III-3/1-13/94 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartu, 2. detsember 1994. a. Ühistu "Harama" kassatsioonkaebuse läbivaatamine Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu otsuste ja Eesti Erastamisagentuuri toimingu s

§-s 32 sätestatud korras erastamisele kuuluvad põllumajandussaadusi töötlevad ja põllumajandustootjaid teenindavad ettevõtted ja nende ettevõtete struktuuriüksused. Selles loetelus on ka riigiettevõtte Tallinna Lihakombinaat kesktsehh. Nimetatud määruse alusel kuulutas Eesti Erastamisagentuur

1. oktoobril
2. a. välja konkursi põllumajandusettevõtete, sealhulgas ka riigiettevõtte Tallinna Lihatööstus müügiks eelläbirääkimistega pakkumise korras. Pakkumise tingimustes nähti ette, et erastamise õigustatud subjektideks on ühistu või keskühistu, kes varustab erastatavat ettevõtet või ettevõtte struktuuriüksust ettevõttes töödeldavate põllumajandussaadustega või kes kasutab (või kelle liikmed kasutavad) põllumajandustootjaid teenindava ettevõtte või ettevõtte struktuuriüksuse teenuseid. Ühistu "Harama" tegi oma ostupakkumise tähtaegselt.
3. märtsil
4. a. arutas erastamisagentuuri nõukogu riigiettevõtte Tallinna Lihatööstus erastamispakkumisi. Koosoleku protokollist nähtub, et hääletamise tulemusel otsustati ühistu "Harama" pakkumine tagasi lükata ja ettevõte üldises korras erastada. Erastamisagentuuri peadirektori käskkirjaga
5. märtsist
6. a. nr. 70-m reorganiseeriti riigiettevõte Tallinna Lihatööstus
7. aprillist
8. a. teist tüüpi riiklikuks aktsiaseltsiks.
9. aprillil
10. a. toimunud koosolekul võttis erastamisagentuuri nõukogu vastu otsuse, mille punkt 1 kohaselt kinnitati eelläbirääkimistega pakkumisel erastatavate ettevõtete nimekiri. Selle lisas 1 oli märgitud RAS Tallinna Lihatööstus ilma viiteta

§-le

2. mail
3. a. kuulutas erastamisagentuur nimetatud otsuse alusel välja konkursi tööstusettevõtete erastamiseks. Erastatavate ettevõtete nimekirjas oli ka RAS Tallinna Lihatööstus. Konkursi pakkumiste tingimustes nähti ette, et pakkumine on avalik ning igaühel on õigus teha pakkumist. Pakkumisel ei saa osaleda ainult juriidiline isik, kelle põhikapitalist või osakutega määratud häältest 1/3 või rohkem kuulub Eesti riigile, tema omandis olevatele ettevõtetele või kohalikele omavalitsustele ning nende omandis olevatele ettevõtetele.
4. mail
5. a. esitas ühistu "Harama" Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles erastamisagentuuri nõukogu
6. märtsi
7. a. otsuse ühistu "Harama" pakkumise tagasilükkamise kohta ja erastamisagentuuri poolt
8. mail
9. a. väljakuulutatud erastamiskonkursi RAS Tallinna Lihatööstus osas seadusevastaseks tunnistamist. Kaebuse esitaja leidis, et erastamisagentuuri nõukogu ei põhjendanud ühistu pakkumise tagasilükkamist ega andnud pakkujale võimalust oma pakkumist täiendada vastavalt

§-le 21 lg

1. Erastamisagentuur eiras Vabariigi Valitsuse
2. septembri
3. a. määrust nr. 291, kuulutades
4. mail
5. a. ajakirjanduses välja erastamiskonkursi riiklikule aktsiaseltsile Tallinna Lihatööstus üldistel alustel. Erastamise õigustatud subjektide ringi ebaseadusliku laiendamisega halvendati ühistu osalemistingimusi konkursil. Kohtumenetluse käigus loobus ühistu "Harama" esindaja vaidlustamast erastamisagentuuri nõukogu
6. märtsi
7. a. otsuse osa, mis käsitleb ühistu pakkumise tagasilükkamist ja palus tunnistada nimetatud otsus seadusevastaseks osas, mis lubas riigiettevõtet Tallinna Lihatööstus erastada üldises korras. Tallinna Halduskohtu
8. juuli
9. a. otsusega rahuldati kaebus ja tunnistati erastamisagentuuri nõukogu otsused
10. märtsist
11. a. ja
12. aprillist
13. a. seadusevastaseks osas, millega otsustati Tallinna Lihatööstus erastada üldises korras. Samuti tunnistati
14. mail
15. a. väljakuulutatud tööstusettevõtete erastamiskonkurss RAS Tallinna Lihatööstus osas seadusevastaseks. Kohus tegi erastamisagentuuri nõukogule ettepaneku oma tegevus konkursi väljakuulutamisel ja eeltoodud otsuste osas uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus kooskõlas

§-ga

1. Kohus leidis, et erastamisagentuur on Tallinna Lihatööstuse üldises korras erastamise väljakuulutamisega rikkunud Vabariigi Valitsuse
2. septembri
3. a. määrust nr.
4. Erastamisagentuuril ja tema nõukogul ei ole õigust

§-s 32 ettenähtud erisustega erastamise korrast üle minna üldises korras erastamisele. Erastamise objekti nimetuse muutus riigiettevõttest Tallinna Lihatööstus riiklikuks aktsiaseltsiks Tallinna Lihatööstus ei ole objekti muutus

§ 32mõttes, mis tooks kaasa subjektide ringi muutuse.

Eesti Erastamisagentuur esitas Tallinna Halduskohtu

1. juuli
2. a. otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellant palus tühistada halduskohtu otsuse, teha uus otsus ning jätta ühistu "Harama" kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses väideti, et erastamisagentuuri nõukogu
3. märtsi
4. a. otsus, millega RE Tallinna Lihatööstus otsustati üldistel alustel erastada, oli täiesti seaduslik. Kohtu järeldus, nagu oleks
5. mail
6. a. ajakirjanduses avaldatud konkursi esmaseks õiguslikuks aluseks erastamisagentuuri nõukogu
7. märtsi
8. a. otsus, pole õige. Nimetatud konkurss kuulutati välja juba uue konkursina ja uute erastamise õigustatud subjektidega, lähtudes nõukogu
9. aprilli
10. a. otsusest, millega RAS Tallinna Lihatööstus kanti erastamisnimekirja.

§ 20lg 1 p.

4 alusel oli erastamisagentuuril õigus RAS Tallinna Lihatööstus erastada üldistel alustel. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. septembri
2. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati Tallinna Halduskohtu
3. juuli
4. a. otsus ning jäeti ühistu "Harama" kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et ühistu "Harama" kaebusest ei nähtu, millega on erastamisagentuur või selle nõukogu otsused rikkunud ühistu õigusi või piiranud tema vabadusi. Vabariigi Valitsuse
5. septembri
6. a. määruse nr. 291 alusel kuulus

§-s 32 sätestatud korras erastamisele riigiettevõtte Tallinna Lihakombinaat kesktsehh. Erastamisagentuuri nõukogu lükkas

1. märtsi
2. a. otsusega esimeses erastamisvoorus ainukesena osalenud ühistu "Harama" pakkumise tagasi. Nimetatud otsuse tegemisel on järgitud Eesti Erastamisagentuuri põhikirja punktides 31 ja 32 otsuste vastuvõtmiseks kehtestatud korda. Uus erastamisvoor kuulutati välja
3. mail
4. a. erastamisagentuuri
5. aprilli
6. a. otsuse alusel, millega kinnitati eelläbirääkimistega pakkumisel erastatavate ettevõtete nimekirja ka RAS Tallinna Lihatööstus. Ühistul "Harama" oli võimalik osaleda erastamise teises voorus.
7. oktoobril
8. a. esitas ühistu "Harama" Riigikohtule kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
9. septembri
10. a. otsuse peale. Kassatsioonkaebuse motiivid on järgmised:
11. Tallinna Lihatööstuse üldistel alustel erastamise väljakuulutamisega
12. mail
13. a. erastamisagentuuri
14. aprilli
15. a. otsuse alusel eiras Eesti Erastamisagentuur Vabariigi Valitsuse
16. septembri
17. a. määrust nr. 291 ja laiendas ebaseaduslikult erastamise õigustatud subjektide ringi. Sellega võeti ühistult "Harama" võimalus konkureerida Tallinna Lihatööstuse erastamisel ainult teiste loomakasvatusega tegelevate ühistute või keskühistutega, millise õiguse oli talle EV Valitsus eelviidatud määrusega

alusel andnud.

1. Vabariigi Valitsuse
2. septembri
3. a. määrusega nr. 331 "Vabariigi Valitsuse
4. septembri
5. a. määruse nr. 291 osaline muutmine" jäeti

§ 32

korras erastatavate ettevõtete ja struktuuriüksuste nimekirjast välja terve rida põllumajandussaadusi töötlevaid ettevõtteid, kuid nende hulgas pole nimetatud Tallinna Lihakombinaadi kesktsehhi. Seega kuulub nimetatud objekt

§-s 32 ettenähtud korras erastamisele.

1. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ekslikult ja ebaõigesti lähtunud ainult Halduskohtumenetluse seadustiku §-st 5 lg 1, kusjuures kohtu järeldused ei vasta asjas olemasolevatele materjalidele. Erastamisagentuuri tegevuse vastavust materiaalõiguslikele normidele analüüsitud ei ole. Eeltoodud motiividel palub ühistu "Harama" tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule teises koosseisus. Eesti Erastamisagentuur vaidles kassatsioonkaebusele vastu, väites, et RAS Tallinna Lihatööstus erastati täiesti õiguspäraselt.
4. mail
5. a. avaldatud erastamiskonkurss riikliku aktsiaseltsi Tallinna Lihatööstus erastamiseks toimus erastamisagentuuri nõukogu
6. aprilli
7. a. otsuse alusel, mis tähendas uut konkurssi uute subjektidega. Riigikohtu halduskolleegium leidis:

§ 32

sätestab põllumajandussaadusi töötlevate ja põllumajandustöötajaid teenindavate ettevõtete erastamise erisused. Selle paragrahvi lõige 1 kehtestab, et põllumajandustootjaid teenindavad ettevõtted ja ettevõtete struktuuriüksused, mis erastatakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras, määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993. a. määrusega nr. 291 "Põllumajandussaadusi töötlevate ja põllumajandustootjaid teenindavate ettevõtete erastamise kohta" määrati riigiettevõtte Tallinna Lihakombinaat kesktsehh erastamisele

§-s 32 sätestatud korras. Lähtudes

§-st 2 lg 1 ei saa riigiettevõtte Tallinna Lihakombinaat reorganiseerimist erastamise käigus riiklikuks aktsiaseltsiks Tallinna Lihatööstus käsitada erastamise objekti muutusena. Tegemist oli vaid erastamisele kuuluva riigi omandis oleva ettevõtte organisatsioonilise vormi muutmisega, mis on kooskõlas

§-ga 15 lg 2. Omandireformi aluste seaduse § 34 lg 3 kohaselt võib erastatava vara eri liikide puhul õigustatud subjektide ringi piirata või esitada neile lisatingimusi seadusega. Nii on seaduseandja piiranud õigustatud subjektide ringi ka

§-s 32 lg 1 sätestatud ettevõtete erastamisel. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt saavad nimetatud objektide erastamise õigustatud subjektideks olla ühistu või keskühistu, kes varustab erastatavat põllumajandussaadusi töötlevat ettevõtet või ettevõtte struktuuriüksust ettevõttes töödeldavate põllumajandussaadustega või kes kasutab või kelle liikmed kasutavad erastatava põllumajandustootjaid teenindava ettevõtte või ettevõtte struktuuriüksuse teenuseid. Sellised objektid tuleb erastada eelläbirääkimistega pakkumisel

§-s 21 sätestatud korras. Õigustatud subjektidel on õigus osta vara järelmaksuga. Lähtudes

§-dest 32 ja 21 ning Eesti Erastamisagentuuri põhikirjast, on Tallinna Halduskohus leidnud õigesti, et erastamisagentuuri nõukogul ei olnud konkreetsel juhul õigust erisustega erastamise korralt üle minna erastamise üldisele korrale.

§ 32lg 4 kehtestas, et kui käesoleva paragrahvi 2.

lõikes nimetatud erastamise õigustatud subjekt ei esita käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud objektide ostmiseks pakkumist erastamise korraldaja poolt kinnitatud tähtajaks, erastatakse need käesoleva seadusega sätestatud üldises korras §-s 3 nimetatud õigustatud subjektidele.
2. novembril
3. a. vastu võetud

muutmise seadusega muudeti nimetatud sätet ning

§ 32lg 4 kehtib järgmises redaktsioonis: "Kui käesoleva paragrahvi 2.

lõikes nimetatud erastamise õigustatud subjekt ei esita käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud objektide ostmiseks pakkumist erastamise korraldaja poolt kinnitatud tähtajaks või kui vastavalt käesoleva paragrahvi
2. lõikele ei leitud ostjat, erastatakse need käesolevas seaduses sätestatud üldises korras §s 3 nimetatud õigustatud subjektidele." Ühistu "Harama" esitas erastatava riigiettevõtte Tallinna Lihakombinaat ostmiseks pakkumise tähtaegselt ja oli nõus oma pakkumist täiendama. Erastamisagentuuri nõukogu otsustas
3. märtsil
4. a. ühistu pakkumise tagasi lükata ja riigiettevõtte üldises korras erastada. Sellega rikkus ta Vabariigi Valitsuse
5. septembri
6. a. määrust nr.
7. Põhjendatud on kassaatori väide, et Vabariigi Valitsus on küll korduvalt muutnud nimetatud määrust, tehes viimati seda
8. septembril
9. a. määrusega nr. 331 "Vabariigi Valitsuse
10. septembri
11. a. määruse nr. 291 osaline muutmine", kuid riigiettevõtte Tallinna Lihakombinaat kesktsehhi osas on määrus jõus ja muutmata. Eeltoodud asjaoludel on erastamisagentuuri nõukogu
12. märtsi
13. a. ja
14. aprilli
15. a. otsused ning nende alusel erastamisagentuuri poolt
16. mail
17. a. väljakuulutatud erastamiskonkurss osaliselt seadusevastased. Erastamise õigustatud subjektide ringi ebaseadusliku laiendamisega halvendati ühistu "Harama" erastamiskonkursi osavõtutingimusi ja sellega rikuti tema õigusi. Nendel põhjustel kuulub Tallinna Ringkonnakohtu
18. septembri
19. a. otsus tühistamisele. Tallinna Halduskohtu
20. juuli
21. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKS §-dest 57 p. 4 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
22. septembri
23. a. otsus haldusasjas nr. II-3/131/
24. Tunnistada seadusevastasteks Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu otsused
25. märtsist
26. a. riigiettevõtte Tallinna Lihatööstus erastamise ja
27. aprillist
28. a. riikliku aktsiaseltsi Tallinna Lihatööstus erastamise osas ning Eesti Erastamisagentuuri toiming
29. maist
30. a. erastamiskonkursi väljakuulutamine riikliku aktsiaseltsi Tallinna Lihatööstus erastamiseks. Kohustada Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu tühistama oma
31. märtsi
32. a. otsus riigiettevõtte Tallinna Lihatööstus ja
33. aprilli
34. a. otsused riigiettevõtte Tallinna Lihatööstus ning riikliku aktsiaseltsi Tallinna Lihatööstus erastamise osas. Rahuldada ühistu "Harama" kassatsioonkaebus. Tagastada ühistule "Harama" kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub teatavaks tegemisest
35. detsembril
36. a. Tõnu Anton, Harri Salmann, Hele-Kai Remmel