3-3-1-39-96 MÄÄRUS Tartus, 6. detsembril 1996. a. Keskpiimaühistu "Tartu Piim" esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine

§ 9lg.

3 kohaldamisest maksuvaidluse asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas

1. detsembril
2. a. avalikul kohtuistungil läbi Keskpiimaühistu "Tartu Piim" esindaja vandeadvokaadi abi Helmut Pikmetsa kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
3. oktoobri
4. a. määrusele haldusasjas nr. II-3/242/
5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Keskpiimaühistu "Tartu Piim" esindaja vandeadvokaadi abi Helmut Pikmets ja Riigi Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv. Keskpiimaühistu "Tartu Piim" taotluse ja Maksukorralduse seaduse §-de 34 2 ning 34 3 alusel otsustas Riigi Maksuamet
6. märtsi
7. a. otsusega nr. 30-0/32 ajatada ühistu füüsilise isiku tulumaksu, käibemaksu ja sotsiaalmaksu võlad seisuga
8. detsember
9. a. ning kinnitas intressita maksuvõlgade tasumise ajakava. Ajakava kohaselt kuulus maksuvõlgnevus kokku summas 12 846 100 krooni tasumisele alates
10. a. aprillist kuni
11. a. detsembrini igakuuliselt osade kaupa. Otsuse kohaselt kuulusid
12. a. võlasummad viivitamatule täitmisele. Otsuse punkt 2 nägi ette intressivõla ajatamise otsustamise eraldi pärast põhivõlgade tasumist. Otsuse punktiga 6 kohustati Tartu Maakonna Maksuametit tegema otsus teatavaks kohalikule pensioniametile ja kontrollima ajakavast kinnipidamist. Ajakavas ettenähtud ja jooksvate maksete tähtajaks tasumata jätmisel pidi Tartu Maakonna Maksuamet tegema ettepaneku ajakava tühistamiseks.
13. mail
14. a. tegi Riigi Maksuamet Maksukorralduse seaduse § 34 3 lg. 3 alusel otsuse nr. 300/69, millega tühistas
15. märtsi 1996 .a. otsusega nr. 30-0/32 kinnitatud ajakava. Selle otsuse punkti 2 kohaselt tuli arvestada intress ajakava järgi tasumisele kuulunud maksuvõlgadelt tagasiulatuvalt. Otsuse punktis 3 kohustati Tartu Maakonna Maksuametit rakendama viivitamatult Maksukorralduse seadusega sätestatud abinõud ühistult maksuvõla sissenõudmiseks. Riigi Maksuameti otsus ajakava tühistamiseks tehti Tartu Maakonna Maksuameti
16. mai
17. a. ettepaneku nr. 41-09/3014 alusel, milles märgiti, et ühistu ei tasunud jooksvaid makse tähtaegselt.
18. juulil 1996.a. esitas ühistu esindaja kaebuse Tallinna Halduskohtule, paludes tunnistada Riigi Maksuameti
19. mai
20. a. otsus nr. 30-0/69 seadusevastaseks ja peatada selle otsuse täitmine. Kaebuse kohaselt erastas ühistu Tartu Piimatoodete Kombinaadi varad
21. mail
22. a. ja pidi täitma kõik kohustused, mis tulenesid lepingulistest suhetest kolmandate isikute ja kombinaadi vahel. Pärast erastamislepingu sõlmimist läbiviidud raamatupidamise audiitorkontrolli tulemustest selgus, et ületulnud kohustuste hulgas ei olnud kombinaadi bilansis kajastatud võlgnevusi kokku 7 500 000 krooni. Ühistu tasus kombinaadi võlgu, s.h. maksuametile kokku 21 500 000 krooni. Seoses võlgade tasumisega, mida ei olnud erastamise hetkel teada, suurenesid maksuvõlad. Seetõttu tegi ühistu
23. veebruaril
24. a. taotluse Riigi Maksuametile maksusummade tasumiseks ajakava alusel. Taotlus rahuldati osaliselt, rahuldamata jäi taotlus
25. a. jooksvate maksude ajatamiseks, sest ühistu teatas, et tasub need hoonete ja seadmete müügist laekuvatest summadest. Vara võõrandamise nõusoleku saamiseks pöördus ühistu korduvalt Erastamisagentuuri poole. Nõusolek kontorihoone müümiseks saadi
26. mail
27. a. Hoone müügist saadava rahaga lootis ühistu tasuda jooksvad maksuvõlad ja osaliselt ka ajatatud maksud. Samal päeval saabus Riigi Maksuameti otsus ajakava tühistamise kohta.
28. juulil
29. a. esitas ühistu kirjalikult halduskohtule taotluse, milles palus kohtunikku peatada Riigi Maksuameti
30. mai
31. a. otsuse nr. 30-0/69 täitmine. Taotluse kohaselt on Tartu Maakonna Maksuamet alustanud Riigi Maksuameti otsuse täitmist ja tegi
32. juunil
33. a. Eesti Maapangale ettekirjutuse nr. 50 ühistu arvelduskontode arestimiseks ja 2 000 000 krooni suuruse maksuvõla sissenõudmiseks. Ühistu leidis, et selle otsuse jätkuv täitmine võib põhjustada talle olulist majanduslikku kahju, sest ühistu majandustegevus oli arvestatud maksude tasumisega ajagraafiku alusel ja ühistu on suunanud oma finantsaktivad tootmiskulude katmiseks ning investeeringuteks. Ühistu leidis veel, et antud juhul ei ole kohaldatav Maksukorralduse seaduse § 41 lg.2, mille kohaselt kaebuse esitamine kohtusse ei võta maksumaksjalt kohustust täita ettekirjutus, kuid kohtuotsuseni ei ole maksuhalduril õigust maksuvõla sissenõudmiseks §-s 24 lg. 1 sätestatud korras. Kaebaja leidis, et Maksukorralduse seaduse § 41 lg. 2 kehtib üksnes maksusumma määramise vaidluse puhul, mitte aga vaidluses maksusumma ajatamise kava tühistamiseks.
34. juulil
35. a. rahuldas halduskohtunik nimetatud taotluse kaebaja poolt esitatud motiividel ja peatas kaevatud otsuse täitmise. Kohtunik tegi kindlaks, et Tartu Maakonna Maksuamet on alustanud Riigi Maksuameti kaevatud otsuse täitmist, tehes Eesti Maapangale ettekirjutuse arvelduskontode arestimiseks ja maksuvõla 2 000 000 krooni sissenõudmiseks. Selleks kohustas Tartu Maakonna Maksuametit Riigi Maksuameti kaevatud otsuse punkt
36. Antud juhul ei ole rakendatavad MKS § 41 lg. 2 sätted. Kaevatud otsuse täitmine põhjustab kaebajale olulist majanduslikku kahju, kuna majandustegevus on arvestatud maksuvõla tasumisega vastavalt ajatamise graafikule. Kohtunik leidis, et esitatud taotlus kaevatava otsuse täitmise peatamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
37. augustil
38. a. esitas Riigi Maksuameti esindaja erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles palus tühistada halduskohtuniku määruse. Erikaebuses leiti, et kohtumäärus on ebaõige ja põhjendamatu, ei tugine asja faktilistele tehioludele ning seadusele. Erikaebuse kohaselt kuulusid ühistu
39. a. võlasummad viivitamatule tasumisele ja nende tasumata jätmisel kuulus ajakava tühistamisele. Ühistu ei maksnud
40. a. eest sotsiaalmaksu ja intresse. Maksukorralduse seaduse § 34 4 lg. 1 kohaselt ei vabasta maksuvõla tasumise ajatamine maksumaksjat jooksvate kohustuste täitmisest ja sama seaduse § 34 3 lg. 3 p. 1 kohaselt on maksuhalduril õigus tühistada ajakava, kui ajakava ei täideta või ei tasuta ajakava kehtimise perioodil jooksvaid makse. Erikaebuses leiti, et antud juhtumil on maksuamet teinud otsuse, mille vaidlustamise korda seadus ette ei näe, seega on tegemist otsusega, mida ei ole võimalik vaidlustada. Erikaebuse esitaja pidas arusaamatuks halduskohtuniku väidet olulise majandusliku kahju põhjustamise kohta ja leidis, et kui ühistu ei suuda tasuda jooksvaid makse, siis ei suuda täita ka ajatatud maksegraafikut. Tartu Maakonna Maksuamet on esitanud Tartu Linnakohtule avalduse ühistu pankroti väljakuulutamiseks, mistõttu ühistu kaebus on esitatud ilmselge eesmärgiga takistada pankrotimenetlust näilise vaidlusega.
41. oktoobri
42. a. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tühistati halduskohtu määrus, asjas tehti uus määrus, millega jäeti rahuldamata ühistu taotlus Riigi Maksuameti
43. mai
44. a. otsuse nr. 30-0/69 täitmise peatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et ei ole õige erikaebuse väide, mille kohaselt halduskohus ei ole pädev antud asjas kohaldama otsuse täitmise peatamist.

§ 9lg.

3 kohaselt on halduskohtunikul õigus kaebaja palvel peatada kaevatud õigusakti täitmine. Riigi Maksuameti otsus ajakava tühistamise kohta on haldusakt, mis allub halduskohtu kontrollile ja halduskohtunikul on õigus otsustada selle peatamise vajalikkus. Kuid ringkonnakohus leidis, et selle otsuse täitmise peatamine ei ole antud juhul piisavalt põhjendatud ja seega puudusid taotluse rahuldamiseks kaalukad põhjused. Maksukorralduse seaduse § 41 lg. 2 rakendamise võimatus antud asjas ei olnud samuti piisav alus selleks, et lugeda otsuse täitmise peatamise taotlus põhjendatuks. Halduskohtu motiiv olulise majandusliku kahju tekkimise võimaluse kohta seoses otsuse edasise täitmisega ei ole samuti peatamise alusena põhjendatud. Ringkonnakohus leidis, et igal juhul on ühistu kohustatud maksuvõla tasuma ja sõltumata kaebuse lahendamise tulemusest, kustutavad laekunud summad olemasolevat võlga. Keskpiimaühistu "Tartu Piim" esindaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja teha uus määrus, millega peatada kaevatud otsuse täitmine. Kassaator leiab, et halduskohtunikul on õigus

§ 9lg.

3 alusel kaebaja palvel peatada kaevatava haldusakti täitmine. Täitmise peatamine on õigustatud, kui sellega välistatakse ühistule võimaliku kahju tekkimine. Täitmise peatamine on vajalik ka selleks, et ühistu kaebuse rahuldamise korral oleks võimalik taastada endine olukord, milline eelnes maksuameti kaevatud otsuse tegemisele. Kui aga otsuse täitmine ei ole peatatud on Tartu Maakonna Maksuametil kohustus nõuda maksuvõlg ühistult sisse. Ühistu kaebuse rahuldamise korral võib selleks ajaks olla maksuvõlg sisse nõutud ja siis oleks võimatu täita kohtuotsust. Ühistu on oma majandustegevuses arvestanud võimalusega tasuda maksuvõlg ajatatult. Oluline vahe on, kas tasuda võlg kohe või kaheksa aasta jooksul. Maksuvõla koheseks tasumiseks peab ühistu ära müüma osa varast. Tartu Maakonna Maksuamet on algatanud ühistu pankrotimenetluse, mis põhineb ajatatud maksuvõlal ja intressidel. Kui kohus kuulutab välja pankroti, rahuldatakse võlausaldajate nõuded ühistu vara arvel ja ühistu likvideerub. Kui halduskohtu otsusega kaebus rahuldatakse ja see jõustub pärast varade müümist pankrotimenetluses, on endise olukorra taastamine kohtuotsuse täitmiseks võimatu ning mõttetu. Riigi Maksuameti esindaja kirjalikus vastuses leitakse, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja kooskõlas asja tehioludega. Maksuamet on teinud ühistule piisavalt soodustusi ja andnud võimalusi võlgade likvideerimiseks, kuid ühistu ei täitnud teadlikult ja tahtlikult temale pandud kohustusi. Sellega põhjustas ta Maksukorralduse seaduses ettenähtud tagajärjed. Maksuvõla tasumise käsitlemine kahju tekitamisena ei ole põhjendatud, sest maksude sissenõudmine seadusel põhineva otsuse alusel ei ole kahju tekitamine vaid seaduses ettenähtud maksuhalduri õigus ja kohustus. Kaebus on esitatud ilmselge eesmärgiga takistada näilise vaidlusega pankrotimenetlust. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: 1. Keskpiimaühistu "Tartu Piim" kaebuses vaidlustati Riigi Maksuameti otsus maksuvõla tasumise ajakava tühistamise kohta. Ühistu leidis, et antud vaidluses ei ole kohaldatav Maksukorralduse seaduse § 41 lg. 2 . Maksukorralduse seaduse VIII peatükk kannab pealkirja " Vaidluste lahendamise kord" ja selles reguleeritakse üksnes sellise maksuvaidluse lahendamist, milles vaidlustatakse maksuhalduri maksusumma määramise ettekirjutus. Taolise ettekirjutuse vaidlustamine kohtus ei võta maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt Maksukorralduse seaduse § 41 lg. 2 kohaselt kohustust täita ettekirjutus, kuid kohtuotsuse tegemiseni ei ole maksuhalduril õigust nõuda sisse maksuvõlga Maksukorralduse seaduse §-s 24 lg. 1 sätestatud korras. Maksukorralduse seadus ei reguleeri aga teistsuguste maksuvaidluste lahendamist, sealhulgas antud kaebuses esitatud vaidlust, ega sea piiranguid maksuhaldurile maksuvõla sissenõudmisel selliste vaidluste kohtuliku lahendamise ajal. Seetõttu oli põhjendatud ühistu viide Maksukorralduse seaduse § 41 lg. 2 rakendamise võimatusele antud asjas ja palve esitamine halduskohtule rakendada Halduskohtumenetluse seadustiku §-s 9 lg. 3 sätestatud halduskohtuniku õigust peatada Riigi Maksuameti kaevatud otsuse täitmine.

§ 9lg.

3 kohaselt et takista kaebuse esitamine õigusakti täitmist, kuid halduskohtunikul on õigus kaebaja palvel peatada selle täitmine. Seaduseandja ei ole sätestanud õigusakti täitmise peatamise aluseid, millest lähtudes peaks halduskohtunik otsuse tegema. Antud sättest tuleneb, et halduskohtunikul on õigus peatada õigusakti täitmine, kui ta peab kaebaja esitatud taotlust põhjendatuks. Õigusakti täitmise peatamine on põhjendatud näiteks ka siis, kui peatamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Eeltoodust tulenevalt oli halduskohtunikul õigus peatada Riigi Maksuameti 24. mai 1996. a. otsuse täitmine. Halduskohtunik esitas kohtumääruses taotluses toodud seisukohad otsuse peatamise vajalikkuse kohta, leides, et need on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Halduskohtunik ei rikkunud sellist määrust tehes

§ 9lg.

3. 2.

§ 38lg. 3 ja Ts

KS § 213 lg. 1 p. 5 kohaselt peavad ringkonnakohtu määruses olema põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ja seadus, millest kohus juhindus. Ringkonnakohus väitis, et Riigi Maksuameti otsuse täitmise peatamine ei olnudpiisavalt põhjendatud, taotluse rahuldamiseks puudusid kaalukad põhjused, olulise majandusliku kahju tekkimise võimalus ei ole peatamise põhjenduseks ja Maksukorralduse seaduse § 41 lg. 2 rakendamise võimatus antud asjas ei anna alust lugeda täitmise peatamise taotlust põhjendatuks. Need väited on paljasõnalised ja seadusliku aluseta. Ringkonnakohtu väide, et "Keskpiimaühistu on igal juhul kohustatud maksuvõla tasuma ja sõltumata kaebuse lahendamise tulemustest, kustutavad laekunud summad olemasolevat võlga," on ennatlik ja pole seotud käesoleva asjaga. Eeltoodut arvestades tuleb kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu 3. oktoobri 1996. a. määrus antud haldusasjas tuleb tühistada ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 23. juuli 1996. a. määrus selles haldusasjas. Juhindudes

§-dest 9 lg. 3, 50 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium m ä ä r a b:

1. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
3. oktoobri
4. a. määrus haldusasjas nr. II-3/242/ 96 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu
5. juuli
6. a. määrus haldusasjas nr. 3-382/
8. Tagastada advokaadibüroole Paul Varul kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub
9. detsembril
10. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele - Kai Remmel, Harri Salmann