← Eesti

3-3-1-4-97

3-3-1-4-97 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. veebruaril
  2. a. K. Linki esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine Põhiseaduse kohaldatavuse asjas enne Põhiseaduse jõustumist antud haldusaktide suhtes Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
  3. veebruaril
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Karl Linki esindaja Heldur Tüütsi kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-117/
  7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Karl Linki esindaja Heldur Tüüts ning Aime Leht ja tema esindaja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa. Tartu rajooni TSN TK
  8. jaanuari
  9. a. otsuse nr. 2 punktiga 4 rahuldati Johannes Mällo avaldus ja anti talle tasuta isiklikuks omandiks Tartu rajoonis Haaslava külanõukogus asuv "Papa-48" talu elumaja, ait, laut ja kelder. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  10. novembri
  11. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-121/95 tunnistati K. Linki apellatsioonkaebuse põhjal Tartu rajooni täitevkomitee see otsus seadusevastaseks. Kohus leidis, et Tartu rajooni täitevkomitee vaidlustatud otsuse aluseks olev Eesti NSV Ministrite Nõukogu
  12. septembri
  13. a. määrus nr. 351 "Vabariigi maarajoonides asuvate üksikute hoonete omandiõiguse täpsustamisest" on vastuolus praegu kehtiva Põhiseadusega. Kuna HKS § 19 lg. 3 kohaselt jätab kohus kohaldamata mistahes seaduse või muu õigusakti, mis on vastuolus Põhiseadusega, siis ei kuulu Eesti NSV Ministrite Nõukogu see määrus kohaldamisele ja seetõttu tuleb Tartu rajooni TSN TK
  14. jaanuari
  15. a. otsus nr. 2 tunnistada seadusevastaseks. Lähtudes sellest kohtuotsusest tühistas Tartu Maavanem
  16. juuni
  17. a. korraldusega nr. 447-p Tartu rajooni TSN TK
  18. jaanuari
  19. a. otsuse nr. 2 punkti
  20. Haaslava küla TSN TK
  21. juuli
  22. a. otsusega nr. 9 otsustati: "Anda omandiõigus Haaslava k/n territooriumil asuva majavalduse kohta kod. Mällo, Marie Tõnise t.". Otsuse õigusliku alusena märgiti Eesti NSV Ministrite Nõukogu
  23. detsembri
  24. a. määrust nr. 514 "Kodanike isiklikus omanduses olevate ja maal asuvate elamute ja majandushoonete arvestuse korra parandamise kohta". K. Link esitas
  25. juulil
  26. a. Tartumaa halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada seadusevastaseks Haaslava küla TSN TK
  27. juuli
  28. a. otsus nr. 9, millega anti M. Mällole omandiõigus "Papa-48" talu hoonetele. Kaebuses leiti, et see otsus on seadusevastane, kuna ta tugineb Tartu rajooni TSN TK
  29. jaanuari
  30. a. otsuse punktile 4, mis tühistati Tartu Maavanema poolt
  31. juunil
  32. a., ning on vastuolus Põhiseaduse §-ga 26 ja teiste eraomandi kaitset käsitlevate paragrahvidega. ORAS § 12 lg. 3 p. 3 kohaselt ei loeta heauskseks isikut, kes sai vara riigiorganilt isiklikuks omandiks tasuta. Kaevatavas otsuses puudub viide omandiõiguse seaduslikule alusele, hoonete nimetus, koosseis, majavalduse nimi ja täitevkomitee sekretäri allkiri. Kaevatava otsuse seadusevastaseks tunnistamisest sõltub kaebaja omandiõiguse taastamine hoonetele ja "Papa-48" talu maade tagastamine. Kaebuse kohaselt on Tartu Maakohtus neljandat aastat peatatud tsiviilasi K. Linki nõudes A. Lehe vastu Haaslava vallas asuva "Papa-48" talu hoonetele omandiõiguse tunnistamiseks ja nende hoonete väljanõudmiseks. Tartumaa halduskohtuniku
  33. oktoobri
  34. a. otsusega haldusasjas nr. 3-29/96 rahuldati K. Linki kaebus ja tunnistati Haaslava küla TSN TK
  35. juuli
  36. a. otsus täielikult seadusevastaseks. Kohus leidis, et kaevatav otsus vastab selle tegemise ajal kehtinud seadustele. Samas leidis kohus, et vaidlustatud otsuse aluseks olnud Eesti NSV Ministrite Nõukogu
  37. detsembri
  38. a. määrus nr. 514 "Kodanike isiklikus omanduses olevate ja maal asuvate elamute ja majandushoonete arvestuse korra parandamise kohta" on vastuolus praegukehtiva Põhiseadusega ning ei kuulu HKS § 19 lg. 3 alusel kohaldamisele. Kuna Eesti NSV Ministrite Nõukogu
  39. detsembri
  40. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhend ei kuulu kohaldamisele, siis tuleb Haaslava küla TSN TK
  41. juuli
  42. a. otsus nr. 9 tunnistada seadusevastaseks. Sellele kohtuotsusele esitas apellatsioonkaebuse kolmas isik A. Leht. Apellatsioonkaebuses paluti tühistada apelleeritav kohtuotsus ja teha uus otsus, millega jätta K. Linki kaebus rahuldamata. Apellant leidis, et kuna Põhiseadus jõustus vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse rakendamise seaduse §-le 1 Põhiseaduse vastuvõtmisele järgnevast päevast ega omanud tagasiulatuvat jõudu, siis ei saa hinnata enne Põhiseaduse jõustumist vastuvõetud õigusaktide vastavust Põhiseadusele. Ka pole kohtuotsuses näidatud, missuguse Põhiseaduse sättega on vastuolus Eesti NSV Ministrite Nõukogu
  43. detsembri
  44. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhend. Tartu Ringkonnakohtu
  45. detsembri
  46. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus ja tehti uus otsus, millega tühistati Tartumaa halduskohtuniku
  47. oktoobri
  48. a. otsus ja jäeti K. Linki kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et enne Põhiseaduse kehtestamist jõus olnud õigusnorme ei saa tunnistada Põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta neid HKS § 19 lg. 3 alusel kohaldamata. Seega ei saa kohus jätta kohaldamata Eesti NSV Ministrite Nõukogu
  49. detsembri
  50. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhendit, mis oli kaevatud haldusakti andmise aluseks. Ringkonnakohus pidas vajalikuks märkida, et apelleeritud kohtuotsusest ei nähtu, milliseid K. Linki õigusi täitevkomitee selle otsuse tegemisega rikkus. Vastavalt HKS §-le 5 lg. 1 võib halduskohtusse kaebusega pöörduda isik, kelle õigusi on rikutud või vabadusi piiratud. See, et kaevatud haldusakt on väidetavalt K. Linkile kui omandireformi õigustatud subjektile takistuseks õigusvastaselt võõrandatud vara tagasisaamisel, ei anna alust taotleda selle haldusakti seadusevastaseks tunnistamist, isegi kui akt olnukski vastuolus tema vastuvõtmise ajal kehtinud seadusega. Subjektiivne õigus taotleda vara tagasisaamist tekkis K. Linkil alles Omandireformi aluste seaduse jõustumisel. Ühe või teise omaaegse haldusorgani individuaalakt ei takista omandireformi õigustatud subjekti taotleda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist Omandireformi aluste seadusega sätestatud korras. K. Linki esindaja H. Tüüts esitas ringkonnakohtu sellele otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub kasseeritav kohtuotsus tühistada, teha uus otsus ja tunnistada Haaslava küla TSN TK
  51. juuli
  52. a. otsus nr. 9 seadusevastaseks. Kassaator leiab, et Haaslava küla TSN TK, andes Eesti NSV Ministrite Nõukogu
  53. detsembri
  54. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhendi alusel
  55. juulil
  56. a. otsuse nr. 9, lähtus Põhiseaduse §-ga 32 vastuolus olevast halduse üldaktist. Ka on Tartu Ringkonnakohtu praktika vastuoluline, seda isegi samadepoolte vahelistes haldusasjades. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  57. novembri
  58. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-121/95 tunnistati seadusevastaseks Tartu rajooni TSN TK
  59. jaanuari
  60. a. otsus nr. 2, millega otsustati rahuldada J. Mällo avaldus ja anda talle tasuta isiklikuks omandiks Tartu rajoonis Haaslava külanõukogus asuv "Papa-48" talu elumaja, ait, laut ja kelder. Tartumaa halduskohtuniku
  61. oktoobri
  62. a. otsuse motiivid olid analoogilised Tartu Ringkonnakohtu viimatinimetatud otsuse motiividega. Ometi tühistati Tartumaa halduskohtuniku
  63. oktoobri
  64. a. otsus Tartu Ringkonnakohtu
  65. detsembri
  66. a. otsusega. Ka esitas K. Link kaebuse Haaslava küla TSN TK
  67. juuli
  68. a. otsuse nr. 9 seadusevastaseks tunnistamiseks Tartu Ringkonnakohtu otsesel ettekirjutusel. K. Link esitas Tartu Maakohtule hagi, milles palus tühistada Tartu rajooni TSN TK
  69. jaanuari
  70. a. otsuse J. Mällole "Papa-48" talu hoonete tasuta omandiks andmise kohta, lõpetada A. Lehe omandiõigus selle talu hoonetele, tühistades M. Mällole antud pärimisõiguse tunnistuse ja M. Mällo ja A. Lehe vahel
  71. aprillil
  72. a. sõlmitud hoonete kinkelepingu ning tunnistada tema omandiõigust "Papa-48" talu hoonetele. Tartu Ringkonnakohtu
  73. juuni
  74. a. otsuses tsiviilasjas nr. II-2-93/94 märgitakse, et kaebus Tartu rajooni TSN TK
  75. jaanuari
  76. a. otsusele nr. 2 ja Haaslava küla TSN TK
  77. juuli
  78. a. otsusele nr. 9 kuulub HKS § 3 lg. 1 p. 1 alusel halduskohtu pädevusse ja kuna pole tegemist tsiviilasjaga, siis pidanuks Tartu Maakohus menetluse lõpetama TKS § 218 p. 1 alusel ja selgitama hagejale õigust vaidlustada need otsused halduskohtus. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s:
  79. Õige on kassaatori väide, et Tartu Ringkonnakohtu praktika on vastuoluline, kuna ühtedel juhtudel on Põhiseadust tagasiulatuvalt kohaldatud õigusaktidele, mis olid jõus enne Põhiseaduse jõustumist, ja teistel juhtudel pole seda tehtud. Kassaator märgib õigesti, et käesoleva haldusasjaga seonduvalt on Põhiseaduse tagasiulatuva kohaldamise seisukohalt vastuolulised Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  80. novembri
  81. a. otsus haldusasjas nr. II-3-121/95 ja sama kohtukolleegiumi
  82. detsembri
  83. a. otsus haldusasjas nr. II-3-117/
  84. Esimesel juhul tunnistas ringkonnakohus halduse üldakti, mille alusel enne Põhiseaduse jõustumist anti halduse üksikakt, vastuolus olevaks Põhiseadusega. Teisel juhul leidis ringkonnakohus, et analoogilise halduse üldakti tunnistamine Põhiseaduse vastaseks on juriidiliselt võimatu. Riigikohtu halduskolleegium ei saa käesoleva haldusasja menetlemisel läbi vaadata Tartu Ringkonnakohtu
  85. novembri
  86. a. otsust haldusasjas nr. II-3-121/95, sest see väljuks Tartu Ringkonnakohtu
  87. detsembri
  88. a. otsuse kassatsioonkaebuse alusel läbivaatamise piiridest. HKS § 19 lg. 3 kohaselt jätab halduskohtunik kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus Põhiseadusega. Õige on Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  89. detsembri
  90. a. otsuses haldusasjas nr. II-3-121/96 tehtud järeldus, et HKS § 19 lg. 3 alusel kohus ei saa tunnistada Põhiseaduse vastaseks ja jätta kohaldamata Eesti NSV Ministrite Nõukogu
  91. detsembri
  92. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhendit, mis oli Haaslava küla TSN TK
  93. juuli
  94. a. otsuse nr. 9 tegemise aluseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse § 1 lg. 1 sätestab: "Põhiseadus jõustub rahvahääletusel vastuvõtmisele järgnevast päevast ja hakkab toimima käesoleva seadusega sätestatud korras.". Põhiseaduse rakendamise seadus ei omistanud Põhiseadusele tagasiulatuvat jõudu. Seega ei saa enne Põhiseaduse jõustumist antud halduse üksikakti vaidlustamisel tunnistada põhiseadusevastaseks halduse üldakti, mis oli vaidlustatud üksikakti andmise aluseks. Küll aga saab Põhiseaduse alusel hinnata seda kohtuasjasse puutuvat halduse üldakti, mis pärast Põhiseaduse jõustumist oli halduse vaidlustatud üksikakti andmise aluseks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu
  95. detsembri
  96. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhend on käesoleva haldusasja lahendamisel halduse üldakt, millele ei saa anda õiguslikku hinnangut Põhiseaduse kaudu.
  97. K. Linki kaebuses ja tema esindaja H. Tüütsi kassatsioonkaebuses leitakse, et "Papa-48" talu hooned kui õigusvastaselt võõrandatud vara anti M. Mällo omandisse tasuta Haaslava küla TSN TK
  98. juuli
  99. a. otsusega nr.
  100. Vastavalt ORAS §-le 12 lg. 3 p. 3 ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui see on füüsilise isiku heauskses omandis. Sama sätte kohaselt ei saa heauskseks omandajaks olla ka isik, kes sai õigusvastaselt võõrandatud vara riigiorgani otsusega omandiks tasuta. Siit tuleneb, et seadusevastaseks ei saa tunnistada halduse üksikakti, mille alusel õigusvastaselt võõrandatud vara anti riigiorgani otsusega füüsilise isiku omandisse tasuta. See säte iseenesest kõrvaldab omaaegse omandiõiguse võimaliku rikkumise juriidilise aluse, mistõttu omandireformi käigus ei saa tunnistada seadusevastaseks haldusakti, millega riigiorgan tasuta andis füüsilise isiku omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara, isegi kui see akt oli vastuolus tema andmise ajal kehtinud seadustega. Kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korraldust keeldutakse andmast põhjusel, et see vara on selle füüsilise isiku omandis, kes sai vara riigiorgani otsusega omandisse tasuta, siis saab halduskohtus vaidlustada vara mittetagastamise. Seega, kui Haaslava küla täitevkomitee vaidlustatud otsusega oleks "Papa-48" talu hooned tasuta antud füüsilise isiku omandisse, siis ei saaks see otsus takistada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist, isegi kui ta oli tegemise ajal seadusevastane. Eesti NSV Ministrite Nõukogu
  101. detsembri
  102. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhend pole aga käsitatav halduse üldaktina, mille alusel riigiorgan andis õigusvastaselt võõrandatud vara füüsilise isiku omandisse tasuta, sest see juhend reguleeris üksnes kodanike isiklikus omandis olevate ja maal asuvate elamute ja majandushoonete kohustuslikku registreerimist. Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et Haaslava küla täitevkomitee vaidlustatud otsusega oleks "Papa-48" talu hooned antud riigiorgani poolt M. Mällo omandisse tasuta.
  103. Käesolevas haldusasjas pole vaidlustatud Haaslava küla TSN TK
  104. juuli
  105. a. otsuse nr. 9 vastavust samas otsuses selle õigusliku alusena märgitud Eesti NSV Ministrite Nõukogu
  106. detsembri
  107. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhendiga. Selle hindamine, kas Haaslava küla täitevkomitee vaidlustatud otsus on kooskõlas nimetatud määrusega kinnitatud juhendiga, väljub ringkonnakohtu otsuse kassatsioonikorras läbivaatamise piiridest.
  108. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 lg. 2 sätestab: "Omandireformi käigus vara tagastamine, asendamine, kompenseerimine, erastamine, vara riigi omandisse jätmine, munitsipaliseerimine ja taasriigistamine toimub omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.". Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  109. septembri
  110. a. määrusega tsiviilasjas nr. 3-2-1-96-96 (RT III 1996, 24, 329) järeldati siit, et õigustatud subjekt ei saa hagimenetluse korras taotleda enda omandiõiguse tunnistamist omandireformi objektiks olevale õigusvastaselt võõrandatud, kuid veel tagastamata varale. Kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Lähtudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg. 3 Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b: Jätta Karl Linki kassatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  111. detsembri
  112. a. otsus haldusasjas nr. II-3117/96 muutmata. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
  113. märtsil
  114. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.