p. 2 järgi ei saa I. Kut"arevat ja S. Kut"arevi vastutusele võtta. Peale Vabariigi Valitsuse

  1. jaanuari
  2. a. määrust nr. 4 ja Vabariigi Valitsuse
  3. detsembri
  4. a. määruse nr. 486 reguleerivad tubakatoodete käivet Eestis veel Maksumärkide seadus, Tubakaaktsiisi seadus ja rahandusministri
  5. märtsi
  6. a. määrusega nr. 36 kinnitatud Tubakaaktsiisi juhend. Vabariigi Valitsuse vaidlustatud määruste jaoks on delegatsiooninorm Tolliseaduse §-s 21 lg.
  8. Ebaõige on väide, et ringkonnakohus piiras I. Kut"areva kaitseõigust, kuna viimane ei viibinud kohtuistungil. I. Kut"areva õigusi ei piiratud, sest istungil oli tema esindaja vandeadvokaat A. Saar, kes ei esitanud mingeid vastuväiteid asja arutamiseks ilma I. Kut"areva osavõtuta.

§ 248lg.

3 näeb küll ette, et haldusõiguserikkumise asja arutatakse kohustuslikult haldusvastutusele võetava isiku juuresolekul, kui seaduses on karistusena ette nähtud haldusarest. Haldusvastutusele võetava isiku kohtuistungil viibimine on vajalik vaid haldusaresti viivitamatuks täitmiseks.

§ 330lg.

2 kohaselt kuulub haldusarest viivitamatule täitmisele sõlumata sellest, kas karistuse määramise otsusele edasi kaevati. Kuna I. Kut"arevale ei mõistetud haldusaresti, siis puudus seaduse mõtte kohaselt sisuline vajadus tema viibimiseks kohtuistungil. Protsessinorme oluliselt ei rikutud. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: 1.

§ 316

sätestab: "Asja kassatsiooni korras läbivaatamisel kontrollib kohus asjas olemasoleva materjali põhjal kohtuotsuse seaduslikkust: kas kohtuotsus tugineb seadusele ja kas asja arutamisel ei ole rikutud protsessinorme, mille rikkumine käesoleva seadustiku järgi toob tingimata kaasa kohtuotsuse tühistamise". Siit tuleneb, et kassatsioonikohus pole haldusõiguserikkumise asjade läbivaatamisel seotud kassatsioonkaebuse piiridega. 2.

§ 1374lg.

1 p. 2, mis kehtib

  1. veebruari
  2. a. redaktsioonis, sätestab karistuse alkoholi müümise või hoidmise või edasitoimetamise eest, kui alkohol on tollieeskirju rikkudes sisse veetud või alkoholi tootmiseks kehtestatud eeskirju rikkudes toodetud või Eestisse sissevedamiseks mittelubatud või kvaliteedinõuetele mittevastav. I. Kut"arevat ja S. Kut"arevi karistati

§ 1374lg.

1 p. 2 järgi Eestisse sissevedamiseks mittelubatud viina hoidmise eest. Eestisse sissevedamiseks mittelubatud viina hoidmise eest karistamine eeldab, et oleks seadus või seaduse alusel antud halduse üldakt, mis keelab mingi viina Eestisse sisseveo. Karistuse määramise põhjuseks loeti Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a. määruse nr. 486 "Vabariigi Valitsuse
  3. detsembri
  4. a. määruse nr. 408 täiendamine ja viina sisseveo ning hulgi​ja jaemüügi korralduses tehtavad muudatused" rikkumist. Selle määruse punktiga 2 peatati alates
  5. jaanuarist
  6. a. ajutiselt, kuni vastavate andmete sama määruse punktis 1 nimetatud andmepanka kandmiseni, valge viina sissevedamiseks antud tegevuslitsentside kehtivus, välja arvatud sama määruse lisas loetletud viinad. Faktiliselt keelati sellega määruse lisas nimetamata viinade kaubanduslikes kogustes Eestisse sissevedu. Siit tuleneb, et halduskaristuse määramiseks tuleb tuvastada, et vastav viin pole kantud alkohoolsete jookide andmepanka ja mitte keegi pole saanud tegevuslitsentsi selle viina Eestisse sisseveoks. Käesolevas haldusõiguserikkumise asjas on selliseid tõendeid kogutud. Majandusministeeriumi litsentsikomisjoni esimehe kirjast nähtub, et viina "Magic Crystal", piirituse "Royal American Spirits" ja piirituse toidukompositsiooni "Troopilised viljad" sisseveoks ja hulgimüügiks pole taotletud ega väljastatud sisse-väljaveo või hulgimüügi litsentsi. Põhiseaduse § 87 p. 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Samasisuline oli
  7. oktoobril
  8. a. vastuvõetud Vabariigi Valitsuse seaduse § 5 esimene lause, mis kehtis Vabariigi Valitsuse
  9. detsembri
  10. a. määruse nr. 486 andmise ajal. Need sätted eeldasid, et Vabariigi Valitsus saab määruse anda vaid siis, kui seaduses on vastavasisuline delegatsiooninorm. Vabariigi Valitsuse
  11. detsembri
  12. a. määruse nr. 486 preambulas märgitakse, et see määrus tugineb Tarbijakaitseseadusele, täpsustamata Tarbijakaitseseaduse sätet, mis volitab valitsust määrust andma.
  13. detsembril
  14. a. vastuvõetud Tarbijakaitseseaduses polnud
  15. detsembril
  16. a. ühtegi sätet, mis volitanuks Vabariigi Valitsust andma sellesisulist määrust.
  17. juunil
  18. a. võeti vastu "Vabariigi Valitsuse seaduse ja selle rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seadus". Selle seaduse §​ga 30 muudeti Tarbijakaitseseaduse §
  19. Tarbijakaitseseaduse § 11 lg. 3 esimene lause sätestab: "Käesoleva seadusega sätestatud tarbija õiguste tagamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus kaupluse töö üldeeskirjad, toitlustamise üldeeskirjad, toiduainete ja muude toodete märgistamise eeskirjad, alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisse​ ja väljaveo, tootmise ja müügi eeskirjad, tervisekaitse eeskirjad toiduainete valmistamisel, säilitamisel, vedamisel ja müümisel, samuti seaduses sätestatud juhtudel muud eeskirjad tarbija õiguste tagamiseks".
  20. juuni
  21. a. seadus jõustus
  22. juulil
  23. a. ega omanud tagasiulatuvat jõudu. Vabariigi Valitsuse seaduse ja selle rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seaduse §​ga 30 ei sätestatud, et Tarbijakaitseseaduse § 11 lg. 3 tagasiulatuvalt sanktsioneerib varem antud Vabariigi Valitsuse määrusi. Demokraatlikus õigusriigis ei saa seadusandja tagasiulatuvalt sanktsioneerida halduse üldakte, mis piiravad õigusi ja vabadusi ja mille täitmist tagatakse karistustega. Tarbijakaitseseaduse § 11 lg. 3
  24. juuni
  25. a. redaktsioonis annab Vabariigi Valitsusele õigusliku aluse anda alkoholi Eestisse sissevedamist reguleerivaid määrusi üksnes pärast seaduse selle redaktsiooni jõustumist. Seega ei legaliseeritud Vabariigi Valitsuse seaduse ja selle rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seadusega Vabariigi Valitsuse
  26. detsembri
  27. a. määruse nr. 486 punkti 2 ja lisa Põhiseaduse § 87 p. 6 mõttes. Ebaõige on Tartu Politseiprefektuuri esindaja väide, et delegatsiooninormi Vabariigi Valitsuse
  28. detsembri
  29. a. määrusele nr. 486 kehtestab Tolliseaduse § 21 lg.
  31. septembril
  32. a. vastuvõetud Tolliseaduse § 21 lg. 3 sätestab: "Tolliterritooriumile või sellelt välja lubatakse kaup, mille sisse​ ja väljavedu tolliterritooriumile ei ole keelatud või piiratud eriloa taotlemise nõudega Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Eriluba nõudev kaup lubatakse Eesti tolliterritooriumile või sellelt välja eriloa esitamisel. Kauba sisse​ ja väljaveo keeld ning eriloa nõue laieneb ka transiitveosele". See säte pole delegatsiooninormiks Vabariigi Valitsuse
  33. detsembri
  34. a. määrusele nr. 486, sest ta ei anna valitsusele õiguslikku alust peatada valge viina sisseveoks antud tegevuslitsentside kehtivust, keelates sellega faktiliselt sama määruse lisas loetlemata viinamarkide sisseveo kaubanduslikes kogustes.

§ 2lg.

1 sätestab: "Eeskirjad, mille rikkumise eest on käesoleva seadustikuga ette nähtud haldusvastutus, kehtestatakse seadusega, Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega või Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras". See säte pole Vabariigi Valitsuse vaidlustatud määruse jaoks delegatsiooninormiks Põhiseaduse § 87 p. 6 mõttes. Demokraatlikus õigusriigis ei saa delegatsiooninorm olla üldist laadi. Sellise delegatsiooninormi lubatavuse tunnustamine tähendaks möönmist, et Riigikogu võib üheainsa delegatsiooninormiga praktiliselt loobuda talle kohustusliku legislatiivfunktsiooni teostamisest Vabariigi Valitsuse või ministrite kasuks. Tulenevalt Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttest, ei saa

§ 2lg.

1 olla delegatsiooninormiks Põhiseaduse § 87 p. 6 mõttes. Ta on käsitatav nn. abistava normina, mis suunab normi rakendajat otsima seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest või subdelegatsiooni alusel antud ministri määrustest eeskirju, mille rikkumise eest Haldusõiguserikkumiste seadustik kehtestab vastutuse. Seega on Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a. määruse nr. 486 punkt 2 ja lisa, mis Põhiseadusele vastavuse korral oleksid kohaldatavad käesolevas haldusasjas, antud pädevust ületades. Seetõttu on Vabariigi Valitsuse nimetatud määruse punkt 2 ja lisa vastuolus Põhiseaduse §​ga 87 p.
  3. Vastavalt Põhiseaduse §​le 152 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §​le 5 lg. 1 jätab Riigikohtu halduskolleegium Vabariigi Valitsuse
  4. detsembri
  5. a. määruse nr. 486 selle punkti ja lisa käesolevas haldusasjas põhiseadusevastasuse tõttu kohaldamata. Vabariigi Valitsuse
  6. detsembri
  7. a. määruse nr. 486 ülejäänud sätted pole käesolevas haldusõiguserikkumise asjas asjakohased, mistõttu nende vastavust Põhiseadusele Riigikohtu halduskolleegium ei käsitle. Kassatsioonkaebus on põhjendatud osas, mis puudutab Vabariigi Valitsuse
  8. detsembri
  9. a. määruse nr. 486 punkti 2 ja lisa põhiseadusevastasust. 3.

§ 6lg.

1 sätestab: "Haldusõiguserikkumine on süüline - tahtlik või ettevaatamatu tegu, mis väljendub tegevuses või tegevusetuses, mille eest seadusega on ette nähtud halduskaristus".

§ 4lg.

1 kohaselt kannab haldusõiguserikkuja vastutust haldusõiguserikkumise ajal kehtiva seaduse kohaselt. Tuvastatud on, et I. Kut"areva ja S. Kut"arev hoidsid kaubanduslikus koguses viina "Magic Crystal", piiritust "Royal American Spirits" ja piirituse toidukompositsiooni "Troopilised viljad". Kuna viina "Magic Crystal" hoidmise ajal oli selle viina kaubanduslikes kogustes Eestisse sissetoomist keelav Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a. määruse punkt 2 ja lisa põhiseadusevastane, siis puudus I. Kut"areva ja S. Kut"arevi teos haldusõiguserikkumise üks kohustuslik element - teo õigusvastasus. Seetõttu ei pannud I. Kut"areva ja S. Kut"arev, hoides kaubanduslikus koguses viina "Magic Crystal", toime

§​s 1374 lg. 1 p. 2 sätestatud haldusõiguserikkumist. I. Kut"arevale ja S. Kut"arevile määrati halduskaristus

§ 1374lg.

1 p. 2 järgi ka piirituse "Royal American Spirits" ja piirituse toidukompositsiooni "Troopilised viljad" kaubanduslikus koguses hoidmise eest, lähtudes sellest, et Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a. määrus nr. 486 keelab ka selle sisseveo. Isegi kui valitsuse nimetatud määrus oleks kooskõlas Põhiseadusega, ei saaks väita, et selle määrusega keelati piirituse Eestisse sissevedu. Määrusega keelati üksnes selle lisas loetlemata valge viina sortide Eestisse sissevedu. Menetlus haldusõiguserikkumise asjas kuulub lõpetamisele

§ 218p. 1 alusel I.

Kut"areva ja S. Kut"arevi teos

§​s 1374 lg. 1 p. 2 sätestatud haldusõiguserikkumise (Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkoholi hoidmine) koosseisu puudumise tõttu. Kuna I. Kut"areva ja S. Kut"arevi poolt toimepandud tegu - viina hoidmine - on tõendatud, siis on ebaõige kassaatori väide, et menetlus käesolevas haldusõiguserikkumise asjas tuleks lõpetada haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu. Kuna I. Kut"areva ja S. Kut"arevi teos puudus

§​s 1374 lg. 1 p. 2 sätestatud haldusõiguserikkumise koosseis, siis on erikonfiskeerimist alkoholi suhtes kohaldatud alusetult.

  1. Asjakohatu on kassaatori taotlus tunnistada põhiseadusevastaseks ja jätta kohaldamata Vabariigi Valitsuse
  2. jaanuari
  3. a. määrusega nr. 4 kinnitatud "Alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisse​ ja väljaveo, tootmise ning müügi korraldamise juhend". Põhiseaduse § 152 sätestab: "Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega". Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 5 lg. 1 sätestab, et kui kohus jõuab kohtuasja arutamisel järeldusele, et kohaldamisele kuuluv seadus või muu õigusakt on vastuolus Põhiseadusega, siis tunnistab ta õigusakti põhiseadusevastaseks ja jätab kohaldamata. Nendes sätetes peetakse silmas seadusi ja muid õigusakte, mis kuuluksid antud kohtuasja lahendamisel kohaldamisele, kui nad poleks põhiseadusevastased. Kassaator pole kaebuses täpsustanud, missuguseid juhendi sätteid käesolevas haldusõiguserikkumise asjas ei tohtinud kohaldada või tulnuks kohaldada. Tartu Halduskohus ega Tartu Ringkonnakohus pole kohtuotsustes viidanud sellele juhendile. Vabariigi Valitsuse
  4. jaanuari
  5. a. määrusega nr. 4 kinnitatud juhend ei kuulu käesolevas haldusõiguserikkumise asjas kohaldamisele, sest ta pole asjakohane. Seetõttu puudub Riigikohtu halduskolleegiumil vajadus ja võimalus hinnata Vabariigi Valitsuse
  6. jaanuari
  7. a. määrusega nr. 4 kinnitatud juhendi põhiseaduslikkust.
  8. Põhjendamatu on kassaatori taotlus lõpetada I. Kut"areva ja S. Kut"arevi suhtes haldusõiguserikkumise menetlus

§ 1374järgi haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu.

I. Kut"areva ja S. Kut"arevi teos puudub küll

§​s 1374 lg. 1 p. 2 sätestatud haldusõiguserikkumise koosseis, kuid esineb

§​s 1374 lg. 2 p. 2 sätestatud haldusõiguserikkumise koosseis.

§​s 1374 lg. 2 p. 2 sätestatud haldusõiguserikkumise koosseisu pole kassatsioonkaebuses üldse vaidlustatud. Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud, et I. Kut"areva ja S. Kut"arevi teos on

§​s 1374 lg. 2 p. 2 sätestatud haldusõiguserikkumise koosseis.

§ 1374lg.

2 p. 2 sätestab karistuse tubakatoodete hoidmise eest maksumärgistamise nõudeid eirates.

  1. märtsil
  2. a. vastuvõetud ja
  3. mail
  4. a. jõustunud Maksumärkide seaduse § 3 lg. 1 kohaselt kehtestab maksumärgistamisele kuuluvate kaupade loetelu Vabariigi Valitsus. Käesolevaks ajaks pole Vabariigi Valitsus sellist loetelu kehtestanud. Tubaka ja tubakatoodete maksumärgistamise nõue tuleneb
  5. juunil
  6. a. vastuvõetud Tubakaaktsiisi seaduse §​st 1 lg.
  7. Selle sätte kohaselt on maksumärgiga märgistamata tubakatoodete käive Eestis keelatud. Maksumärkide seaduse § 1 kohaselt sätestab see seadus muuhulgas ka aktsiisimaksuga maksustatavate kaupade maksumärgid ja maksumärgistatavate kaupade käibe tingimused. Seega toimivad Tubakaaktsiisi seadus ja Maksumärkide seadus koos. Maksumärkide seaduse § 2 lg. 10 kohaselt on kaupade käive käesoleva seaduse mõttes ka kaupade laos, väljaarvatud tollivabad laod, hoidmine. Sama paragrahvi
  8. lõike kohaselt on laoks käesoleva seaduse mõttes ka igasugune ruum, kus hoitakse maksuesemeid, ning selle juurde kuuluvad abiruumid. Seega on laoks ka eluruum ja selle juurde kuuluvad abiruumid ning garaaz. Tubakaaktsiisi seadus jõustus sama seaduse § 15 kohaselt
  9. jaanuaril
  10. a.
  11. detsembri
  12. a. vastuvõetud Tubakaaktsiisi seaduse muutmise seaduse §​ga 1 täiendati Tubakaaktsiisi seadust §​ga
  13. Selle sätte kohaselt on enne
  14. jaanuari
  15. a. Eestisse toimetatud või Eestis toodetud tubakatooteid Eesti tolliterritooriumil ilma maksumärkideta lubatud müüa kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist. Tubakaaktsiisi seaduse muutmise seaduse § 2 kohaselt jõustus see seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, s.o.
  16. detsembril
  17. a. Seega oli maksumärgistamata tubakatoodete müük Eestis keelatud alates
  18. veebruarist
  19. a. Tubakaaktsiisi seaduse muutmise seadus aga ei keelanud maksumärgistamata tubakatoodete hoidmist. Selle seadusega keelati üksnes maksumärgistamata tubakatoodete müük. Faktiliselt lubas Tubakaaktsiisi muutmise seadus tubakatooteid siiski hoida, sest tubakatoodete müük pärast
  20. jaanuari
  21. a. ilma nende hoidmise õiguseta olnuks võimatu. Halduskaristus tubaka ja tubakatoodete hoidmise eest maksumärgistamise nõudeid eirates kehtestati
  22. veebruaril
  23. a.

§​ga 1374 lg. 2 p. 2.

§ 1374jõustus 16.

märtsil

  1. a. See säte on kohaldatav maksumärgistamata tubakatoodete kaubanduslikus koguses hoidmisele alates
  2. märtsist
  3. a.

§ 1374lg.

2 p. 2 kohaldamise seisukohalt pole oluline, millal maksumärgistamata tubakatooted toodeti või toimetati Eestisse. 6. Osaliselt põhjendatud on kassaatori väide, et ringkonnakohus pole osundanud, millise eeskirja millist sätet I. Kut"areva rikkus. Tartu Halduskohtu otsuses, millega määrati karistus S. Kut"arevile, osundati S. Kut"arevi poolt rikutud eeskirjadele. Ringkonnakohus leidis, et I. Kut"areva võttis osa samast haldusõiguserikkumisest, mille pani toime S. Kut"arev, täpsustamata, missuguseid eeskirju rikkus I. Kut"areva. Selle täpsustamata jätmine pole aga antud juhul kohtuotsuse tühistamise aluseks. Täiesti arusaadav on, missuguste eeskirjade rikkumist pidas ringkonnakohus I. Kut"areva karistamisel silmas. 7.

§ 1374lg.

1 p. 2 ja lg. 2 p. 2, mille järgi karistati I. Kut"arevat ja S. Kut"arevi, kehtestavad sanktsioonina ka haldusaresti.

§ 248lg.

3 sätestab, et haldusõiguserikkumise asja arutatakse kohustuslikult haldusvastutusele võetava isiku juuresolekul, kui seaduses on haldusõiguserikkumise eest karistusena ette nähtud haldusarest. Põhjendatud on kassaatori väide, et Tartu Ringkonnakohus, arutades haldusõiguserikkumise asja asja arutamisele kutsutud I. Kut"areva juuresolekuta, rikkus

§ 248lg.

3.

§ 325lg.

1 sätestab: "Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks on protsessiõiguse normide oluline rikkumine või seaduse ebaõige kohaldamine. Sisuliselt õiget kohtuotsust ei tohi tühistada üksnes vormilistel kaalutlustel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikesloetletud juhtudel". Käesoleval juhtumil pole tegemist

§​s 325 lg. 2 sätestatud juhtudega, mil kohtuotsus tuleb igal juhul tühistada. I. Kut"areva suhtes faktiliselt ei kohaldatud haldusaresti. Tema esindaja viibis kohtuistungil. Käesoleval juhtumil pole tegemist

§​s 325 lg. 1 sätestatud protsessiõiguse olulise rikkumisega, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise.

  1. Motiveerimata on kassaatori taotlus mõista Tartu Politseiprefektuurilt välja alkoholi ebaseadusliku võetusega tekitatud kahju I. Kut"areva ja S. Kut"arevi kasuks kummalegi kümne kuupalga alammäära ulatuses. Kassatsioonkaebusest ei nähtu, milles kahju seisnes ja kui suures ulatuses kahju tekitati. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. osas, millega taotletakse Vabariigi Valitsuse
  2. detsembri
  3. a. määruse nr. 486 "Vabariigi Valitsuse
  4. detsembri
  5. a. määruse nr. 408 ja viina sisseveo ning hulgi​ ja jaemüügi korralduses tehtavad muudatused" punkti 2 ja lisa kohaldamata jätmist ja menetluse lõpetamist I. Kut"areva ja S. Kut"arevi suhtes

§ 1374lg.

1 p. 2 järgi ning S. Kut"arevilt alkoholi erikonfiskeerimise tühistamist. Muus osas jäävad Tartu Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused muutmata. Juhindudes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §​st 5 lg. 1 ja 2 ning

§​dest 218 p. 1, 324 lg. 1 p. 3 ja 311 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab:

  1. Rahuldada Irina Kut"areva ja Sergei Kut"arevi esindaja vandeadvokaat Ann Saare kassatsioonkaebus osaliselt.
  2. Jätta Vabariigi Valitsuse
  3. detsembri
  4. a. määruse nr. 486 "Vabariigi Valitsuse
  5. detsembri
  6. a. määruse nr. 408 täiendamine ja viina sisseveo ning hulgi​ja jaemüügi korralduses tehtavad muudatused" punkt 2 ja lisa vastuolu tõttu Põhiseaduse §​ga 87 p. 6 käesolevas haldusõiguserikkumise asjas kohaldamata ja algatada nende sätete kehtetuks tunnistamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus.
  7. Lõpetada haldusõiguserikkumise asja menetlus

§ 1374lg.

1 p. 2 järgi Irina Kut"areva ja Sergei Kut"arevi teos

§​s 1374 lg. 1 p. 2 sätestatud haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu.

  1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  2. mai
  3. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II3õ-28/96 osaliselt, s.o. Irina Kut"areva

§ 1374lg.

1 p. 2 järgi süüdi tunnistamise ja talle mõistetud lõpliku karistuse ning Sergei Kut"arevi suhtes kohaldatud alkoholi erikonfiskeerimise osas. Sergei Kut"arevilt erikonfiskeeritud alkohol kuulub tagastamisele. Jätta jõusse Irina Kut"areva süüdi tunnistamine

§ 1374lg.

2 p. 2 järgi ja talle määratud rahatrahv 150 päevapalga ulatuses, s.o. 3300 krooni, ning Sergei Kut"arevi suhtes kohaldatud kogu tubakatoodete erikonfiskeerimine vastavalt

  1. märtsil
  2. a. koostatud vara üleskirjutamise ja arestimise aktis toodud loetelule.
  3. Tühistada Tartu Halduskohtu
  4. märtsi
  5. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. 4391/96 osaliselt, s.o. Sergei Kut"arevi

§ 1374lg.

1 p. 2 järgi süüdi tunnistamise ja talle mõistetud lõpliku karistuse osas. Jätta jõusse Sergei Kut"arevi süüdi tunnistamine

§ 1374lg.

2 p. 2 järgi ja talle määratud rahatrahv 150 päevapalga ulatuses, s.o. 3300 krooni. 6. Tagastada Irina Kut"areva ja Sergei Kut"arevi esindaja vandeadvokaat Ann Saarele kassatsioonikautsjon. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.