III-3/1-8/94

III-3/1-8/94 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartu,

1. september
2. a. Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine HÕS §-s 134 ettenähtud haldusõiguserikkumise asjas Halduskohtukolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
3. septembril
4. a. läbi Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
5. aprilli
6. a. kohtuotsuse ja kohtumääruse peale haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3/26-
7. Asjaosalistena võtsid istungist osa kassaatori esindajad Heikki Ojamaa ja Aave Põdra, vastustaja Mati Saar ja tema esindaja vandeadvokaat Märt Rask. Juures oli halduskohtukolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Tallinna Linnavalitsus taotleb kassatsioonkaebuses Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
8. aprilli
9. a. kohtuotsuse ja kohtumääruse tühistamist ning palub Riigikohut teha uus otsus. Tallinna Ringkonnakohtu nimetatud otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu otsused
10. veebruarist
11. a. ja
12. märtsist
13. a. ning lõpetati menetlus Mati Saare haldusõiguserikkumise asjas HÕS § 134 järgi. Kohtumäärusega otsustati hüvitada Mati Saarele kasutatud õigusabi eest 1770 krooni. Tallinna Halduskohtu
14. veebruari
15. a. otsusega tühistati ametiisiku otsus Mati Saare karistamise kohta HÕS § 134 rikkumise eest ja saadeti haldusasi uueks arutamiseks. Sama kohtu
16. märtsi
17. a. otsusega jäeti rahuldamata Mati Saare kaebus ametiisiku otsuse tühistamiseks Mati Saare karistamise kohta HÕS § 134 rikkumise eest. Mati Saart karistati
18. veebruaril
19. a. HÕS § 134 järgi taksoteenuse tellija petmise eest hindade ja tariifide kehtestamise korra rikkumise teel, kuna ta ei järginud Tallinna Linnavalitsuse korraldusega kehtestatud taksoteenuse piirhinda, määrates AS Tulika Takso direktorina
20. detsembril
21. a. seda ületava taksoteenuse hinna. Kassatsioonkaebust motiveerib Tallinna Linnavalitsus väitega, et Linnavalitsus kehtestas taksoteenuse piirhinna Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Hindade reguleerimise korrast lähtudes, mis on täielikult kooskõlas Hinnaseadusega. Piirhinna kehtestamine on Linnavalitsuse arvates seaduslik ka tulenevalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. Kassaator vaidlustab Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi järelduse, et taksoteenus pole oma olemuselt esmatarbe teenus, samuti kohtu seisukoha, et HÕS § 134 järgi saab halduskaristust määrata, kui on rikutud HÕS § 2 nõuetele vastavaid eeskirju. Kassatsioonkaebuses peetakse vääraks kohtu seisukohta, et antud haldusasjas on karistuse määranud ametiisik, kellel puudusid selleks volitused. Vastustaja Mati Saare esindaja advokaat Märt Rask ei nõustu vastuses kassatsioonkaebusele selle motiividega ja jääb Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses ja seletuses toodud seisukohtade juurde. Riigikohtu halduskolleegium leidis: Hinnaseadus (
22. juuli
23. a. redaktsioonis) näeb ette riiklikult kehtestatavaid, kooskõlastatavaid ja vabu hindu. Vastavalt selle seaduse §-le 5 võib teenuse hind olla riiklikult kooskõlastatav, kui nimetatud teenus on esmatarbeteenus ning vastava ettevõtte poolt müüdava teenuse hulk moodustab poole või enam vastava teenuse müügist maakonnas, linnas või Eesti siseturul, kusjuures nende ettevõtete ja teenuste loetelu määratakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Hinnaseaduse § 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse organil õigus teenuse hinda kehtestada ja kooskõlastada juhul, kui seda teenust osutab munitsipaalettevõte. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Hindade reguleerimise korra (
24. oktoobri
25. a. redaktsioonis) punkti 4 lõike 1 kohaselt kooskõlastatakse riiklikult nende ettevõtete esmatarbekaupade ja -teenuste hinnad, kelle poolt müüdava kauba või teenuste põhimass on Vabariigi siseturul määravas seisundis ja sama punkti
26. lõike kohaselt kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse organitega nende ettevõtete esmatarbekaupade ja -teenuste hinnad, kelle poolt müüdava kauba või teenuste hulk moodustab poole või enam vastava kauba või teenuse müügist vastavas piirkonnas. Nimetatud korra punkti 4 lõik 2 on vastuolus Hinnaseadusega. Hinnaseadus ei anna Vabariigi Valitsusele volitusi laiendada kohalike omavalitsuste õigusi hindade reguleerimisel või panna kohaliku omavalitsuse organitele hindade riikliku kooskõlastamise funktsiooni. Vabariigi Valitsuse seaduse § 5 järgi annab Valitsus määrusi seaduse alusel ja täitmiseks. Seega ei kuulu Hindade reguleerimise korra punkti 4 lõik 2 (
27. oktoobri
28. a. redaktsioonis, kehtivuse kaotanud Vabariigi Valitsuse määrusega
29. detsembrist
30. a. nr. 408) kohaldamisele, kuivõrd see on vastuolus Hinnaseaduse §-dega 6 ja
31. Hindade reguleerimine ei kuulu kohaliku omavalitsuse organite pädevusse väljaspool Hinnaseaduse §-s 6 sätestatud piire ka teiste õigusaktide alusel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 ei määratle omavalitsuse ülesannete hulgas hinnakujundust, sama paragrahvi lõige 3 punktide 1 ja 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus otsustada ja korraldada neid kohaliku elu küsimusi, mis talle on pandud seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada. Kui teenuse hind ei ole Hinnaseaduses sätestatud alustel riiklikult kehtestatav, riiklikult kooskõlastatav või kohaliku omavalitsuse organite poolt kehtestatav või kooskõlastatav, rakendatakse vastavalt Hinnaseaduse §-le 7 vabu hindu. Taksoteenuse hind, kuna selle kujundamisele pole kohaldatavad Hinnaseaduse §-d 5 või 6, on vaba hind. Seega ei vasta seadusele ka Tallinna Linnavolikogu otsusega
32. novembril
33. a. kinnitatud Taksoteeninduseeskirjade punkt 15 (
34. juuni
35. a. redaktsioonis), mille kohaselt tasumine takso kasutamise eest toimub Tallinna Linnavalitsuse poolt kehtestatud ja Tallinna Taksokeskuses registreeritud piirhindade ulatuses ning Tallinna Linnavalitsuse korraldus
36. septembrist
37. a. taksoteenuste piirhinna kehtestamisest. Selle järelduse tõttu ei oma antud haldusasjas määravat tähendust see, kas taksoteenus on esmatarbeteenus, millise mahu omab antud ettevõtte see teenus piirkonnas, kas nimetatud omavalitsusorganite aktid on antud vastavuses HÕS § 2 nõuetega ja kas antud haldusasjas karistuse määranud ametiisikul olid selleks volitused. Lähtudes HÕS §-st 324 lg 1 p. 1 Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Jätta Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
38. aprilli
39. a. kohtuotsus ja kohtumäärus haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3/26-94 muutmata. Tallinna Linnavalitsuse poolt tasutud kassatsioonikautsjon läheb riigituludesse. Määrus jõustub teatavaks tegemisest
40. septembril
41. a. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann