Obsah (4)

§ 269§ 64§ 229§ 324

III-3/1-5/94 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartu, 3. juunil 1994. a. Tartumaa Looduskaitse Ameti peainspektori kassatsioonkaebuse läbivaatamine H. Kruuvi haldusõiguserikkumise asjas. Halduskohtukolleeg

§ 269

kohaselt võib kaebuse esitada 10 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamise päevast. Antud säte laieneb ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtajale. Tartu Halduskohus saatis H. Kruuvile otsuse kirjaga

3. Apellatsioonkaebus esitati tähitud kirja postitempli järgi
6. Seega ei ole apellant rikkunud kaebuse esitamise tähtaega.

§ 64

näeb ette haldusvastutuse jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest. Jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korda reguleerivad Eesti Vabariigi Jahieeskirjad, mis on kinnitatud

2. 91 Metsaameti käskkirjaga ning Keskkonnaministeeriumi määrusega. Nimetatud eeskirjade punkt 4 kohaselt mõistetakse jahipidamise all ka viibimist jahimaal jahipidamisvahenditega. Samade eeskirjade punkt 3 alusel on jahimaaks kogu Eesti territoorium, kus elavad või võivad vabalt elada jahiulukid, ja punkt 19 alusel on optilise sihikuga vintrauaga jahipüss jahipidamisvahend. Jahieeskirjade punkt 7 keelab kasutada jahil helisummutiga relvi. Tartu Ringkonnakohtu otsuses
4. 94 selgitab kohus ekslikult, et kuivõrd H. Kruuv ei ole

§ 64

rikkumist toime pannud tahtlikult, ei saa ta kanda vastutust haldusõiguserikkumise eest.

§ 64ning jahieeskirjade vastavad sätted ei piiritle süü vormi.

Jahipidamisvahenditega jahimaadel viibimine ilma jahiõigust tõendavate dokumentideta kui tegu, mis on hõlmatud

§-ga 64, võib olla toime pandud nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest. Seega kvalifitseeriti H. Kruuvi tegevus laetud relvaga jahimaadel viibimine ilma jahipidamist õigustavate dokumentideta - ametiisiku poolt õigesti

§ 64järgi jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumisena.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele

2. 92 "Kaitseliidu kohast riigi kaitsesüsteemis" juhindub kaitseliit
3. a. kinnitatud põhikirjast ja
4. a. kinnitatud kodukorrast. Pärast nimetatud määruse andmist ei ole neid dokumente kehtestatud korras muudetud. Tartu Ringkonnakohtu otsuses ekslikult loetakse tõendatuks, et H. Kruuv viibis laetud relvaga jahipiirkonnas seoses kaitseliidu ülesannete täitmisega. Kodukorra § 20 kohaselt on kaitseliitlane teenistuskohustuste täitmisel, kui ta täidab kaitseliidu ülesandeid või oma pealiku käske. Põhikirjas loetletud ülesanded ei hõlma H. Kruuvi tegevust
6. 93 Tähtvere metsas. Põhikirja § 1 nimetab kaitseliidu esimese ülesandena seaduslike võimude abistamist kodanike julgeoleku kaitsmisel. Kodukorra § 144 täpsustab, et politsei ja piirivalve tegevust toetab kaitseliit nende nõudmiste alusel ja kaitseliit ei või iseseisvalt sekkuda asjadesse, mis kuuluvad politsei ja piirivalve võimkonda. Kohtutoimikutest selgub, et H. Kruuv ei täitnud
8. 93 Tähtvere metsas oma pealiku käske ega teinud koostööd politseiga. Kodukorra § 39 paneb kaitseliitlasele kohustuse kanda teenistuskohustuste täitmisel kaitseliidu vormiriideid. H. Kruuvi seletusest (Tartu Ringkonnakohtu toimik II-3-8/94, lk. 13) selgub, et ta oli tavaliselt riides, ilma tunnusmärkideta. Teenistuskohustuste täitmisel vormiriiete kandmise nõude täitmine on vajalik seepärast, et eristada avalik-õiguslikke ülesandeid relvastatult täitvaid isikuid. Seletuses Tartu Ringkonnakohtule (Tartu Ringkonnakohtu toimik II-3-8/94, lk. 14) võtab H. Kruuv omaks, et ta oma dokumente kontrollivale politseinikule ei näidanud. Asjaolu, et H. Kruuv ei kandnud vormiriideid ning ei esitanud dokumente, välistab võimaluse lugeda tema tegevust teenistusülesannete täitmiseks. Teenistusülesandeid täitvalt kaitseliitlaselt, kes kannab kaitseliidule kuuluvaid relvi, ei nõutud kuni
10. 94 tulirelvade hoidmiseks ja kandmiseks politseiluba tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse
12. 92 määrusega nr. 256 kinnitatud Tulirelvade ja laskemoona valmistamise, müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise ajutisteeeskirjade punkti 12 alapunktist
13. Nimetatud erand ei laienenud kaitseliitlasele kuulunud isiklikele relvadele, sõltumata nende registreerimisest kaitseliidus. H. Kruuv väidab, et relvad, mida ta kandis, kuuluvad talle. Kohtutoimikutes ei ole andmeid selle kohta, et H. Kruuvil oli tulirelvade kandmiseks politseiluba. Kaitseliidu kodukorra § 134 nõuab, et kaitseliitlane peaks alati meeles, et relva tarvitatakse ainult seadusega lubatud juhtudel. Samas § 133 keelab kaitseliidu relva kandmise väljaspool kaitseliidu tegevust ja § 137 relva kandmise kaitseliidu vormiriieteta. Sellest järeldub, et H. Kruuvi viibimine
15. 93 Tähtvere metsas laetud vintrelvaga oli vastuolus ka kaitseliidu kodukorra nõuetega. H. Kruuvi väite kohaselt andis ta
17. 93 Tähtvere metsas kaitseliidus arvel oleva püstoli üle Jaanus Tofrile ja saatis ta täitma väidetavat operatiivülesannet. J. Tofri seletuse kohaselt (Tartu Halduskohtu toimik 3-5/93, lk. 56) ei kuulunud ta kaitseliitu ja ei omanud relva kandmise luba. Vaatamata kaitseliidu teenistusrelva või kaitseliidu liikmele kuuluva isikliku relva registreerimisele kaitseliidus on keelatud relva edasiandmine teisele isikule Tulirelvade ja laskemoona valmistamise, müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise ajutiste eeskirjadega. Nimetatud eeskirjadega, samuti ka teiste seadusandlike aktidega ei ole kaitseliidu liikmetele tehtud relvade edasiandmise korras erandeid. Ametiisikud ja kohtud ei pööranud tähelepanu nimetatud eeskirjade rikkumisele, kuigi tulirelva ilma vastava loata edasiandmine võib kaasa tuua kriminaalvastutuse KrK § 207 järgi. Vastavalt

§ 229

lg 2 selgitatakse protokolli koostamisel haldusõiguserikkujale

§-s 243 ette nähtud õigusi ja kohustusi ja selle kohta tehakse protokolli vastav märkus. H. Kruuvi õiguserikkumise protokolli koostamisel ei selgitanud Tartumaa Looduskaitse Ameti peainspektor H. Kruuvile tema õigusi (Tartu Ringkonnakohtu toimik II-3-8/94, lk. 23-24). Nimetatud rikkumine protokolli koostanud ametiisiku poolt on oluline protsessinormide rikkumine ja toob kaasa halduskaristuse otsuse tühistamise. Kuigi H. Kruuvi tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 64

järgi jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumisena, toob see protsessinormide rikkumine kaasa halduskaristuse otsuse tühistamise ka antud juhul. Arvestades, et ringkonnakohus on antud asjas teinud õige kohtulahendi ebaõigetel motiividel ja juhindudes

§ 324lg 1 p.

3 Riigikohtu halduskohtukolleegium otsustas: Tühistada Tartumaa Looduskaitse Ameti peainspektori

2. 93 määrus J-9A/93, Tartu Halduskohtu
4. 93 otsus haldusasjas nr. 3-5/93 ja Tartu Ringkonnakohtu
6. 94 otsus haldusasjas nr. II-38/
7. Lõpetada asjas menetlus. Määrus jõustub teatavaks tegemisest
8. juunil
9. a. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann