← Eesti

3-3-3-1-96

3-3-3-1-96 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. veebruaril
  2. a. A. Kale, J. Kale ja P. Kale kohtuvigade parandamise avalduse läbivaatamine protsessi-osaliste ringi määramise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
  3. veebruaril
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Ants Kale, Jaan Kale ja Paavo Kale kohtuvigade parandamise avalduse Jõgeva Maakohtu
  5. veebruari
  6. a. otsusele haldusasjas nr. 3​1​95 Rein Luiski kaebuses Põltsamaa Vallavalitsuse
  7. juuli
  8. a. korralduse nr. 64 seadusevastaseks tunnistamiseks. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Ants Kale, Jaan Kale ja Paavo Kale esindajad AS "Hekate" juristid Jüri Urb ning Lauri Lillevars ja Põltsamaa Vallavalitsuse esindaja vallavanem Tiit Kulu. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Jõgeva maakonna komisjoni
  9. mai
  10. a. otsusega nr. 21​89 tunnistati omandireformi objektiks Põltsamaa vallas "Mardi nr. A​78" talu, kinnistu nr. 1757 (elumaja, laut, küün) ja 21,23 ha maad. Sama otsusega tunnistati omandireformi subjektiks endise omaniku Ferdinand Luiski (surnud
  11. a.) poeg Rein Luisk. Põltsamaa Vallavalitsuse
  12. juuli
  13. a. korraldusega nr. 64 tunnistati õigusvastaselt võõrandatud "Mardi nr. A​78" talu elumaja ja laut tagastamisele mittekuuluvateks Omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 3 alusel põhjusel, et nimetatud hooned on Ants Kale, Jaan Kale ja Paavo Kale heauskses omanduses.
  14. augustil
  15. a. esitas Rein Luisk kaebuse Jõgeva Maakohtule, milles palus tunnistada Põltsamaa Vallavalitsuse
  16. juuli
  17. a. korralduse nr. 64 seadusevastaseks, teha Põltsamaa Vallavalitsusele ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus korraldus. Kaebaja leidis, et arvestades seda, et taluhooned, välja arvatud küün, on säilinud endisel individualiseeritud kujul ja mingeid kapitaalseid ümberehitusi tehtud ei ole ning seda, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastati temale, soovib ta hakata seal tulevikus talu pidama. Kaebaja oli seisukohal, et taluhooned ei saa olla heauskses omanduses, sest vara võõrandati tema isalt kui saksa okupatsiooni abistanult õigusvastaselt Põltsamaa Valla Täitevkomitee
  18. juuni
  19. a. otsusega ja anti tasuta üle Põltsamaa Haiglale. Haigla likvideerimisel läksid hooned üle Sakala sovhoosile. Sovhoos kasutas hooneid üüripinnana. 1970​ndatel aastatel anti taluhooned kasutada Eha Parisele, kelle endise elukaaslase Voldemar Kale lapsed ongi nimetatud heausksed omanikud. E. Parise ja Sakala sovhoosi vahel ei ole sõlmitud ostu-müügi lepingut. Sellist lepingut ei saagi olla, sest sovhoos olevat taluhooned juba eelnevalt maha kandnud. Puudub ka majaraamat. Kaebaja leidis, et E. Paris, seejärel ka A. Kale, J. Kale ja P. Kale on saanud taluhooned tasuta omandiks. Need hooned peaksid aga kuuluma kaebuse esitajale Rein Luiskile. Pealegi pidi E. Paris tookord teadma, et taluhooned on
  20. a. Ferdinand Luiskilt õigusvastaselt võõrandatud. Põltsamaa Vallavalitsus taotles
  21. detsembri
  22. a. kirjas nr. 3​1/331 kaasata Jõgeva Maakohtul kaebuse lahendamiseks kolmandate isikutena A. Kale, J. Kale ja P. Kale.
  23. veebruari
  24. a. kohtuotsusega tunnistati Põltsamaa Vallavalitsuse
  25. juuli
  26. a. korraldus nr. 64 F. Luiskile kuulunud ja temalt õigusvastaselt võõrandatud talu "Mardi nr. A​78" hoonete mittetagastamise kohta täielikult seadusevastaseks ning tehti vallavalitsusele ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus korraldus. Kohus asus seisukohale, et ei ole veenvalt tõendatud, et E. Paris oleks taluhooned saanud heauskselt. Omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 3 kohaselt ei ole heauskseks omanikuks isik, kes sai õigusvastaselt võõrandatud vara riigiorgani otsusega tasuta. Tõenditest nähtub, et õigusvastaselt võõrandatud taluhooned on järjepidevalt uutele omanikele üle läinud tasuta. Kohus leidis, et Põltsamaa Vallavolikogu on teinud kaevatud korralduse ilma tegelikke asjaolusid välja selgitamata ja neid kogumis hindamata. A. Kale, J. Kale ja P. Kale esitasid selle kohtuotsuse peale Riigikohtule kohtuvigade parandamise avalduse. Avalduse kohaselt said nemad
  27. oktoobril
  28. a. Põltsamaa Vallavalitsuselt kirjaliku teate, et nende omandis olevad "Mardi nr. A​78" taluhooned on otsustatud tagastada R. Luiski testamendijärgsele pärijale Helvi Laurile. Tagastamise otsuse tegemisel arvestati Jõgeva Maakohtu
  29. veebruari
  30. a. otsusega haldusasjas nr. 3​1​
  31. Seejärel said nad tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuses avastasid nad olulisi puudusi, mistõttu taotlevad kohtuvea parandamist.
  32. Avaldajad leiavad, et kohus on rikkunud Halduskohtumenetluse seadustiku § 36 lg. 1 p. 2 sätteid, kuna kohtuotsus on tehtud asja arutamisele kutsumata jäetud isiku või tema õiguste kohta. Avaldajad oleksid soovinud igal juhul olla asja arutamise juures, kuna küsimuse all oli neile kuuluvate hoonete saatus. Põltsamaa Vallavalitsus küll taotles kaasata avaldajaid kolmandate isikutena asja arutamise juurde, kuid kohus arusaamatutel põhjustel seda taotlust ei rahuldanud. Avaldajate arvates on nad igal juhul antud asjas praegusel momendil kolmandad isikud, kuna on oluliselt riivatud nende põhiseaduses sätestatud õigusi.
  33. Avaldajad leiavad, et kohus on kohaldanud vääralt kohtuotsuse aluseks olevat Omandireformi aluste seadust. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 lg. 2 kohaselt toimub vara tagastamine Omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Kohus võttis küll ORAS kohtuotsuse tegemisel aluseks, kuid tõlgendas ORAS § 12 lg. 3 p. 3 valesti, sest: 1) on olemas Sakala sovhoosi õigusjärglase Sakala Tõulinnukasvatuse Ühistu õiend, millest nähtub, et E. Paris ostis Mardi talu hooned
  34. a. sovhoosilt puitmaterjali hinnaga 900 rbl. Seega omandas ta hooned tasu eest, mitte riigiorgani otsuse alusel tasuta. Samuti on olemas majaraamat; 2) ei selgu, kust ja miks pidi E. Paris teadma fakti, et talu hooned võõrandati ebaseaduslikult F. Luiskilt
  35. a. Sellel asjaolul ei ole antud asjas tähtsust, kuna hooned on praegusel momendil hoopis A. Kale, J. Kale ja P. Kale omandis; 3) kohus leidis, et E. Paris ei saanud hooneid heauskselt, kuid ei tuvastanud, millise riigiorgani otsusega omandas E. Paris nimetatud hooned tasuta. See asjaolu ei oma asjas tähtsust, kuna käesolevaks ajaks ei ole E. Paris enam hoonete omanik; 4) A. Kale, J. Kale ja P. Kale ei ole saanud nimetatud vara riigiorgani otsusega tasuta omandusse ega ole osa võtnud F. Luiski kohtuvälisest represseerimisest või tema vara õigusvastasest võõrandamisest. E. Paris omandas hooned tasu eest sovhoosilt, V. Kale sai hooned omandisse E. Pariselt kinkelepinguga, A. Kale, J. Kale ja P. Kale aga pärisid hooned V. Kalelt. Hooned on praeguste omanike heauskses omandis. Seetõttu paluvad avaldajad tühistada Jõgeva Maakohtu
  36. veebruari
  37. a. otsuse haldusasjas nr. 3​1​95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Avaldajad osundavad Halduskohtumenetluse seadustiku § 36 lg. 1 p. 2 rikkumisele esimese astme kohtu poolt, mistõttu Riigikohtu halduskolleegium peab võtma seisukoha küsimuses, kas A. Kale, J. Kale ja P. Kale pidid olema protsessiosalised esimese astme kohtus, sest HKS § 36 lg. 1 p. 2 kohaselt kuulub halduskohtu otsus või määrus igal juhul tühistamisele, kui see on tehtud asja arutamisele kutsumata jäetud isiku või tema õiguste kohta. Põltsamaa Vallavalitsus esitas Jõgeva Maakohtule taotluse kaasata protsessi kolmandate isikutena selles haldusasjas A. Kale, J. Kale ja P. Kale. Kohus leidis
  38. veebruari
  39. a. otsuses, et nimetatud isikute kaasamine ei ole seaduslik, sest HKS § 12 järgi ei ole nad protsessiosalised. Seadus, milles sätestati kolmanda isiku kaasamine halduskohtumenetlusse, avaldati Riigi Teatajas
  40. märtsil
  41. a. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
  42. novembril
  43. a. haldusasjas nr. III​3/1​11/94, et põhiseadusliku kaebeõiguse tagamiseks peab esimese astme halduskohus asja läbivaatamisel täiendavalt kaasama isiku, kelle kaasamata jätmine võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise HKS § 36 lg. 1 p. 2 alusel analoogiliselt TKS §​s 318 lg. 1 p. 3 märgitud protsessiõiguse normide rikkumise tagajärjele. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et Põhiseaduse § 24 lg. 5 kohaselt on igaühel õigus seadusega sätestatud korras kaevata tema kohta tehtud kohtuotsuse peale. See, et HKS ei kehtestanud kohtuotsuse tegemise ajal Põhiseaduse §​s 24 lg. 5 nimetatud seadusega sätestatud korda, ei saa olla kaebeõiguse mittetunnustamise aluseks. Põhiseaduse § 146 nõuab kohtuilt õigusemõistmist kooskõlas Põhiseadusega ja § 14 sätestab kohtuvõimu kohustuse tagada põhiseaduslikud õigused ja vabadused. Isik, kellele on esimese astme halduskohtu otsus vahetult suunatud, kaotaks võimaluse kiirelt ja efektiivselt kaitsta oma õigusi, kui tal puudub õigus osaleda esimese astme kohtus protsessiosalisena. Sellisel puhul puuduks tal ka õigus osaleda protsessisoalisena apellatsiooni​ ja kassatsioonimenetluses, samuti õigus esitada teistmis​ ja kohtuvigade parandamise avaldusi, sest nimetatud õigused kuuluvad HKS §​de 23, 24, 40, 59 ja 65 kohaselt ainult neile, kes olid protsessiosalised esimese astme kohtus. Selline olukord võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi protsessi kaasamata isikule, kellele kohtulahend on vahetult suunatud. Moonutatud oleks ka Põhiseaduse §​ga 24 lg. 5 kehtestatud kaebeõigus. Analoogiline kaitseõiguse tagatis on sätestatud TKS §​s 318 lg.
  44. Tsiviilkohtupidamise seadustik eristab protsessiõiguse normide sellise rikkumise kahte viisi: kohtuotsuse tegemine isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud ja otsuse tegemist isiku õiguste ja kohustuste üle, keda ei kaasatud. Seega peab kaitseõiguse reaalseks tagamiseks protsessiosaliste ring konkreetses asjas sõltuma ka selles asjas tehtava kohtulahendi sisust. Jõgeva Maakohtu
  45. veebruari
  46. a. otsus selles haldusasjas on vahetult suunatud A. Kalele, J. Kalele ja P. Kalele ning kuulub HKS § 36 lg. 1 p. 2 kohaselt igal juhul tühistamisele, sest kohus ei kaasanud nimetatud isikuid protsessi. Asja uuel läbivaatamisel peab esimese astme kohus kaasama protsessiosalistena antud haldusasja menetlusse A. Kale, J. Kale ja P. Kale ning R. Luiski esindaja, hindama protsessiosaliste poolt esitatavaid ja kohtu poolt omaalgatuslikult kogutavaid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning olenevalt asjaoludest tegema HKS §​st 19 tuleneva lahendi. Eeltoodud põhjustel kuulub Jõgeva Maakohtu
  47. veebruari
  48. a. otsus antud haldusasjas tühistamisele. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus. Juhindudes HKS §​dest 68 lg. 3, 67, 57 p. 2 ja 36 lg. 1 p. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab:
  49. Rahuldada kohtuvigade parandamise avaldus.
  50. Tühistada Jõgeva Maakohtu
  51. veebruari
  52. a. otsus haldusasjas nr. 3​1​95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse teises koosseisus.
  53. Tagastada Ants Kalele, Jaan Kalele ja Paavo Kalele kautsjon, igaühele 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
  54. veebruaril
  55. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton Hele-Kai Remmel Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.