Obsah (4)

§ 12§ 36§ 5§ 69

3-3-1-40-96 MÄÄRUS Tartus, 6. detsembril 1996. a. Pärnu mnt 106 korteriühistu esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine

§ 12lg.

1 p. 1 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele - Kai Remmel vaatas

1. detsembril
2. a. avalikul kohtuistungil läbi Pärnu mnt 106 korteriühistu esindaja vandeadvokaat Jüri Leppiku kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. septembri
4. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/201/
5. Protsessiosalisena võttis istungist osa vandeadvokaat Jüri Leppik. Pärnu mnt 106 korteriühistu esindaja Margus Fink esitas
6. aprillil
7. a. Tallinna Halduskohtule RAS Eesti Loto toimingu peale kaebuse, milles palus "tunnistada RAS Eesti Loto tegevus keelduda Pärnu mnt 106 elamuga ühisel krundil asuva katlamaja erastamisest seadusevastaseks". Eesti Vabariigi Majandusministeerium andis
8. märtsil
9. a. tasuta RAS Eesti Loto bilanssi 90 korteriga elumaja Tallinnas Pärnu mnt 106, katlamaja ja nimetatud elumaja teenindavad rajatised. RAS Eesti Loto kui erastamise kohustatud subjekt keeldus elamut Pärnu mnt 106 teenindava ja selle elamuga ühisel krundil asuva katlamaja erastamisest korterite juurde kuuluvate mõtteliste osadena, millega kaebuse esitaja arvates RAS Eesti Loto rikkus eluruumide erastamise õigustatud subjektide õigusi. RAS Eesti Loto väitis, et vaidlusalune katlamaja ei kuulu elamu Pärnu mnt 106 juurde ja see elamu tarbib katlamaja võimsusest vaid väikese osa. Katlamaja erastamine muudaks korteriühistu sisuliselt katlamajast tulu saavaks isikuks. Tallinna Halduskohtu
10. mai 1996 a. otsusega tunnistati RAS Eesti Loto toiming Pärnu mnt 106 elamuga ühisel krundil asuva katlamaja erastamisest keeldumise osas täielikult seadusevastaseks. Kohus leidis, et Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 2 alusel kuulub katlamaja kui abihoone, mis asub elamuga ühisel krundil, erastamisele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Eluruumide erastamise korra punkti 7 kohaselt erastatakse abiruumid (majapidamis-abiruuumid), mis asuvad elamuga ühisel krundil, eluruumi juurde kuuluva osana, kui nad on vajalikud elamu teenindamiseks või on ette nähtud elanike ühiseks kasutamiseks. Kohus tuvastas, et vaidlusalune katlamaja on vajalik elamu Pärnu mnt 106 teenindamiseks. Sellele Tallinna Halduskohtu otsusele esitas RAS Eesti Loto
11. juunil
12. a. apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada kohtuotsus ja teha uus otsus. Apellant leidis, et kohus on kohaldanud ebaõigesti Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 2 ja Eluruumide erastamise korra punkti
13. Katlamaja pole majapidamishoone, vaid iseseisev funktsionaalne rajatis. Vastavalt Korteriühistuseaduse §-le 2 on korteriühistu mittetulunduslik. Katlamaja erastamisel muutuks Pärnu mnt 106 korteriühistu tulusaajaks, sest elamu Pärnu mnt 106 tarbib vaid väikese osa katlamaja võimsusest. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
14. septembri
15. a. otsusega tühistati

§ 36lg.

1 p. 2 alusel Tallinna Halduskohtu apelleeritud otsus ja saadeti asi uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Halduskolleegium leidis, et kohtuotsus kuulub tühistamisele seepärast, et kaebus on esitatud korteriühistu liikmete huvides, keda pole protsessi kaasatud. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on vastavalt

§-le 12 halduskohtumenetluses protsessiosalisteks ka isikud, kelle huvides kaebus on esitatud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas on juhend esimese astme kohtule, et "Asja uuel arutamisel tuleb anda hinnang, kas katlamaja on abiruum Eluruumide erastamise seaduse §-i 3 lg. 3 tähenduses. Hinnangu andmiseks peab kontrollima ka seda, kas katlamaja on ehitusprojekti kohaselt ette nähtud antud elumaja teenindamiseks. Kui selgub, et katlamaja vastab Eluruumide erastamise seaduse §-i 3

1. lõikes näidatud abiruumi tähendusele, tuleb kontrollida, millises vormis ja millal õigustatud subjektid avaldasid soovi erastada katlamaja".
2. oktoobril
3. a. esitas Pärnu mnt 106 korteriühistu esindaja kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuse tühistamist, asja saatmist läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus ja kohtukulude väljamõistmist riiklikult aktsiaseltsilt Eesti Loto. Korteriühistu esindaja leiab, et ringkonnakohus on alusetult kohaldanud

§ 36lg.

1 p. 2, kuna korteriomanikud pole selles asjas protsessiosalised

§ 12lg.

1 p. 1 alusel. Teiseks leiab kassaatori esindaja, et ringkonnakohtu juhend esimese astme kohtule asja uueks läbivaatamiseks väljub

§-s 27 lg. 2 sätestatud asja läbivaatamise piiridest ringkonnakohtus. Kohtuistungil täpsustas Pärnu mnt 106 korteriühistu esindaja, et kohtukuludena tuleb korteriühistu taotluses mõista tasu õigusabi eest kassatsioonkaebuse koostamisel ja seoses esindusega Riigikohtus kogusummas 11 800 (üksteist tuhat kaheksasada ) krooni. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: 1. Ringkonnakohus on tõlgendanud

§ 12lg.

1 p. 1 ekslikult, kuna asus seisukohale, et selles sättes nimetatud protsessiosaline - "isik või organ, kelle huvides kaebus või protest on esitatud" - on ka korteriühistu iga liige.

§ 5lg.

1 kohaselt "Isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, võib halduskohtusse pöörduda ka oma liikmete või muude isikute huvides, kui ühenduse asutamisakt, põhikiri või seadus talle sellise õiguse annab". Kui selleks volitatud isikute ühendus pöördub kaebusega kohtusse oma liikmete huvides, on ta tulenevalt

§-st 5 lg. 1 iseseisev protsessiosaline ja ühenduse liikmeid ei kaasata kaebuse läbivaatamisele. Kui isikute ühendus pöördub kaebusega kohtusse muu isiku huvides, siis see isik on protsessiosaline

§ 12lg.

1 p. 1 alusel. Isikute ühendus on volitatud kohtusse pöörduma oma liikmete või muude isikute huvides üksnes siis, kui ühenduse asutamisakt, põhikiri või seadus annab talle sellise õiguse. Korteriühistuseaduse §-s 2 lg. 1 nimetatud "korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine" ja Pärnu mnt 106 korteriühistu põhikirja punktis 3 märgitud "korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine" pole seepärast õiguslikuks aluseks kohtusse pöördumisel ühistu liikmete huvides. Korteriühistu õigus pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides kohtusse peab olema selgesõnaliselt sätestatud seaduses, ühistu põhikirjas või tema asutamisaktis. Kohtul tuleb kontrollida, kas Pärnu mnt 106 korteriühistul on õigus pöörduda ühistu liikmete huvides kohtusse ühistu asutamisakti alusel. Seega on ringkonnakohus

§ 12lg.

1 p. 1 ebaõige tõlgendamise tõttu kohaldanud vääralt

§ 36lg.

1 p. 2 . 2. Ringkonnakohtu juhend esimese astme kohtule asja uueks läbivaatamiseks pole

§-s 27 lg. 2 sätestatud asja läbivaatamise piiride rikkumine, sest ringkonnakohtu otsuse selles osas pole märgitud kohtu tuvastatud asjaolusid, tõendeid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti põhjendusi, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab. Ringkonnakohtu juhend esimese astme kohtule selle haldusasja uueks läbivaatamiseks on sisuliselt õige. 3.

§ 69

lg.1 kohaselt mõistab kohus kaebaja kasuks kõik kaebaja poolt kantud kulud, sealhulgas ka tasu õigusabi eest üksnes siis, kui kohus kaebuse rahuldab. Kuna Riigikohtu halduskolleegium ei lahenda seda haldusasja lõplikult, siis puudub Riigikohtu halduskolleegiumil võimalus Pärnu mnt 106 korteriühistu esindaja kohtukulude jagamise taotluse läbivaatamiseks.

§ 36lg.

1 p. 2 väära kohaldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebus rahuldada ja ringkonnakohtu kasseeritud otsus tühistada. Juhindudes

§-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b:

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. septembri
4. a. otsus haldusasjas nr. II-3/201/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.
5. Tagastada Pärnu mnt 106 korteriühistule kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub
6. detsembril
7. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele - Kai Remmel