sätete kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise õigus protsessiosalistel.
1 järgi on protsessiosalisteks kaebuse esitaja, samuti isik või organ, kelle huvides kaebus on esitatud, ning nende esindajad. OÜ EKE Projekt ei ole kaebust esitanud. Kuivõrd kaebus esitati osaühingule EKE Projekt asutamisloa andmise korralduse seadusevastaseks tunnistamiseks, siis ei saa nimetatud kaebust lugeda esitatuks ka OÜ EKE Projekt huvides. Neil põhjustel lõpetas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
§-de 23 ja 12 lg 1 p. 1 sätete olulise rikkumise tõttu. Kassaator väidab, et Projekteerimise Instituudil EKE Projekt puudus kaebuse halduskohtule esitamise õigus, sest tema tegevus juriidilise isikuna oli kaebuse esitamise ajaks lõppenud ning õigusjärglasena on seaduslik protsessiosaline OÜ EKE Projekt. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Kassaatori väide, et Projekteerimise Instituudi EKE Projekt tegevus juriidilise isikuna on lõppenud ja tema õigusjärglasena on antud asjas seaduslik protsessiosaline OÜ EKE Projekt, ei tugine kogutud tõenditele. AS Eesti Külaehitus poolt kohtule esitatud Tallinna Linnavalitsuse Linnamajanduse ameti 13. oktoobri 1994. a. õiendi nr. 23/946 kohaselt on PI EKE Projekt kantud riiklikku ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registrisse ja on seega vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 54 lg 2 juriidiline isik.
lg 2 kohaselt vaatab Riigikohus asja läbi üksnes kaebuses toodud piirides, välja arvatud
§-s 36 nimetatud kohtumenetluse seaduse normide rikkumine. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses osundab OÜ EKE Projekt
§-le 36 lg 1 p. 2. Seetõttu peab Riigikohtu halduskolleegium võtma seisukoha küsimuses, kas OÜ EKE Projekt pidi olema protsessiosaline esimese astme halduskohtus. Isik, kellele on esimese astme halduskohtu otsus vahetult suunatud, kaotaks võimaluse kiirelt ja efektiivselt kaitsta oma õigusi, kui tal puudub õigus osaleda esimese astme kohtus protsessiosalisena. Sellisel puhul puuduks tal ka õigus osaleda protsessiosalisena apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses, samuti õigus esitada teistmis- ja kohtuvigade parandamise avaldusi, sest nimetatud õigused kuuluvad
§-de 23, 24, 40, 59 ja 65 kohaselt ainult neile, kes olid protsessiosalised esimese astme kohtus. Jääks vaid võimalus vaidlustada esimese astme halduskohtus uus haldusakt, mis anti tema õigustele vahetult suunatud esimese või teise astme kohtuotsuse või Riigikohtu halduskolleegiumi määruse alusel ja täitmiseks. Selline olukord võimaldaks taolistes asjades tehtud kohtulahendite alusel antud haldusaktide korduvat vaidlustamist kohtus ega oleks seepärast kooskõlas halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega. See võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi protsessi kaasamata isikule, kellele kohtulahend on vahetult suunatud. Moonutatud oleks Põhiseaduse §-ga 24 lg 5 kehtestatud igaühe õigus seadusega sätestatudkorras kaevata tema kohta tehtud kohtuotsuse peale. See, et Halduskohtumenetluse seadustik ei kehtesta Põhiseaduse §-s 24 lg 5 nimetatud seadusega sätestatud korda, ei saa antud juhul olla kaebeõiguse mittetunnustamise aluseks. Põhiseaduse § 146 nõuab kohtuilt õigusemõistmist kooskõlas Põhiseadusega ja § 14 sätestab kohtuvõimu kohustuse tagada põhiseaduslikud õigused ja vabadused. Nimetatud vastuolu tuleb lahendada, lähtudes Põhiseaduse § 24 lg 5 ja
Analoogiline probleem lahendati Eesti Vabariigi Riigikohtu administratiivosakonnas
§-s 12 lg 1 ja 2 nimetatud protsessiosalistele asja läbivaatamisele kaasatud kolmandaid isikuid, kellele kohtuotsus on vahetult suunatud.
2 kohaselt kuulub halduskohtu otsus või määrus igal juhul tühistamisele, kui see on tehtud asja arutamisele kutsumata jäetud isiku või tema õiguste kohta. Analoogiline kaitseõiguse tagatis on sätestatud TKS §-s 318 lg 1. Tsiviilkohtupidamise seadustik eristab protsessiõiguse normide sellise rikkumise kahte viisi: kohtuotsuse tegemist isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud ja otsuse tegemist isiku õiguste ja kohustuste üle, keda ei kaasatud. Seega peab kaitseõiguse reaalseks tagamiseks protsessiosaliste ring konkreetses asjas sõltuma ka selles asjas tehtava kohtulahendi sisust. Põhiseadusliku kaebeõiguse tagamiseks peab esimese astme halduskohus asja läbivaatamisel täiendavalt kaasama isiku, kelle kaasamata jätmine võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise
2 alusel analoogiliselt TKS §-s 318 lg 1 p. 3 märgitud protsessiõiguse normide rikkumise tagajärjele.
2 mõtte kohaselt tuleb kaasata vaid isik, kellele või kelle õigustele on kohtuotsus vahetult suunatud. Võimaluse sellise analoogia kohaldamiseks Tsiviilkohtupidamise seadustikuga annab
lg 2, mille kohaselt asi vaadatakse läbi Tsiviilkohtupidamise seadustikuga ettenähtud korras, arvestades käesoleva seadusega sätestatud erisusi. Tallinna Halduskohtu
2 kohaselt igal juhul tühistamisele, sest osaühingut EKE Projekt ei kaasatud. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule, sest Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi liikmed on selle haldusasja lahendamisest osa võtnud. Käesoleva määruse tegi Riigikohtu halduskolleegium hääletamisega. Eriarvamusele jäi Harri Salmann. Juhindudes
§-dest 43 lg 2; 36 lg 1 p. 2; 50; 57 p. 2 ja 58 lg 2 ning TKS §-st 231 lg 1, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määrus
§-s 12 uue sättega, millega seadustatakse kolmanda isiku kaasamine halduskohtumenetlusse. Kolmanda isiku väljajätmine §-st 12 ei ole seaduseandja tähelepanematus või seaduse lünk, mida kohus võiks täita tõlgenduse, analoogia vms. teel, vaid see on kooskõlas selle seaduse mõtte ja ideoloogiaga. Seda saab muuta ainult seaduseandja, mitte kohus. Kohtupretsedendina on see määrus vastuolus kirjutatud õigusega riikide traditsioonidega, sest kirjutatud seadusi muudetakse seadusega, mitte kohtupretsedendiga. Euroopa riikides, kus on lubatud kaasata kolmas isik haldusprotsessi, on selle sätestanud seaduseandja. Käesolevaga võtab kohus endale seaduseandja osa õigustloovas tegevuses. See ületab kohtu pädevuse piire. Põhiseaduse §-de 65, 104 ja 146 järgi mõistab kohus õigust, Riigikogu võtab vastu seadusi ja kohtumenetluse muutmise seadust saab ta vastu võtta ainult koosseisu häälteenamusega. Kolmanda isiku kaasamine halduskohtu menetlusse on vajalik. Selleks peaks Riigikogu muutma
§-i 12. Harri Salmann Riigikohtu halduskolleegiumi liige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.