← Eesti

3-3-3-2-96

3-3-3-2-96 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. märtsil
  2. a. R. Orava kohtuvigade parandamise avalduse läbivaatamine Liikluseeskirja p. 112 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
  3. märtsil
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Raivo Orava kohtuvigade parandamise avalduse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  5. mai
  6. a. otsusele haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ/16/
  7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Raivo Orav, tema esindaja advokaat Raivo Pert ja Margus Taliväting. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
  8. juulil
  9. a. toimus Pärnu linnas Haapsalu maantee ja Põllu tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles põrkasid kokku Haapsalu maanteel kesklinna poole sõitev Raivo Orava juhitud sõiduauto Opel ja Põllu tänavalt Haapsalu maanteele sõitnud Margus Talivätingu juhitud sõiduauto Datsun. M. Talivätingu juhitud Datsun paiskus pärast kokkupõrget vastu Jaan Teinburki sõiduautot Zaporozets, mis seisis Põllu tänaval teisel pool ristmikku. Haapsalu maanteel, väljaspool linna, oli liiklusmärk "Peatee". Liiklusmärki "Peatee lõpp" enne liiklusõnnetuse kohta polnud. Põllu tänava sellel lõigul, mida mööda lähenes Haapsalu maanteele M. Talivätingu juhitud Datsun, puudus enne ristmikku liiklusmärk "Anna teed". Säilinud oli liiklusmärgi post. Põllu tänava sellel lõigul, millel seisis J. Teinburki Zaporozets, oli enne ristmikku paigaldatud liiklusmärk "Anna teed". M. Taliväting oli liiklusõnnetuse ajal kerges joobes. Pärnu Liikluspolitsei komissar karistas R. Oravat HÕS § 99 alusel Vabariigi Valitsuse
  10. juuli
  11. a. määrusega nr. 205 kinnitatud Liikluseeskirja punkti 112 rikkumise eest 50-kroonise rahatrahviga. M. Talivätingut karistati joobes autojuhtimise eest 24 kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega. R. Orav esitas Pärnu Linnakohtule kaebuse, milles palus tühistada talle määratud halduskaristus ja lõpetada asja menetlus. Kaebaja pidas karistamist ebaseaduslikuks, kuna ta sõitis peateel, mistõttu ei saanud rikkuda liikluseeskirja punkti
  12. Pärnu halduskohtuniku
  13. augusti
  14. a. otsusega jäeti R. Orava kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et karistus on määratud õigesti, sest R. Orav rikkus Liikluseeskirja punkti 112 ega andnud samaliigiliste teede ristmikul teed paremalt lähenenud sõiduautole Datsun, mida juhtis M. Taliväting. R. Orav esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsus tühistada. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  15. septembri
  16. a. otsusega tühistati Pärnu halduskohtuniku
  17. augusti
  18. a. otsus ja saadeti asi uueks arutamiseks Pärnu teisele halduskohtunikule. Pärnu halduskohtuniku
  19. oktoobri
  20. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. I-3-39/94 tühistati Pärnu Liikuspolitsei komissari
  21. juuli
  22. a. otsus, millega R. Oravale määrati HÕS § 99 lg. 1 alusel rahatrahv, ja lõpetati asja menetlus. Kohus leidis, et R. Orav pole rikkunud Liikluseeskirja punkti 112, kuna ta sõitis peateel. Ehkki Põllu tänava ühel lõigul puudus liiklusmärk "Anna teed", oli see liiklusmärk teiselpool ristmikku ja M. Talivätingule nähtav. M. Taliväting esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Pärnu halduskohtuniku
  23. oktoobri
  24. a. otsuse ja teha uus otsus. Apellant leidis, et kuna Haapsalu maanteel puudus liiklusmärk "Ristumine kõrvalteega" või "Peatee" ja Põllu tänava sellel lõigul, mida mööda sõitis ristmikule tema juhitud sõiduauto Datsun, puudus liiklusmärk "Anna teed", siis oli tegemist samaliigilise ristmikuga, kus kehtib parema käe reegel. Liikluseeskirja punktiga 112 kehtestatud parema käe reegli kohaselt oli ristmikul sõidueesõigus M. Talivätingu poolt juhitud sõiduautol Datsun. Seetõttu oli Pärnu Liikluspolitsei komissari
  25. juuli
  26. a. otsus, millega karistati R. Oravat, seaduslik ja selle tühistamiseks pole alust. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  27. mai
  28. a. otsusega rahuldati M. Talivätingu apellatsioonkaebus, tühistati Pärnu halduskohtuniku
  29. oktoobri
  30. a. otsus ja jäeti R. Orava kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et vastavalt liiklusmärkide ja nende paigaldamise vabariiklikule standardile paigaldatakse liiklusmärk "Peatee" tee algusesse. Haapsalu maantee kui Pärnu linna tänav algab Pärnu linna piirist. Kuna maantee alguses puudus liiklusmärk "Peatee", siis oli tegemist samaliigiliste teede ristmikuga, kus kehtis Liikluseeskirja punkt 112, mistõttu R. Orav pidanuks andma teed ristmikule paremalt lähenenud M. Talivätingu juhitud sõiduautole Datsun. R. Orav esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  31. mai
  32. a. otsusele kohtuvigade parandamise avalduse, milles palub see kohtuotsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Avaldaja leiab, et tema sõidusuunas oli liiklusmärk "Peatee", kuid puudus liiklusmärk "Peatee lõpp", "Anna teed", "Peatu ja anna teed" või "Samaliigiliste teede ristmik". Seetõttu puudus avaldajal enne liiklusõnnetust teave, et ta pidanuks juhinduma Liikluseeskirja punktist
  33. Järelikult pole ta süüdi Liikluseeskirja selle sätte rikkumises ja Pärnu halduskohtuniku otsuse tühistamine Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  34. mai
  35. a. otsusega oli alusetu. M. Talivätingu vastuses R. Orava kohtuvigade parandamise avaldusele leitakse, et avaldus on põhjendamatu, et Haldusõiguserikkumiste seadustik ei näe ette võimalust esitada kohtuvigade parandamise avaldust. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
  36. Ebaõige on M. Talivätingu väide, et R. Orava avaldus ei kuulu Riigikohtus läbivaatamisele, kuna Haldusõiguserikkumiste seadustik ei sätesta kohtuvigade parandamise võimalust. Riigikohtu halduskolleegiumi
  37. mai
  38. a. määruses haldusõiguserikkumise asjas nr. III-3/2-1/95 ja
  39. oktoobri
  40. a. määruses haldusõiguserikkumise asjas nr. III-3/3-1/95 tunnustatakse nii teistmiskui ka kohtuvigade parandamise avalduse esitamise õigust haldusõiguserikkumise asjades. Kohtuvigade parandamise avalduse esitamise õigus on Eestis kehtiva protsessiõiguse printsiip.
  41. Pärnus Haapsalu maantee ja Põllu tänava ristmikul toimunud liiklusõnnetuse ajal kehtis Vabariigi Valitsuse
  42. juuli
  43. a. määrusega nr. 205 kinnitatud Liikluseeskiri. Liikluseeskirja Lisa 2 kohaselt tuli peatee tähistada liiklusmärgiga 211 "Peatee". Liiklusmärgi "Peatee" mõju lõpetas sama lisa kohaselt liiklusmärk 212 "Peatee lõpp", 221 "Anna teed", 222 "Peatu ja anna teed" või 132 "Samaliigiliste teede ristmik". Pärast sellist ristmikku oli liiklusmärgi "Peatee" mõju endine. Ükski teine liiklusmärk, sealhulgas liiklusmärk 571 "Asula", ei lõpetanud liiklusmärgi "Peatee" mõju. Haapsalu maanteel oli R. Orava sõidusuunas liiklusmärk "Peatee". Enne Haapsalu maantee ja Põllu tänava ristmikku puudus liiklusmärgi "Peatee" mõju lõpetav liiklusmärk. Seetõttu on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et kuna Haapsalu maanteel kui Pärnu linna piirist algaval linnatänaval polnud linna piiril liiklusmärki "Peatee", siis oli Haapsalu maantee ja Põllu tänava ristmikul tegemist samaliigiliste teede ristmikuga, kus kehtis parema käe reegel, ja Liikluseeskirja punkti 112 kohaselt pidi R. Orav andma ristmikul teed paremalt lähenenud sõiduautole Datsun. Ringkonnakohus on omistanud ebaõige tähenduse
  44. jaanuaril
  45. a. jõustunud Liiklusmärkide ja nende kasutamise vabariikliku standardi punktile 6.2, mille kohaselt liiklusmärk 211 "Peatee" pannakse tee algusesse ja vajaduse korral pärast ristmikku väljaspool asulat 50 kuni 100 meetri kaugusele ja asulas vähemalt 25 meetri kaugusele. Selles sättes ei nõuta liiklusmärgi paigaldamist linnatänava algusesse, vaid peetakse silmas liiklusmärgi paigaldamist selle märgiga tähistatava peatee algusesse. Peatee algus ei pruugi ühtida linnatänava algusega. Samuti ei kohusta Liiklusmärkide ja nende kasutamise vabariikliku standardi punkt 6.2 liiklejaid, vaid märgi paigaldajaid. Liikleja ei saa olla nimetatud standardi punkti 6.2 rikkujaks. Eeltoodust lähtudes on ebaõiged nii Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  46. mai
  47. a. otsus kui ka Pärnu Liikluspolitsei komissari
  48. juuli
  49. a. otsus, millega R. Oravat karistati Liikluseeskirja punkti 112 rikkumise eest rahatrahviga. Juhindudes HKS §-dest 67, 57 p. 2 ja 68 lg. 3 ning HÕS §-st 324 lg. 1 p. 2, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b:
  50. Rahuldada kohtuvigade parandamise avaldus.
  51. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  52. mai
  53. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II​3õ/16/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.
  54. Tagastada Raivo Oravale kautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub
  55. märtsil
  56. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton Jüri Põld Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.