-ga ettenähtud korras. Kihelkonna valla valimiskomisjon esitas
3 alusel jätta Saare Maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kihelkonna valla valimiskomisjon esitas 1. detsembril 1993.a. Riigikohtu halduskohtukolleegiumile kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi otsuse peale. Kaebuses paluti muuta ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi otsust materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja teha uus otsus, saatmata asja uueks arutamiseks. Riigikohtu halduskohtukolleegium leidis: Vaidlus valla volikogu liikme kandidaadiks registreerimisest keeldumise üle on sisult haldusasi.
2 kohaselt lahendab halduskohus valimiskomisjonide otsuste peale esitatud kaebusi ainult seadusega ettenähtud juhtudel. Praegu pole seadust, mis annaks valimiskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise halduskohtu pädevusse. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 32 lg 4 näeb ette, et kaebusi kohaliku omavalitsuse valimiskomisjoni otsuste peale vaatab läbi maa- või linnakohus. Seega oli Saare Maakohus pädev läbi vaatama Karl Teäre kaebust Kihelkonna valla valimiskomisjoni otsuse peale. Maakohus menetles asja
-ga ettenähtud korras.
kohaselt reguleerib see seadustik menetluse korda üksnes halduskohtus.
peatüki sätete mõtte kohaselt on halduskohtuks peale esimese astme halduskohtute ka ringkonnakohtute ja Riigikohtu halduskohtukolleegiumid, samuti Riigikohtu erikogu ja üldkogu, kui viimased vaatavad läbi nende pädevusse antud haldusasju. Üldjuhul ei saa maa- või linnakohus menetleda tema pädevusse antud haldusasju
-ga ettenähtud korras. Tulenevalt kohtute seaduse §-st 42 menetleb maa- või linnakohus asju
-ga ettenähtud korras ainult ajutiselt, s.o. kuni halduskohtute moodustamiseni. Seega on Saare Maakohus valla valimiskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel menetlenud asja ebaõige seaduse alusel. Valimiskomisjoni kaebuse Saare Maakohtu otsuse peale vaatas läbi Tallinna Ringkonnakohtu halduskohtukolleegium.
§-dest 27 lg 1 p. 1 ja 34 lg 1 tuleneb, et ringkonnakohtu halduskohtukolleegium saab läbi vaadata üksnes halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebusi. Seega on apellatsioonkaebuse läbi vaadanud ebaõige kohus.
§-de 43 lg 2 ja 36 lg 1 p. 1 kohaselt peab Riigikohus ringkonnakohtu otsuse igal juhul tühistama, kui asja lahendas ebaõige kohtunik. Riigikohtu halduskohtukolleegium ei saa vaidlust lahendada, kui asja apellatsioonikorras läbivaatamine ei kuulunud ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi pädevusse. Lähtudes eeltoodust ja
§-dest 43 lg 2, 36 lg 1 p. 1 ja 57 p. 2, Riigikohtu halduskohtukolleegium otsustas: tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi 18.novembri 1993.a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises koosseisus. Määrus jõustub kuulutamisest 21.veebruaril 1994.a. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.