MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-3-97 Tartus, 28. veebruaril 1997. a. Raivo Sideri kassatsioonkaebuse läbivaatamine õigusvastaselt võõrandatud ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise t

§-ga 12 lg. 8 p.

1. Samuti ei olnud ekspert kontrollinud, kas ehitise kubatuur on ümberehituste tõttu säilinud. Seetõttu oli põhjendatud kohtu poolt korduva ekspertiisi määramine. Riigi Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo
2. veebruari
3. a. ekspertiisiakti nr. 5 R/E ja
4. mai
5. a. ekspertiisiakti nr. 30-R/E kohaselt on ekspertiiside läbiviimisel kasutatud keskkonnaministri
6. märtsi
7. a. määrusega nr. 16 kinnitatud "Metoodiliste soovituste ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra hindamiseks", mille punktis 3.10 on antud selgitus tingliku kubatuuri säilimise protsendi arvutamiseks.

§ 12lg.

8 räägitakse ehitise põhiotstarbel kasutatavast kubatuurist, metoodilised soovitused selgitavad ehitise "tingliku põhiotstarbelise kubatuuri säilimist" juhtumil, kui ehituslikus karbis viidi võõrandamisjärgselt läbi suuri muudatusi, kuid selle tulemusena hoone kuju ja suurus säilis. Nende ekspertiisiaktide alusel on Poe tn. 9/10 ehitise kubatuur sõjakahjustuste ja lammutustööde tagajärjel vähenenud 70 % võrra ning seetõttu ei ole ehitis säilinud endisel individualiseeritaval kujul

§ 12lg.

8 p. 1 tähenduses. Tartu Halduskohtu

1. mai
2. a. otsusele esitas R. Linkbergi esindaja apellatsioonkaebuse, milles taotleti halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Apellandi arvates jättis kohus tähelepanuta, et
3. veebruaril
4. a. ja
5. aprillil
6. a. ekspertiisiaktide tegemisel kasutatud keskkonnaministri
7. märtsi
8. a. määrusega nr. 16 kinnitatud "Metoodilisi soovitusi ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra hindamiseks" hakkasid kehtima aasta hiljem pärast kaevatud korralduse vastuvõtmist. Tartu Ringkonnakohtu
9. oktoobri
10. a. otsusega tühistati Tartu Halduskohtu
11. mai 1996 a. otsus, tehti asjas uus otsus ning jäeti R. Sideri, M. Lepneri ja S. Feldmani kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus tõlgendas

§ 12lg.

8 p. 1 vääralt. Selle seaduse sätte kohaselt "ümberehituse mõiste ei hõlma sellist ehitamist, kus taastatakse osaliselt hävinenud hoone endises kubatuurses mahus. Nimetatud sätte tähenduses saab kubatuuri muutumist ümberehituse tõttu vaadelda ikkagi üksnes sellel alusel, kas ja millises ulatuses on võõrandamisjärgselt hoonet ümberehitatud ja millises ulatuses on seetõttu suurenenud või vähenenud võõrandamisaegne kubatuur. Väär on siinjuures lähtuda "hoone tingliku põhiotstarbelise kubatuuri muutusest" kubatuuri muutuse suuruse hindamisel, kuivõrd juhul, kui hoone on võrreldes võõrandamisaegsega taastatud endisel kujul ja mahus, tuleb hoone säilivuse hindamisel arvesse võtta üksnes selle põhikonstruktsioonide asendamise astet (

§ 12lg.

8 p. 2)." Ringkonnakohus leidis, et Tartu Linnavalitsusel ei olnud võimalik lähtuda keskkonnaministri

1. märtsi
2. a. määrusest nr. 16, kuna see ei kehtinud veel vaidlustatud haldusakti vastuvõtmise ajal. Halduskohus on ebaõigesti toetunud oma järeldustes
3. märtsi
4. a. ekspertiisiaktis nr. 30 -R/E punktis 16 märgitule, et Poe tn. 9/10 hoone kubatuur on sõjakahjustuste ja lammutustööde tagajärjel vähenenud ehk 70 % võrra. Ringkonnakohus leidis, et hoone põhiotstarbel kasutatav kaubatuur on ümberehituste tõttu võrreldes võõrandamisaegse kubatuuriga muutunud 10,8%. Seetõttu tuleb

§ 12lg.

8 p. 1 alusel lugeda ehitis säilinuks endisel individualiseeritaval kujul. Samuti leidis ringkonnakohus, et põhjendatud ja asjas olevatele teiste tõenditega kooskõlas on samas ekspertiisiaktis esitatud järeldus, et Poe tn. 9/10 hoone põhikonstruktsioone on võõrandamise järgselt asendatud kokku vähem kui poole ulatuses.

1. novembril 1996 a. esitas R. Sider Tartu Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a. otsusele kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uus otsus ning tunnistada Tartu Linnavalitsuse
4. märtsi
5. a. korraldus nr. 259 täielikult seadusevastaseks. Kassaator leiab, et halduskohus on

§ 12lg.

8 p. 1 tõlgendades õigesti leidnud, et ümberehituste mõiste hõlmab ka taastamis-juurdeehitustöid. Kuna

ei määratle ümberehituse mõistet, tuleb seaduse tõlgendamisel lähtuda selle sõna tavapärasest tähendusest. Ümberehitamise all mõeldakse üldtunnustatult hoone rekonstrueerimist, kusjuures eesmärgist olenevalt tehakse peale- ja juurdeehitusi, muudetakse otstarvet, teostatakse moderniseerimist ehk ajakohastamist. Seetõttu on selge, et Poe tn. 9/10 hoone, millest olid pärast sõda järel ainult varemed, taastamis- ja juurdeehitustööd kujutavad hoone ümberehitamist. Kassaator väidab, et ringkonnakohus rikkus TsKS § 313 lg. 1 ja 232 lg. 4. Ringkonnakohus ei ole motiveerinud, miks ta leidis, et esimese astme kohus on seadust vääralt tõlgendanud. Ringkonnakohus pole millegagi põhjendanud oma väidet, et ümberehituse mõiste ei hõlma sellist ehitamist, kus taastatakse osaliselt hävinenud hoone endises kubatuurses mahus. Tartu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohus tõlgendas õigesti

§ 12lg.

8 p. 1 ja p.

1. Poe tn. 9/10 asuv hoone on Tartu Linnavalitsuse
2. märtsi
3. a. korralduse nr. 259 alusel aktiga üle antud omandireformi õigustatud subjektidele. G.-E. Rosenbergi vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et väär on kassaatori väide, et Tartu Halduskohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud keskkonnaministri
4. märtsi
5. a. määrust nr.
6. Halduskohus on otseselt viidanud kohtuotsuses sellele määrusele. Ekspertide poolt kasutatud "tingliku põhiotstarbelise kubatuuri muutumine" ei tulene seadusest. Isegi juhul, kui keskkonnaministri
7. märtsi
8. a. määrus nr. 16 oleks kooskõlas seadusega, ei saa seda rakendada antud vaidluses, sest Tartu Linnavalitsuse kaevatud korraldus võeti vastu enne nimetatud määruse kehtima hakkamist. R. Linkbergi vastuses kassatsioonkaebusele leitakse samuti, et kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Kassaatori väited, et ringkonnakohus rikkus kohtumenetluse norme, on põhjendamatud. Ringkonnakohus on otsuses selgelt motiveerinud, miks esimese astme halduskohtu otsus on ebaõige, millised halduskohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ja miks ei saa hoone ümberehitamist samastada hoone taastamisega. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
9. Põhjendamatu on kassatori väide, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud

§ 12lg.

8 p. 1.

§ 12lg.

3 p. 2 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui see ei ole säilinud sama paragrahvi 8. lõikes sätestatud endisel individualiseeritaval kujul.

§ 12lg.

8 p. 1 alusel loetakse ehitised endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui nende põhiotstarbel kasutatav kubatuur on ümberehituste tõttu suurenenud või vähenenud mitte rohkem kui poole ulatuses võõrandamisaegse kubatuuriga võrreldes. Sellest sättest lähtuvalt tuleb ehitise individualiseeritaval kujul säilimise tuvastamiseks võrrelda ehitise võõrandamise aegset põhiotstarbel kasutatavat kubatuuri praeguse kubatuuriga. Omandireformi aluste seaduse kohaselt ei oma tähtsust, et ehitise põhiotstarbeline kubatuur vahepeal hävis. Õige on Tartu Ringkonnakohtu järeldus, et antud kohtuasja lahendamisel ei kuulu kohaldamisele keskkonnaministri

1. märtsi
2. a. määrusega nr. 16 kinnitatud "Metoodilised soovitused ekspertidele ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra hindamiseks". Poe tn 9/10 asuva hoone tagastamise omandireformi õigustatud subjektidele otsustas Tartu Linnavalitsus oma korraldusega
3. märtsil
4. a. Nimetatud korralduse alusel koostatud aktiga anti samal kevadel see hoone üle õigustatud subjektidele. Keskkonnaministri
5. märtsi
6. a. määrusega nr. 16 kinnitatud "Metoodilised soovitused ekspertidele ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra hindamiseks" ei oma tagasiulatuvat jõudu. Linnavalitsuse vaidlustatud korraldusele saab anda õigusliku hinnangu läbi nende üldaktide, mis kehtisid selle korralduse andmise ajal.
7. Põhjendamatu on kassatori väide, et ringkonnakohus on rikkunud TsKS § 313 lg. 1 ja 232 lg.
8. Tartu Ringkonnakohtu kaevatud otsus on kooskõlas TsKS §-dega 313 lg. 1ja 232 lg.
9. Ringkonnakohtu otsuses on arusaadavalt ja küllaldaselt põhjendatud, miks halduskohtu järeldused

§ 12lg.

8 p. 1 tõlgendamisel ja kohaldamisel on ebaõiged. Samuti on ringkonnakohtu otsuses märgitud tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Apellatsioonikohus on hinnanud tõendeid kogumis. Kolleegium leiab, et ei ole vaja tõenditele apellatsioonikohtus antud hinnangut muuta. Eeltoodu alusel on kassatsioonkaebus ilmselt põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Lähtudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b: Jätta R. Sideri kassatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 14. oktoobri 1996. a. otsus haldusasjas nr. II-3-84/96 muutmata. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub 10. märtsil 1997. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Jüri Põld