← Eesti

III-3/1-10/94

III-3/1-10/94 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartu,

  1. november
  2. a. Eesti Riigikaitse Akadeemia kassatsioonkaebuse läbivaatamine Andrei "ar"ovi eksmatrikuleerimise asjas Halduskohtukolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
  3. novembril
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Eesti Riigikaitse Akadeemia (ERA) kassatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu
  5. juuni
  6. a. otsusele nr. 3-175/94 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  7. septembri
  8. a. otsusele nr. II-3/98/94 ERA rektori
  9. aprilli
  10. a. käskkirja nr. 64 seaduslikuks tunnistamise taotluses üliõpilase Andrei "ar"ovi eksmatrikuleerimise asjas. Asjaosalistena võtsid istungist osa kassaatori esindaja ERA jurist Agnes Kimmel, vastustaja Andrei "ar"ov ja tema esindaja vandeadvokaat Raul Tosmann. Juures oli halduskohtukolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: ERA rektori
  11. augusti
  12. a. käskkirja nr. 11 alusel arvati A. "ar"ov I kursuse tolli õppesuunale vastuvõetud üliõpilaste-kadettide nimekirja. ERA rektori
  13. aprilli
  14. a. käskkirjaga nr. 64 A. "ar"ov eksmatrikuleeriti "kadetile vääritu käitumise pärast, mis ei sobi Eesti Riigikaitse Akadeemia standarditele".
  15. mail
  16. a. esitas A. "ar"ov kaebuse Tallinna Halduskohtusse, milles palus tunnistada rektori käskkiri täielikult seadusevastaseks. Kaebaja leidis, et ta ei ole midagi kadetile vääritut toime pannud. Peale selle ei ole rektori käskkirjas märgitud väidetava õiguserikkumise sisu, pole konkretiseeritud selle toimumise aega ja puudub viide konkreetsete eeskirjade sätete rikkumisele. A. "ar"ovi arvates ei ole ta ka ERA ajutist kodukorda rikkunud. Kodukorda tutvustati talle alles pärast eksmatrikuleerimist. Kaebaja väidete kohaselt hakati
  17. a. novembris-detsembris toakaaslaste kahtlustuste ja kaebuste alusel tema kohta salaja kompromiteerivat materjali koguma. Tollikolledzi direktori poolt läbiviidud juurdlusesse teda ei kaasatud ja kogutud materjalidega ei tutvustatud. Väidetavad õiguserikkumised ei ole leidnud tõendamist tema süü puudumise tõttu. ERA ajutine põhikiri annab ERA rektorile küll õiguse üliõpilasi eksmatrikuleerida, kuid eksmatrikuleerimise alused ja kord tuleb sätestada rektori poolt kehtestatavas kodukorras. Sellesisuline kodukord, mis oleks rektori poolt kehtestatud, ERA-s puudub. ERA esindaja leidis kohtuliku arutelu käigus, et A. "ar"ovi eksmatrikuleerimine oli seaduslik. See eksmatrikuleerimine ei olnud distsiplinaarkaristus, vaid tulenes A. "ar"ovi kõlbelis-moraalsetest omadustest. Mittekaristuslikku laadi eksmatrikuleerimist kohaldatakse kõikides kõrgkoolides. Seetõttu ei saa rektori sellekohast käskkirja kohtulikult vaidlustada. Samuti ei esitanud A. "ar"ov ERA-sse astumisel iseloomustust. Tema toakaaslaste ettekannete alusel ja keskkoolist nõutud iseloomustusest ilmnenud mineviku asjaolude avastamisel viidi läbi juurdlus, millest selguski tema mittesobivus ERA-sse. Rektoril on õigus ERA ajutise põhikirja alusel üliõpilasi eksmatrikuleerida, selleks ei pea olema kodukorda. Kodukorrana tuleb käsitleda sisekorraeeskirju, mis kehtivad ERA töötajatele. Eksmatrikuleerida saab ka sõjaväemäärustike alusel.
  18. juuni
  19. a. otsusega tunnistas Tallinna Halduskohus ERA rektori
  20. aprilli
  21. a. käskkirja nr. 64 seadusevastaseks ning tegi ettepaneku see tühistada. Kohtuotsuses leiti, et nimetatud käskkiri on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega, Eesti Vabariigi haridusseadusega ja ERA põhikirjaga.
  22. juunil
  23. a. esitas ERA apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse. Selles paluti Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja jätta A. "ar"ovi kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  24. septembri
  25. a. otsuses leiti, et Tallinna Halduskohtu otsus toodud motiividel on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle muutmiseks. Seetõttu jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus muutmata.
  26. septembril
  27. a. esitas ERA kassatsioonkaebuse Riigikohtu halduskolleegiumile Tallinna Halduskohtu
  28. juuni
  29. a. otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  30. septembri
  31. a. otsuse tühistamiseks. Kassaator leiab, et mõlemad kohtuotsused on ebaõiged. Ta taotleb nende tühistamist ja A. "ar"ovi kaebuse rahuldamata jätmist. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ERA rektori käskkiri üliõpilase A. "ar"ovi eksmatrikuleerimise kohta vastavuses rektori võimuvolitusi sätestavate õigusaktidega. Täiesti aluseta käsitlevad kohtud üliõpilase eksmatrikuleerimist haldusaktina. Käsitletav eksmatrikuleerimine ei olnud haldusakt (distsiplinaarkaristus). See oli mittekaristuslikku laadi ja toimus kõlbelis-moraalsetel põhjustel. Mittekaristuslikku laadi eksmatrikuleerimist kohaldatakse kõikides kõrgkoolides. Juurdlusega tehti kindlaks A. "ar"ovi kõlbelis-moraalne väärastumine ja sobimatus ERA üliõpilaskonda. Puudused ametkondlikus juurdluses ei saa olla aluseks käskkirja tühistamisele. ERA-st saab eksmatrikuleerida ka sõjaväemäärustike alusel. A. "ar"ovi on tutvustatud ERA-s kehtivate käitumisnormidega. Kõlbeliselt väärastunud isikuid ei saa lubada riigiteenistusse. Riigikohtu halduskolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kassatsioonkaebuse juurde mööndusega, et A. "ar"ovil oli põhiseaduslik õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse oma rikutud õiguste ja vabaduste kaitseks. Samuti leidis ta, et ERA tegevuse kiirel käivitamisel ei jõutud vastu võtta kõiki õigusakte oma töö reguleerimiseks vastavate töötajate puudumise tõttu. Vastustaja pidas kassatsioonkaebust ebaõigeks ja vaidles sellele vastu. Oma seisukohta motiveeris ta asjaoluga, et kassatsiooni korras ei saa vaidlustada Tallinna Halduskohtu otsust, vaid ainult Tallinna Ringkonnakohtu otsust. Samuti ei ole kassaator viidanud seadustele, mida ringkonnakohus on rikkunud või vääralt kohaldanud. Iseloomustuse esitamist ei olnud vastuvõtueeskirjades ette nähtud ja vastuvõtukomisjon seda ei nõudnud. ERA ajutise kodukorraga, samuti tema kohta kogutud juurdlusmaterjalidega tutvustati teda alles pärast eksmatrikuleerimist. Oma käitumisega ei ole ta andnud alust eksmatrikuleerimiseks. Eksmatrikuleerimine on haldusakt, mida saab kohtulikult vaidlustada. Riigikohtu halduskolleegium leidis: Kassatsioonkaebuses taotletakse nii Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  32. septembri
  33. a. otsuse kui ka Tallinna Halduskohtu
  34. juuni
  35. a. otsuse tühistamist. Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamist taotles ERA
  36. juunil
  37. a. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses. HKS § 40 lg 1 alusel võib protsessiosaline esitada kassatsioonkaebuse üksnes ringkonnakohtu otsusele. Seetõttu puudub ERA-l õiguslik alus taotleda Riigikohtult Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamist. HKS § 41 lg 1 p. 4 kohaselt tuleb kassatsioonkaebuses ära märkida nii motiivid, miks kassaator loeb kohtuotsuse ebaõigeks kui ka viited seadustele, mida ringkonnakohus on rikkunud või vääralt kohaldanud. Käsitletavas kassatsioonkaebuses on esitatud küll motiivid, miks kassaator peab kohtuotsuseid ebaõigeks, kuid puuduvad täielikult viited seadustele, mida kohus on rikkunud või vääralt kohaldanud. Nii puuduvad ERA kassatsioonkaebuses viited kohtumenetluse seadustike rikkumiste kohta. Sellest tuleneb, et kassaator ei vaidlusta kohtumenetluse seadustike võimalikke rikkumisi kohtute poolt. Lähtudes oma kaebuses sellest, et A. "ar"ovi eksmatrikuleerimine ei ole haldusakt, pole kassaator viidanud ka konkreetsete materiaalõiguse normide rikkumistele kohtute poolt. A. "ar"ov arvati tolli õppesuunale vastuvõetud üliõpilaste-kadettide nimekirja ERA rektori
  38. augusti
  39. a. käskkirja nr. 11 lisa 3 alusel. See käskkiri on haldusakt. Käskkirja koostamise aluseks olid vastuvõtueeskirjad ja vastuvõtukomisjoni protokollid 1, 2 ja 3 vastavalt
  40. juulist,
  41. augustist ja
  42. augustist
  43. a. ERA
  44. aasta vastuvõtueeskirjades puudus nõue, mille kohaselt sisseastujad oleksid pidanud esitama enda kohta iseloomustuse (halduskohtu toimiku lk. 70-71). Seega ei ole alust A. "ar"ovi süüdistada keskkooliaegse iseloomustuse varjamises või mitteesitamises (halduskohtu toimiku lk. 43 ja 50, ringkonnakohtu toimiku lk. 18). A. "ar"ov esitas ERA-sse sisseastumisel nõutavad dokumendid, s.h.
  45. juulil
  46. a. isikuandmed, kus tõendab allkirjaga, et tema ja tema perekonna liikmed ei ole kohtulikult karistatud. ERA rektori
  47. aprilli
  48. a. käskkirjaga nr. 64 eksmatrikuleeriti A. "ar"ov "kadetile vääritu käitumise pärast, mis ei sobi ERA standarditele". Ka see käskkiri on haldusakt. Viide käskkirjas ERA standarditele kui eksmatrikuleerimise õiguslikule alusele ei ole põhjendatud, sest sellise nimetusega dokumente ei ole ERA-s kohtutoimikute andmetel kehtestatud. Käskkirjas ei ole hinnatud A. "ar"ovi tegu mitte õiguslikest alustest lähtudes, vaid kõlbelis-moraalsest seisukohast. Üliõpilase eksmatrikuleerimine vääritu teo eest on oma olemuselt distsiplinaarkaristus. Eksmatrikuleerimine ei ole karistuslikku laadi siis, kui see toimub eksmatrikuleeritava isiku vaba tahteavalduse alusel, temast mitteolenevatel põhjustel (seoses surmaga, teadmata kadunuks tunnistamisel jms.) või ebarahuldava õppeedukuse tõttu. Need juhtumid peavad olema taolistena sätestatud. Eksmatrikuleerimine on distsiplinaarkaristus, kui isiku tegu (tegevus või tegevusetus) on:
  49. õigusvastane, s.t. ta teeb seda, mis on õigusnormidega keelatud või jätab tegemata selle, milleks õigusnorm teda kohustab. See võib seisneda näiteks eeskirjadega, kodukorraga vms. temale pandud kohustuste täitmatajätmises või mittekohases täitmises;
  50. süüline, s.t. distsiplinaarkaristust võib kohaldada ainult sellise õigusvastase teo eest, mille toimepanemises on ta süüdi tahtluse või ettevaatamatuse vormis. Loetletud koosseisulised tunnused peavad esinema üheaegselt. Ühe tunnuse puudumisel ei saa isiku tegu kvalifitseerida distsiplinaarsüüteona. Kohtud peavad nimetatud tunnuste olemasolu kontrollima ja neid hindama. Ühe loetletud tunnuse äralangemisel ei pea kohtud teise tunnuse olemasolu kontrollima ja seda hindama. Distsiplinaarkaristuste määramine peab olema reguleeritud täpselt ja üheselt mõistetavalt. Sellesisulises dokumendis peavad olema sätestatud distsiplinaarsüüteod ja -karistused ning karistuste määramise kord. ERA tegevuse õiguslikuks aluseks on Vabariigi Valitsuse
  51. aprilli
  52. a. määrus. Sellega asutati Eesti SisekaitseAkadeemia ja registreeriti tema ajutine põhikiri. Vabariigi Valitsuse
  53. juuli
  54. a. määrusega nr. 209 muudeti tema struktuuri ja nimetati ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks. ERA ajutise põhikirja artikli 22 punkt 5 alusel on rektoril õigus üliõpilasi immatrikuleerida ja eksmatrikuleerida. Artikli 63 § 4 kohaselt tuleb ERA-st eksmatrikuleerimine sätestada ERA kodukorras. Artikli 22 punkti 4 alusel on kodukorra kehtestamise kohustus pandud rektorile. Toimikute andmetel ei ole ERA rektori poolt kehtestatud sellist kodukorda, kus oleksid sätestatud üliõpilaste eksmatrikuleerimise alused ja kord.
  55. oktoobril
  56. a. kehtestas rektor Eesti Sisekaitse Akadeemia ajutise kodukorra. Seda kodukorda on täiendanud õppepataljoni ülem
  57. märtsi
  58. a. korraldusega nr. 26 "Riigikaitse Akadeemia rivikoosseisu puudutava kodukorra kinnitamine". Nendes kodukorra täiendatud osades on ühe distsiplinaarkaristusena ette nähtud ka üliõpilaste-kadettide eksmatrikuleerimine. Peale selle on seal sätestatud üliõpilaste õigused ja kohustused, juurdluse läbiviimise ja karistamise kord. A. "ar"ovi teo suhtes ei ole neid osasid rakendatud. ERA on avalik-õiguslik juriidiline isik, kellele on antud õigusvõime avaliku halduse teostamisel. Tema üle teostatakse riiklikku järelevalvet. Temale antud õigusvõimet, s.h. õigusi ja kohustusi, realiseerib ERA oma organite kaudu. Rektor on ERA ajutise põhikirja artiklite 4, 14 ja 21 järgi akadeemia nõukogu esimees ja kõrgeim ametiisik, kes vastutab ERA seisukorra ja arengu eest Eestis kehtivate õigusaktide ja oma põhikirja alusel. Ajutise põhikirja artikkel 22 paneb rektorile kohustused, mida ta peab täitma isiklikult. Neid kohustusi ei saa ta teistele delegeerida.
  59. detsembri
  60. a. käskkirjaga nr. 61 on rektor delegeerinud korralduse andmise õiguse õppepataljoni ülemale "rividistsipliiniküsimustes kõikide üliõpilaste ja kompaniiülemate kohta". Sellest lähtudes ongi õppepataljoni ülem
  61. märtsil
  62. a. korraldusega nr. 26 täiendanud ajutist kodukorda. Kuid need kodukorra täiendavad osad ei ole kehtestatud rektori poolt kooskõlas ERA ajutise põhikirja artikli 22 punktiga 4 ja on seetõttu juriidiliselt kehtetud. Käesoleva kohtuasja menetlemisel on kohtud tuvastanud õigesti, et üliõpilase A. "ar"ovi eksmatrikuleerimine rektori poolt oli haldusakt ja oma olemuselt distsiplinaarkaristus. Toimikute andmetel on kohtud kontrollinud ja nõutaval määral hinnanud A. "ar"ovi poolt sooritatud teo koosseisulisi tunnuseid. Seejuures tema süü tuvastamist või hindamist ei olnudki vaja, sest selle teo kvalifitseerimiseks vajalik teine koosseisuline tunnus ei leidnud kohtuliku kontrollimise käigus kinnitust. Kohtud on jõudnud õigele järeldusele, et A. "ar"ovi tegu ei olnud distsiplinaarsüütegu, mille eest võis teda eksmatrikuleerida. Tallinna Ringkonnakohus ja Tallinna Halduskohus on järginud antud haldusasja menetlemisel kohtumenetluse seadustiku sätteid ja õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Lähtudes eeltoodust ja HKS §-dest 50, 57 p. 1, 68 lg 3 ja 69 lg 1 Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Jätta Eesti Riigikaitse Akadeemia kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  63. septembri
  64. a. otsus haldusasjas nr. II-3-98/94 muutmata. Mõista Eesti Riigikaitse Akadeemialt Andrei "ar"ovi kasuks tasu makstud õigusabi eest summas 590 (viissada üheksakümmend) krooni. Eesti Riigikaitse Akadeemia poolt tasutud kassatsioonikautsjon läheb riigituludesse. Määrus jõustub teatavaks tegemisest
  65. novembril
  66. a. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.