III-3/1-12/94 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartu, 9. detsember 1994. a. Pärnu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine

§-s 5 sätestatud igaühe kaebeõiguse piiritlemise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas

1. detsembril
2. a. avalikul kohtuistungil läbi Pärnu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. septembri
4. a. määrusele nr. II-3/123/94

§s 5 sätestatud igaühe kaebeõiguse piiritlemise asjas. Asjaosalised istungist osa ei võtnud. Asja läbivaatamise juures oli halduskohtukolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: 4. juulil 1994. a. jättis Pärnu halduskohtunik, juhindudes

§-st 10 lg 3, käiguta Pärnu Linnavalitsuse Elamuameti kaebuse Pärnu Linnavalitsuse

1. mai
2. a. korralduse nr. 235-p peale, millega tagastati õigusvastaselt võõrandatud vara - Pärnus Väike-Tööstuse 2 asuv kõrvalhoone. Halduskohtunik tuvastas, et elamuamet on kohaliku omavalitsuse allasutus ja seadusega pole temale pandud riiklikku või teenistuslikku järelevalvet Pärnu Linnavalitsuse tegevuse üle, mistõttu elamuametil puudub antud asjas halduskohtusse pöördumise õigus. Sellele määrusele esitas elamuamet erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles vaidlustas Pärnu halduskohtunikule esitatud kaebuse käsitamise protestina ja selgitas, et kaebuse aluseks on elamuameti põhimäärusejärgsete õiguste rikkumine kapitaalremondi korraldamisel. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium tühistas
3. septembril
4. a.

§ 10lg 3 ebaõige kohaldamise tõttu Pärnu halduskohtuniku 4.

juuli 1994. a. määruse ja saatis asja uueks arutamiseks. Halduskolleegium leidis, et

§ 5

lg 1 järgi võib igaüks, kes leiab, et sama seadustiku §-s 4 märgitud organi õigusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, pöörduda enda kaitseks kaebusega halduskohtusse. Riigikohtule esitatud Pärnu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. septembri
2. a. määrus ja lõpetada asja menetlus. Linnavalitsus osundab, et Pärnu halduskohtunikule esitatud kaebuses pole elamuamet märkinud, milles seisnes tema õiguste rikkumine või vabaduste piiramine ja "tõsiselt ei saa võtta" ringkonnakohtule esitatud erikaebuses märgitud kapitaalremondi korraldamise õiguse rikkumist. Vastuses kassatsioonkaebusele ei nõustu elamuamet linnavalitsuse väitega, et "tõsiselt ei saa võtta" tema õiguste rikkumist munitsipaalelamufondi kapitaalremondi korraldamisel. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis:

§-s 5 lg 1 märgitud igaühe kaebeõigus on füüsiliste ja juriidiliste isikute õigus.

§-s 5 nimetatud juhtudel on see õigus ka teistel subjektidel. Lähtudes sellest, et Pärnu Linnavalitsuse Elamuamet tegutseb avalikes, mitte erahuvides, saaks elamuamet olla Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-de 5 lg 3 ja 6 lg 2 järgi avalik-õiguslik juriidiline isik üksnes seaduse alusel. Sellist seadust ei ole. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 lg 1 kohaselt on avalik-õiguslik isik vald ja linn, kedaesindavad volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea. Pärnu Linnavolikogu

1. aprilli
2. a. määrusega nr. 6 kinnitatud Pärnu linna põhimääruse §-de 25 lg 4 ja 31 kohaselt moodustavad linnakantselei, linnavalitsuse ametid ja osakonnad linnavalitsuse haldusaparaadi, mille struktuuriüksused tegutsevad linnavalitsuse poolt kinnitatavate põhimääruste alusel. Vastavalt Pärnu Linnavalitsuse
3. augusti
4. a. määrusega nr. 188 kinnitatud Pärnu Linnavalitsuse Elamuameti põhimääruse punktile 1 on elamuamet linnavalitsuse allüksus. Vaatamata eelosundatud juriidilise isiku staatuse alustele on elamuameti põhimääruse punktiga 3 tunnistatud Pärnu Linnavalitsuse Elamuamet juriidiliseks isikuks ja ta on kantud ettevõtteregistrisse.

§ 5

lg 1 sätestab, et halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste rikkumine või tema vabaduste piiramine. Elamuameti kaebusest Pärnu halduskohtunikule ei selgu, kas ja milliseid elamuameti õigusi on rikutud või vabadusi piiratud. Kui kaebuses pole osundatud nimetatud rikkumisele või piiramisele, ei kuulu kaebus lahendamisele

§-s 8 lg 1 p. 4 esitatud nõuete rikkumise tõttu.

§ 5lg 1 ja 2 sätestavad kaks täiendavat erialust halduskohtusse pöördumiseks.

Kumbki neist ei anna elamuametile õigust halduskohtusse pöörduda.

§ 5

lg 3 sätestab

§-s 4 märgitud organite, asutuste ja ametiisikute üle riiklikku või teenistuslikku järelevalvet teostava organi õiguse pöörduda halduskohtusse. Elamuametile pole pandud sellist järelevalve funktsiooni. Elamuameti põhimääruse punkti 2 järgi juhindub elamuamet Pärnu Linnavalitsuse korraldustest ega teosta linnavalitsuse üle järelevalvet. Erahuvist tulenevaid kaebusi saab halduskohtule esitada

§ 5lg 1 alusel.

Avalikes huvides esitavad kaebusi

§-s 5 lg 1 ja 2 märgitud erisubjektid ja

§ 5lg 3 alusel riiklikku või teenistuslikku järelevalvet teostavad organid.

Kuivõrd elamuamet pole eelnimetatud erisubjekt ega teosta järelevalvet linnavalitsuse üle, ei saa ta esitada selles asjas kaebust halduskohtusse avalikes huvides. Neil põhjustel pole elamuametil antud asjas

§-s 5 nõutud alust halduskohtusse pöördumiseks, mistõttu tal ei ole ka

§-s 5 sätestatud igaühe kaebeõigust ja esimese astme halduskohtul ei ole õigust sellist kaebust menetleda. Arvestades eelosundatut ja juhindudes

§-st 57 p. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Rahuldada Pärnu Linnavalitsuse kassatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. septembri
2. a. määrus haldusasjas nr. II-3/123/94 ning lõpetada asja menetlus. Tagastada Pärnu Linnavalitsusele kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub teatavaks tegemisest
3. detsembril
4. a. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann