III-3/1-9/94 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartu, 7. oktoober 1994. a. Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuusi kassatsioonkaebuse, milles taotletakse

§ 5lg.

4 Põhiseaduse vastaseks tunnistamist, läbivaatamine Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

1. oktoobril
2. a. läbi Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuusi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. juuni
4. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/87/
5. Asjaosalisena võttis istungist osa Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuus. Juures oli halduskohtukolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Ada Künnapuu esitas
6. aprillil
7. a. Kohila Vallavalitsusele avalduse, milles taotles, et vallavalitsus kannaks tema rahvakapitali obligatsioonide arvestuskaardile Saare maakonna Pihtla valla reformikomisjoni poolt välja arvutatud tööosakust loobumisest tulenevad tööaastad. Vallavalitsus keeldus neid aastaid Ada Künnapuu RKO arvestuskaardile kandmast. Ada Künnapuu esitas
8. mail
9. a. Rapla Maakohtule kaebuse, milles taotles tunnistada Kohila Vallavalitsuse ülalnimetatud keeldumine seadusevastaseks ja teha vallavalitsusele ettekirjutus vastava kande tegemiseks. Rapla Maakohtu halduskohtunik tagastas
10. mail
11. a. Ada Künnapuu kaebuse määrusega. Kaebuse tagastamist põhjendati määruses sellega, et asi ei kuulu kohtus läbivaatamisele enne, kui on läbitud

§-s 5 lg. 4 nimetatud kohtueelse lahendamise kord. Määruses selgitati Ada Künnapuule, et tal on vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §le 33 õigus pöörduda Kohila Vallavolikogusse. Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuus esitas

1. juunil
2. a. Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse Rapla Maakohtu halduskohtuniku määruse peale. Erikaebuses paluti määrus tühistada ja saata kaebus Rapla Maakohtusse menetlemiseks. Kohtuistungil esitas Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuus Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumile kirjaliku taotluse tunnistada

§ 5lg.

4 Põhiseaduse vastaseks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. juuni
2. a. määrusega erikaebus rahuldati, halduskohtuniku määrus tühistati ja asi saadeti uueks arutamiseks samale kohtule. Halduskolleegium leidis, et Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei näe ette kohustuslikku kohtueelset korda vallavalitsuse tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamiseks. Kohtukolleegium ei põhjendanud, miks ta ei lahendanud kohtuistungil esitatud taotlust tunnistada

§ 5lg.

4 Põhiseaduse vastaseks. Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuus esitas

1. juulil
2. a. Riigikohtu halduskolleegiumile kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a. määruse peale. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tegi küll sisuliselt õige määruse, kuid jättis lahendamata tema taotluse tunnistada Põhiseaduse vastaseks

§ 5lg.

1. Ta on seisukohal, et kohtul ei ole õigust jätta lahendamata Põhiseaduse § 15 alusel esitatud taotlust. See oleks vastuolus ka TKS §-ga
2. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium lähtus Mihkel Tuusi arvates erikaebust rahuldades

§-st 5 lg. 4. Kassatsioonkaebuses märgitakse, et ringkonnakohus eksis määruses ka erikaebuse esitaja suhtes. Erikaebuse esitas mitte Ada Künnapuu, vaid tema esindaja Mihkel Tuus. Kassatsioonkaebuses taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määruse tühistamist, asjas uue määruse tegemist ja

§ 5lg.

4 Põhiseaduse vastaseks tunnistamist, kuna see säte rikub Põhiseaduse §-s 15 sätestatud igaühe õigust pöörduda vahetult kohtusse. Riigikohtu halduskolleegium leidis: Halduskohtumenetluse seadustikus puuduvad sätted, mis reguleerivad protsessiosaliste taotluste läbivaatamist apellatsioonikohtus. Tsiviilkohtupidamise seadustikus on vastav säte olemas. Kui Halduskohtumenetluse seadustikus vajalik säte puudub ja asja läbivaatamine on teisiti võimatu, siis tuleb kohaldada Tsiviilkohtupidamise seadustiku vastavaid sätteid. Neid kohaldatakse niivõrd, kuivõrd nad on kooskõlas halduskohtumenetluse põhimõtetega. Mihkel Tuusi poolt apellatsioonikohtu istungil esitatud taotlus tunnistada

§ 5lg.

4 Põhiseaduse vastaseks ei olnud protsessiosalise taotlus TKS § 307 mõttes. Tegemist oli sooviga muuta erikaebust. Menetlusseadustikud ei anna apellandile õigust muuta esitatud kaebust.

§-dest 24 lg. 2 ja 27 lg. 2 tuleneb, et ringkonnakohus vaatab asja läbi üksnes kaebuses toodud piirides.

§ 5lg.

4 põhiseaduslikkuse läbivaatamine antud kohtuasjas tähendanuks kaebuse piiride ületamist. Seega järgis Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium seadust, jättes lahendamata taotluse tunnistada

§ 5lg.

4 Põhiseaduse vastaseks. Erikaebuse esitas Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määruses on erikaebuse esitajana ekslikult märgitud Ada Künnapuu. Selline eksimus erikaebuse esitaja isiku suhtes ei ole oluline kohtumenetluse seaduse sätete rikkumine ega saa olla määruse tühistamise aluseks, sest Ada Künnapuu esindajal oli volitus esitada erikaebust.

§ 5lg.

4 sätestab, et kui seadusega on mõnda liiki kaebuste läbivaatamiseks kehtestatud kohtueelne kord, siis võib halduskohtusse pöörduda alles pärast seda, kui kaebus on kohtueelse lahendamise korras täielikult või osaliselt rahuldamata jäetud. Erikaebuse läbivaatamisel lähtus Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium mitte

§-st 5 lg. 4, vaid Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. Määruses märgiti õigesti, et see seadus ei kehtesta kohaliku omavalitsuse täitevorgani tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamiseks kohustuslikku kohtueelset korda. Seega rahuldas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

1. juuni
2. a. määrusega erikaebuse õigesti. Põhiseaduse § 15 lg. 1 teise lause kohaselt on igaühel oma kohtuasja läbivaatamisel õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse Põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Osundatud sätte kohaselt on selle õiguse kasutamise üheks tingimuseks see, et seadus, mille Põhiseaduse vastaseks tunnistamist nõutakse, peab olema asjassepuutuv. Asjassepuutuvaks seaduseks on üksnes seadus, mis on määratud reguleerima antud suhet. Kuna vallavalitsuse tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamiseks ei ole seadusega kehtestatud kohustuslikku kohtueelset korda, siis ei ole

§ 5lg.

4 käesolevas kohtuasjas asjassepuutuv seadus. Seega ei ole Ada Künnapuu esindajal Mihkel Tuusil käesolevas kohtuasjas alust esitada taotlust tunnistada

§ 5lg.

4 Põhiseaduse vastaseks. Kui kohus leiab, et seadus, mille Põhiseaduse vastaseks tunnistamist taotletakse, ei ole asjassepuutuv, siis ei pea ta kontrollima sellise seaduse vastavust Põhiseadusele. Kohus peab kohaldama asjassepuutuvat seadust. Lähtudes eeltoodust ja

§-dest 57 p. 1, 43 lg. 1 p. 1 ja 68 lg. 3 Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Jätta Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuusi kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. juuni
2. a. määrus haldusasjas nr. II-3/87/94 muutmata. Ada Künnapuu esindaja Mihkel Tuusi poolt tasutud kassatsioonikautsjon läheb riigituludesse. Määrus jõustub teatavaks tegemisest
3. oktoobril
4. a. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann