Obsah (5)

§ 81§ 812§ 813§ 80§ 79

III-3/1-7/94 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartu, 17. juunil 1994. a. Malle Tootsi kassatsioonkaebuse läbivaatamine abikaasade varaühisusse ja ühisvarasse kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagas

§ 81kohaselt ei olnud abikaasade varaühisuses.

Riigikohtu halduskohtukolleegium leidis: Omandireformi aluste seaduse mõttest tuleneb, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise korral tuleb omandireformi õigustatud subjektide tuvastamisel lähtuda vara õigusvastase võõrandamise hetkel kehtinud seadusandlusest. See seaduses selgesõnaliselt sätestamata põhimõte on fikseeritud Vabariigi Valitsuse

1. augusti
2. a. määruse nr. 161 punktides 15, 18 ja
3. Nende sätete kohaselt tuleb õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks tõendada isik, kellele vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel. Kuna Tartus Võru t. 134 asuv kinnistu soetati enne maa natsionaliseerimist, siis tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada krundi omanik maa natsionaliseerimise hetkel ning majavalduse omanik selle natsionaliseerimise hetkel. Kinnistusraamatusse nr. 3012 all kantud linnas asuv kinnisvara omandati

kehtivuse ajal abielu kestel. Kahekorruselise kivimaja ehitamine langes osalt

, osalt Vene NFSV APK kehtivuse ajale. Nii

kui ka Vene NFSV APK määrasid kindlaks abielu kestel soetatud vara omanikud. Maa natsionaliseerimise hetkel kehtis Eestis

, majavalduse natsionaliseerimise hetkel aga Vene NFSV APK. Järelikult tuleb selle õigusvastaselt võõrandatud vara endiste omanike kindlaks määramisel arvestada nii

ja selle rakendamisel antud tõlgendusi kui ka Vene NFSV APK sätteid.

§ 812

sätestas: "Kinnisvara omanikuks kuuluvuse järgi tunnistatakse ainult see, kes on sisse kantud avalikesse kohturaamatutesse."

§ 813

sätestas:"Enne avalikesse kohturaamatutesse sissekandmist ei oma kinnisvara soetaja kõrvaliste isikute suhtes mingeid õigusi: ta ei saa kasutada ühtegi eelist, mis on seotud omandiga, ja peab tunnistama seadusepäraseks kõik kinnisvara puudutavad toimingud isiku poolt, kes on kohturaamatute järgi täheldatud kinnisvara omanikuks. Siiski võimaldatakse talle mitte ainult otsida hüvitust kõikide endise omaniku poolt kinnisvaraga pahauskselt teostatud toimingute eest, vaid ka õigus nõuda, et viimase poolt oleks tarvitusele võetud kõik abinõud, mis on vajalikud tema käest kinnisvara ülemineku kohturaamatusse sissekandmiseks." Eesti Vabariigi Riigikohtu tsiviil-osakonna 22. jaanuari 1931. a. otsuses märgitakse: "Asjaolu, et abielu kestel muretsetud kinnisvara kinnistusraamatuisse on kantud ühe abikaasa nimele, ilma et seal tähendatud oleks, et see oleks selle abikaasa erivara (Not. sead. § 321 p. 1), ei tähenda iseenesest veel sugugi, et see vara ainult säärase sissekandega oleks muutunud varaks, mis seisaks väljaspool abielulist varaühisust, kuuludes ühele abikaasale eraldi (

§ 80

). Kinnisvara sissekanne ühe abikaasa nimele kinnistusraamatus omab

§ 812

põhjal otsustavat tähtsust kolmandate isikute jaoks, kuid see asjaolu ei või olla aluseks teise abikaasa õiguste kindlaksmääramisel abielulise vara jagamisel abielu lahutuse puhul." Riigikohtu tsiviil-osakonna

1. mai
2. a. otsuses märgitakse: "Järelikult, kui üks lasteta abikaasa pärandab teisele testamendiga kõik oma abielus muretsetud vara, siis

§ 80

ja 81 põhjal kuulub selle hulka vastav osa ka nende ühiselt muretsetud kinnisvarast, olgugi et see kinnisvara seisab kinnistusraamatus ainuüksi abielumehe nimel. Seejuures pole tähtsust

§ 812

eeskirjal, sest see peab silmas kolmandaid isikuid, mitte aga abikaasade omavahelisi varavahekordi Liivimaa linnaõigusejärgi." Seega oli

kehtivuse ajal Riigikohus seisukohal, et need sätted ei pea silmas abikaasade varaühisust, vaid kehtestavad reegleid kolmandate isikute suhtes, et abielu kestel soetatud kinnisvara arvamine abikaasade varaühisusse ei sõltu sellest, kumb abikaasadest on kinnistusraamatusse kantud vara omanikuna. Vabariigi Valitsuse

1. augusti
2. a. määruse nr. 161 p. 21 lg 2
3. jaanuari
4. a. määruse nr. 10 redaktsioonis sätestab: "Maa kuuluvuse tõendamisel kasutatakse
5. aastal ja järgmistel aastatel Eesti Vabariigi Katastriameti poolt koostatud "Maksualuste maaüksuste nimekirju" ning kinnistusametite dokumentatsiooni, milles sisalduvad andmed on eelnevalt võrreldud Eesti Vabariigi Riikliku Maa-ameti ja Eesti Vabariigi Riikliku Arhiiviameti poolt. Andmete taotleja avalduses märgitud andmetega lahknemise korral hinnatakse tõendeid kogumis kõigi teiste kogutud materjalidega." Punkti 21 lg 2 ei saa tõlgendada nii, et abikaasade varaühisuse korral on omandireformi õigustatud subjektiks üksnes omanikuna kinnistusraamatusse kantud isik või tema pärijad. Niisugune tõlgendus oleks vastuolus Omandireformi aluste seaduse mõttega, sama lõike teise lause ja Vabariigi Valitsuse
6. augusti
7. a. määruse nr. 161 eelpoolrefereeritud punktidega 15, 18 ja 21, sest sellise tõlgendusega kitsendataks omandireformi õigustatud subjektide ringi.

eristas abikaasade varaühisust ja varalahusust.

§ 79

sätestas: "Linnaõigusele allutatud abikaasade vahel, mis tahes seisusest nad ka poleks, kehtestatakse abielu kaudu varaühisus."

§ 80

sätestas: "Varaühisuse tagajärjel laekub kõik, mis kuulub mõlemale abikaasale, nii abiellumisel sissetoodud kui ka abielu kestel ühel neist või mõlemil ükskõik millisel seaduslikul teel saadud või nende poolt soetatud, ühte ühisesse massi, millestnii kaua kui abielu kestab, ükski osa ei kuulu ühele abikaasadest eraldi."

§ 81

sätestas: "Varaühisusest jäetakse välja ülemaalised teenismõisad ja üldse kinnisvara, mis asub väljaspool linnapiiri, kuivõrd need alluvad abikaasade varaliste õiguste suhtes maaseadustele; 2) kummagi abikaasa erivara, mis on varaühisusest välja arvatud kas lepingu alusel või §-s 27 märgitud juhtudel." Kuna vaidlusalune kinnisvara asus linnas, oli soetatud abielu kestel ning puudus leping selle arvamiseks Arseni Ufferti erivara hulka ja puudusid

§-s 27 nimetatud tingimused, siis kuulus see kinnisvara

kehtivuse ajal Alma ja Arseni Ufferti varaühisusse.

1. novembril
2. a. kehtestati Eestis Vene NFSV APK, mille § 10 kohaselt oli abielu kestel soetatud vara abikaasade ühisvara. See säte ei muutnud

kehtivuse ajal abielu kestel soetatud vara staatust, kui see vara kuulus abikaasade varaühisusse. Seepärast jäid Vene NFSV APK Eestis kehtima hakkamisel Alma ja Arseni Ufferti ühisvarasse hooned, mis enne seda kuulusid nende varaühisusse. Vene NFSV APK § 10 alusel muutus Alma ja Arseni Ufferti ühisvaraks ka Tartus Võru t. 134 asuva kahekorruselise kivimaja see osa, mida ehitati selle koodeksi kehtivuse ajal. Kui õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik on surnud, siis on Omandireformi aluste seaduse § 8 lg 3 p. 1 kohaselt omandireformi õigustatud subjektideks tema vanemad, abikaasa ja lapsed võrdsetes osades. Järelikult võivad Tartus Võru t. 134 asuva kinnisvara Alma Uffertile kuulunud osa suhtes omandireformi õigustatud subjektideks olla Malle Toots ja Arseni Uffert. Seejuures tuleb krundi tagastamisel juhinduda ka Eesti Vabariigi maareformi seadusest. Nendel põhjustel on Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu linnakomisjoni

1. aprilli
2. a. otsus nr. 23 ja TartuRingkonnakohtu tsiviilkohtukolleegiumi
3. märtsi
4. a. otsus haldusasjas nr. II-3-16/94 seadusevastased ja kuuluvad tühistamisele. Tartu Halduskohtu
5. veebruari
6. a. otsus haldusasjas nr. I-3-10/94 on kooskõlas Omandireformi aluste seadusega. Kassatsioonkaebuse esitamisel Tartu Ringkonnakohtule tasus Malle Toots kassatsioonikautsjonina 200 krooni. HKS § 68 lg 3 kohaselt on kassatsioonikautsjoni suuruseks pool kassatsioonkaebuse esitamise ajal kehtivast miinimumpalgast. Kassatsioonkaebuse esitamise ajal oli Vabariigi Valitsuse
7. septembri
8. a. määruse nr. 274 p. 1 kohaselt miinimumpalgaks 300 krooni. Järelikult on kassatsioonikautsjon tasutud ebaõiges suuruses. Lähtudes eeltoodust ja HKS §-dest 57 p. 4 ja 68 lg 3 Riigikohtu halduskohtukolleegium otsustas: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkohtukolleegiumi
9. märtsi
10. a. otsus haldusasjas nr. II-3-16/
11. Tunnistada Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu linnakomisjoni
12. aprilli
13. a. otsus nr. 23 seadusevastaseks. Teha Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu linnakomisjonile ettepanek vaadata Malle Tootsi taotlus uuesti läbi ja teha asjas uus otsus. Tagastada Malle Tootsile kassatsioonikautsjon kakssada krooni. Määrus jõustub teatavaks tegemisest
14. juunil
15. a. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann