§-de 99 lg. 1, 242 p. 2 ning 300 lg. 2 p. 2 ja 3 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
1 alusel kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega. T. Vainumäe esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada talle määratud halduskaristus. Kaebaja leidis, et ta pole saanud kutset ilmuda asja arutamisele ja et ta sai karistamise otsuse kätte alles 19. detsembril 1995. a., mil läks ise otsusele järele. Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 1996. a. otsusega tühistati
2 p. 3 alusel Tallinna Liikluspolitsei abikomissari
1, mille kohaselt haldusõiguserikkumise asja tuleb arutada 15 päeva jooksul arvates päevast, mil asja arutamiseks pädev ametiisik sai haldusõiguserikkumise protokolli ja muud materjalid. Rapla Liikluspolitsei saatis protokolli ja muud materjalid T. Vainumäe haldusõiguserikkumise kohta Tallinna Liikluspolitseile
§-s 253 lg. 1 sätestatud 15-päevast asja arutamise tähtaega; 2. rikutud on
, mille kohaselt haldusõiguserikkumise asja tuleb arutada vastutusele võetava isiku juuresolekul, välja arvatud kui on andmeid, et seda isikut on õigeaegselt informeeritud asja arutamise ajast ja kohast ning ta pole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. T. Vainumäele teatati, et asja arutatakse 12. detsembril 1995. a. Tegelikult arutati asja ja tehti asjas otsus 15. detsembril 1995. a. Seega polnud T. Vainumäel võimalik kasutada talle
§ga 243 tagatud protsessuaalseid õigusi; 3. otsuses, millega T. Vainumäele määrati
1 alusel halduskaristus, pole viidet Liikluseeskirja sättele, mille rikkumise eest määrati karistus. Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 99 lg. 1 sisaldab blanketset normi, mistõttu karistamisel selle sätte alusel tuleb karistamise otsuses viidata Liikluseeskirja asjakohasele punktile. R. Tommingas esitas Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 1996. a. otsusele kohtuvigade parandamise avalduse, milles palub tühistada see kohtuotsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Avaldaja leiab, et halduskohus pidanuks
2 p. 2 alusel liikluspolitsei abikomissari otsuse tühistama ja saatma asja uueks arutamiseks Tallinna Liikluspolitseile, mitte aga lõpetama asja menetlust
2 p. 3 alusel. Menetluse lõpetamine sel alusel oli ebaõige, kuna
§ga 30 kehtestatud halduskaristuse määramise aastane tähtaeg polnud kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud. Samuti on kohus rikkunud
Ka Tallinna Liikluspolitsei abikomissar jättis R. Tommingase kui kannatanu asja arutamisele kutsumata. Tutvunud esitatud materjalidega ja ärakuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1.
kohaselt tuleb haldusõiguserikkumise asja arutada vastutusele võetava isiku juuresolekul, tema või tema esindaja juuresolekuta võib asja arutada ainult juhtudel, kui on andmeid, et teda on õigeaegselt informeeritud asja arutamise kohast ja ajast ning kui temalt pole tulnud taotlust lükata asja arutamine edasi. Põhjendatud on Tallinna Halduskohtu järeldus, et T. Vainumäel polnud võimalik kasutada talle
§ga 243 tagatud protsessuaalseid õigusi, kuna talle polnud teatatud karistuse määramise ajast. Liikluspolitsei esindaja poolt Tallinna Halduskohtu istungil esitatud väide, et T. Vainumäele teatati asja arutamise ajast tähitud kirjaga, on paljasõnaline. Liikluspolitsei esindaja pidi enne kohtuistungit teadma, et T. Vainumäe kaebuse motiiviks oli, et ta pole saanud kutset ilmuda asja arutamisele. Liikluspolitseil oli võimalus esitada kohtule tõendeid selle kohta, et kutse ilmuda asja arutamisele oli T. Vainumäele esitatud. Ehkki liikluspolitsei esindaja väitis kohtuistungil, et ta esitab tõendeid kutse tähitud kirjaga saatmise kohta, ta seda ei teinud.
1 sätestab halduskaristuse määramise alusena liikluseeskirjade rikkumise, kui see rikkumine põhjustas varalise kahju või kerge kehavigastuse. Õige on Tallinna Halduskohtu järeldus, et
1 alusel halduskaristuse määramisel tuleb karistamise otsuses viidata Liikluseeskirja sättele, mille rikkumise eest karistatakse. Liikluspolitsei abikomissari otsuses, millega T. Vainumäele määrati
1 alusel halduskaristus, pole viidatud Liikluseeskirja ühelegi sättele. Karistuse määramise otsuses on märgitud: "Mina Tallinna Liikluspolitsei abikomissar Ivar Pajumets vaadanud läbi hr Vainumäe Tanel poolt 06101995 a. juhtis sõidukit, põhjustas LÕ määran
Tallinna Halduskohtu otsuses on need rikkumised õigesti loetud T. Vainumäele määratud halduskaristuse tühistamise põhjusteks. 2. Tallinna Halduskohus, tühistades halduskaristuse määramise otsuse põhjusel, et karistuse määramisel rikuti
§s 253 lg. 1 sätestatud asja arutamise 15-päevast tähtaega, omistas sellele rikkumisele ebaõige juriidilise tähenduse. Selle tähtaja rikkumine, erinevalt
§s 30 sätestatud halduskaristuse määramise tähtaegadest, ei saa olla halduskaristuse määramise otsuse tühistamise aluseks. Tegemist pole karistuse määramise korra olulise rikkumisega. Haldusõiguserikkumise arutamise tähtaeg on analoogiline Kriminaalmenetluse koodeksi §s 204 sätestatud kriminaalasja arutamise kahekümne ööpäevase tähtajaga. Viimatinimetatud tähtaja rikkumine ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. 3. Põhjendatud on avaldaja väide, et Tallinna Halduskohus lõpetas haldusõiguserikkumise asja ebaõigesti
2 p. 3 alusel.
2 p. 2 sätestab, et halduskohtunik tühistab haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse ja saadab asja uuesti arutamisele, kui halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg pole möödunud. Kuna käesoleval juhtumil ei olnud halduskaristuse määramiseks
§ga 30 lg. 4 kehtestatud aastane tähtaeg möödunud, siis pidanuks kohus kohaldama
2 p. 2, mitte aga lõpetama menetluse
2 p. 3 alusel. 4.
1 kohaselt on kannatanuks isik, kellele haldusõiguserikkumisega on tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju.
loeb kannatanu haldusõiguserikkumise asja menetluses olevaks isikuks.
reguleerib halduskaristuse määramise õigust omava ametiisiku või halduskohtuniku tegevust asja arutamise ettevalmistamisel. Selle paragrahvi lõige 1 sätestab: "Kui haldusõiguserikkumisega on isikule tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju, teeb ametiisik või halduskohtunik otsuse tema kannatanuks tunnistamise kohta.". Liiklusõnnetuse kohta koostatud protokollis pole kandeid kannatanu kohta. Halduskolleegiumil pole andmeid, et T. Vainumäele halduskaristuse määranud Tallinna Liikluspolitsei abikomissar oleks tunnistanud R. Tommingase kannatanuks. Kuna aga R. Tommingase juhitud auto osales liiklusõnnetuses ja sai vigastusi, siis möönab halduskolleegium, et R. Tommingas võib olla kannatanuks tunnistatud ja tal on haldusõiguserikkumise asja kohtulikul läbivaatamisel õigus olla protsessiosaline, sealhulgas õigus esitada kohtuvigade parandamise avaldust. Vastasel korral nõustuks halduskolleegium, et võimalikule kannatanule seadusega antud õiguste kasutamise võimalus sõltub täielikult halduskaristust määravast politseiametnikust. R. Tommingase kohtuvigade parandamise avaldus kuulub rahuldamisele. Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 1996. a. otsus haldusasjas nr. 3726/95 kuulub tühistamisele ja asi Tallinna Halduskohtule uuesti arutamiseks saatmisele. Kuna
§s 30 lg. 4 sätestatud halduskaristuse määramise aastane tähtaeg pole möödunud, siis peab Tallinna Halduskohus saatma asja Tallinna Liikluspolitseisse uuesti arutamiseks.
p. 4 kohaselt peab halduskohtunik asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamisel selgitama välja, kes on haldusõiguserikkumises kannatanu, ning kutsuma ta kohtuistungile. See säte annab esimese astme halduskohtunikule võimaluse kaasata kannatanuna protsessi isiku, keda karistuse määranud ametiisik pole kannatanuks tunnistanud. R. Tommingase kannatanuks tunnistamine tuleb otsustada asja Tallinna Halduskohtus uuesti arutamisel. Juhindudes HKS §dest 67, 57 p. 4, 68 lg. 3 ja
§st 324 lg. 1 p. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.