III-3/1-3/94

III-3/1-3/94 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. aprillil
2. a. T. Elmiku, L. Lausi ja V. Tärni kassatsioonkaebuste läbivaatamine
3. a. maksukorralduse seaduse § 67 ebaõige kohaldamise tõttu. Halduskohtukolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
4. märtsil
5. a. läbi Tõnis Elmiku, Leo Lausi ja Väino Tärni kassatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu
6. detsembri
7. a. otsuste peale haldusasjades II-3/15-93, II-3/17-93 ja II-3/1693, liites need ühte menetlusse. Kohtuistungist võttis osa T. Elmiku, L. Lausi ja V. Tärni esindaja Enno Palumets. Juures oli halduskohtukolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
8. a. detsembris varusid T. Elmik, L. Laus, E. Mikser ja V. Tärn raiepiletite alusel puitu, mis müüdi E. Mikseri poolt, kes sai enda nimele kassadokumendi müüdud kauba kohta. Nad arvasid, et 1990.a. üksikisiku tulumaksu seaduse § 11 lg. 1 kohaselt saab tulumaksu maksta vaid kassadokumendi esitamisel, ja leppisid kokku, et E. Mikser tasub tulumaksu kogu saadud summa pealt ning teised hüvitavad talle oma osa maksust. T. Elmik, L. Laus ja V. Tärn väitsid, et sel põhjusel ei kandnud nad andmeid puidu müügist saadud tulu kohta oma tuludeklaratsiooni, mis esitati Järva Maakonna Maksuametile vastavalt
9. jaanuaril,
10. veebruaril ja
11. veebruaril
12. a. E. Mikser läks Järva Maakonna Maksuametisse puidu müügist saadud tulusid deklareerima
13. märtsil
14. a., s.o. järgmisel päeval pärast
15. a. tulude deklareerimiseks kehtestatud tähtaega. Maksuametis nõuti E. Mikserilt raiepiletit kogu müüdud puidu kohta. Raiepiletite esitamisel ilmnes, et raiepiletid olid antud neljale isikule (T. Elmikule, L. Lausile, E. Mikserile ja V. Tärnile). Maksuametis selgitati E. Mikserile, et antud juhul peab igaüks tulumaksu tasuma eraldi ja keelduti temalt tuludeklaratsiooni vastu võtmast. Seetõttu läksid T. Elmik, L. Laus ja V. Tärn
16. märtsil
17. a. omal algatusel maksuametisse. Puidu müügist saadud tulu deklareerisid T. Elmik
18. märtsil ning L. Laus ja V. Tärn
19. märtsil
20. a., esitades maksuametile vormi E. Vorm E võeti neilt vastu, nõudmata uue tuludeklaratsiooni esitamist.
21. aprillil
22. a. tegi Järva Maakonna Maksuameti direktor korralduse lugeda T. Elmiku, L. Lausi ja V. Tärni poolt puidu müügist saadud tulu varjatuks ja nõuda neilt
23. a. maksukorralduse seaduse § 67 alusel tulumaks puidu müügist saadud summa osas sisse kolmekordses ulatuses. T. Elmik, L. Laus ja V. Tärn tasusid tulumaksu ühekordses ulatuses. T. Elmik, L. Laus ja V. Tärn esitasid
24. augustil
25. a. Järva Maakohtule hagiavaldused, milles nad palusid tühistada Järva Maakonna Maksuameti korraldused tulumaksu kolmekordses ulatuses sissenõudmise kohta. Hagi põhjendati väitega, et tegemist ei olnud tulude varjamisega, vaid üksikisiku tulumaksu seaduse ebaõige mõistmisega. Järva halduskohtuniku poolt
26. oktoobri
27. a. tehtud määruses märgiti, et antud juhul ei hageta mingeid summasid, vaid kaevatakse maksuameti direktori korralduse peale. Seetõttu luges halduskohtunik hagiavaldused maksuameti direktori korralduste peale kaebusteks. Ühtlasi ennistas halduskohtunik kaebuse esitamise tähtaja põhjusel, et T. Elmik, L. Laus ja V. Tärn pidasid oma nõudmisi hagiks maksuameti vastu. Järva halduskohtunik vaatas kaebused läbi
28. novembril
29. a. ja otsustas tunnistada Järva Maakonna Maksuameti direktori korraldused T. Elmikult, L. Lausilt ja V. Tärnilt tulumaksu kolmekordses ulatuses sissenõudmise kohta osaliselt seadusevastaseks ning tegi maksuameti direktorile ettepaneku need korraldused uuesti läbi vaadata. Kohus leidis, et tegemist ei olnud tulude varjamisega, sest T. Elmik, L. Laus ja V. Tärn läksid omal algatusel kohe järgmisel päeval pärast E. Mikserilt tuludeklaratsiooni vastuvõtmisest keeldumist maksuametisse. Järva Maakonna Maksuamet esitas
30. novembril
31. a. Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused Järva halduskohtuniku poolt
32. novembril
33. a. asjades 2-482/93, 2-483/93 ja 2-490/93 tehtud otsuste peale, taotledes nende otsuste tühistamist. Kaebustes väideti, et tegemist on tulude varjamisega, sest T. Elmiku, L. Lausi ja V. Tärni poolt
34. a. jaanuaris-veebruaris esitatud tuludeklaratsioonides ei olnud puidu müügist saadud tulud deklareeritud ja deklaratsioonide esitamise tähtajaks ei olnud esitatud deklaratsioone, mis oleksid kajastanud puidu müügist saadud tulu. Tallinna Ringkonnakohtu halduskohtukolleegium vaatas apellatsioonkaebused läbi
35. detsembril
36. a. ja tühistas Järva halduskohtuniku poolt tehtud otsused ning rahuldas Järva Maakonna Maksuameti apellatsioonkaebused. Tallinna Ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi otsustes leiti, et tegemist on tulude varjamisega, sest
37. a. jaanuaris-veebruaris esitatud tuludeklaratsioonides oli puidu müügist saadud tulu deklareerimata. Kassatsioonkaebuste esitamisel tasusid T. Elmik, L. Laus ja V. Tärn kautsjonina igaüks 300 krooni. Riigikohtu halduskohtukolleegium l e i d i s: Üksikisiku tulumaksu seaduse § 11, mis näeb ette tulumaksu tasumise kassadokumendi alusel, ei anna alust järelduseks, et T. Elmik, L. Laus, E. Mikser ja V. Tärn võisid tasuda tulumaksu puidu müügist saadud tulu eest ühiselt. Sama seaduse § 8 kohaselt võisid ühise tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu maksta vaid abikaasad, kes elasid kogu maksustamisperioodi koos. See, et osa tuludest tehti maksuametile teatavaks pärast tulude deklareerimiseks kehtestatud tähtaja möödumist ja nende tulude deklareerimisel esitati ainult vorm E, lisamata uut tuludeklaratsiooni, ei ole käsitatav maksukorralduse seaduse §-s 67 sätestatud maksuobjekti varjamisena, sest maksumaksjatel puudus tahtlus varjata tulusid. Maksumaksjad tegid puidu müügist saadud tulud maksuametile teatavaks omal algatusel kohe pärast seda, kui maksuamet keeldus E. Mikserilt vastu võtmast tuludeklaratsiooni, millesse ekslikult olid kantud ka teiste isikute tulud. Antud juhul oli tegemist maksu suuruse kindlaksmääramiseks ettenähtud andmete mitteõigeaegse esitamisega. Selle õiguserikkumise eest ei saa kohaldada maksukorralduse seaduse §-ga 67 ettenähtud kolmekordses ulatuses maksu sissenõudmist. Seega ei ole Järva Maakonna Maksuameti direktori korraldus T. Elmikult, L. Lausilt ja V. Tärnilt puidu müügist saadud tulu kolmekordses ulatuses sissenõudmise kohta kooskõlas maksukorralduse seaduse §-ga
38. T. Elmiku, L. Lausi ja V. Tärni poolt tasutud kautsjoni suurus on määratud ebaõigesti. HKS § 68 lg. 3 kohaselt on kautsjoni suuruseks pool kassatsioonkaebuse esitamise ajal kehtivast miinimumpalgast. Eesti Vabariigi Valitsuse
39. septembri
40. a. määruse nr. 274 "Töötajate töötasustamise kohta" p. 1 kohaselt on miinimumpalga suuruseks 300 krooni. Seega pidanuks igaüks kautsjonina tasuma mitte 300 krooni, vaid 150 krooni. Lähtudes eeltoodust ja HKS §-dest 57 p. 4, 68 lg. 3 ja 69, Riigikohtu halduskohtukolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi
41. detsembri
42. a. otsused asjades nr. II-3/15-93, II-3/16-93 ja II-3/17-93 ning tunnistada Järva Maakonna Maksuameti direktori korraldused T. Elmikult, L. Lausilt ja V. Tärnilt üksikisiku tulumaksu kolmekordses ulatuses sissenõudmise kohta ebaseaduslikuks ja tühistamisele kuuluvaks. Tagastada T. Elmikule, L. Lausile ja V. Tärnile nende poolt tasutud kautsjon igaühele 300 krooni. Mõista Järva Maakonna Maksuametilt T. Elmiku, L. Lausi ja V. Tärni kasuks välja tasu õigusabi eest kassatsioonimenetluses igaühele 150 krooni. T. Anton, J.Põld, H. Salmann