3-3-1-7-97

3-3-1-7-97 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. veebruaril
2. a. Piirivalveameti kassatsioonkaebuse läbivaatamine HÕS § 1711 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
3. veebruaril
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Piirivalveameti kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu
5. detsembri
6. a. otsusele haldusõiguserikkumise asjas nr. II-4-54/
7. Protsessiosalisena võttis istungist osa Oleg Hromov.
8. augustil
9. a. koostas Piirivalveameti Narva kordoni teenistusohvitser haldusõiguserikkumise protokolli Oleg Hromovi haldusõiguserikkumise kohta HÕS § 1711 järgi. Protokolli kohaselt O. Hromov "ületas tahtlikult, olles ebakaines olekus, Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone, ujudes üle Narva jõe supelrannas asuva talisuplejate kabiini juurest suunaga Vene Föderatsiooni Invangorodi kindluse jalamile." O. Hromov protokolliga ei nõustunud ja väitis, et oli kaine ja ületas piiri teadmatusest.
10. augustil
11. a. otsustas Narva halduskohtunik tunnistada O. Hromovi süüdi HÕS § 1711 järgi Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest ja karistada teda rahatrahviga. Kohtuotsuse kohaselt polnud piisavalt tõendeid selle kohta, et O. Hromov oli joobeseisundis.
12. septembril
13. a. esitas O. Hromov apellatsioonkaebuse Narva halduskohtuniku nimetatud otsusele. Apellatsioonkaebuses väitis O. Hromov, et "ei saanud korraga jagu jõe voolust ja see viis mind jõe keskkohta… Vene Föderatsiooni piirivalve töötajad tegid minule automaaditoruga ähvardades ettepaneku ujuda Venemaa territooriumi poolsele kaldale…". Samuti väitis O. Hromov, et kohas, kus ta ajutise kontrolljoone ületas, pole kontrolljoon tähistatud, puudusid ka keelu- või hoiatustahvlid. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei rahuldatud protokolli koostamisel palvet võimaldada osaleda advokaadil ja tõlgil. Viru Ringkonnakohtu otsusega
14. detsembrist
15. a. tühistati Narva halduskohtuniku
16. augusti
17. a. otsus ja lõpetati selles asjas menetlus haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu. Ringkonnakohus asus seisukohale, et vastavalt Riigipiiri seaduse §-dele 22 lg. 1 ja 5 lg. 1 pidi ajutine kontrolljoon olema tähistatud, kuid O. Hromovi poolt Narva jõe ületamise kohas oli see tähistamata. Samuti tuvastas ringkonnakohus, et protokollist ei nähtu haldusõiguserikkumise toimepanemise konkreetne koht. Nende asjaolude alusel leidis ringkonnakohus, et O. Hromovi tegevuses puudub haldusõiguserikkumise koosseis HÕS § 1711 järgi, mistõttu asja menetlus kuulub lõpetamisele HÕS § 218 p. 1 alusel haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu. Apellatsioonkaebuses esitatud väiteid protsessiõiguse normide rikkumise kohta pidas ringkonnakohus alusetuiks.
18. jaanuaril
19. a. esitas Piirivalveamet kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Ringkonnakohtu
20. detsembri
21. a. otsus ja teha uus otsus. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei laiene ajutise kontrolljoone tähistamisele riigipiiri tähistamise nõuded, ringkonnakohtu vastupidine seisukoht aga ei tulene Riigipiiri seadusest. Kassatsioonkaebuses osundatakse, et haldusõiguserikkumise toimepanemise konkreetne koht on protokollis siiski märgitud, kuid ringkonnakohtu otsuses on eksitavalt osundatud protokolli vastavale tekstile. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: Riigipiiri seaduse § 22 lg. 2 alusel laienevad ajutisele kontrolljoonele Riigipiiri seadusega sätestatud riigipiiri valvamise, kaitsmise ja ületamise tingimused ja kord, piirireziim ja vastutus piirireziimi rikkumise eest. Seega ei laienda seadus ajutisele kontrolljoonele riigipiiri tähistamise nõudeid ja piirimärkide paigaldamise korda. Seetõttu on eksitav ringkonnakohtu väide, et "asja materjalidest ei nähtu, et Eesti Vabariigi ajutine kontrolljoon Narva jõel on tähistatud eelpoolnimetatud seaduses ettenähtud korras". Riigipiiri seadus ei sätesta ajutise kontrolljoone tähistamise nõudeid. Riigipiiri või ajutise kontrolljoone tähistamise nõuete rikkumine ei oleks iseenesest asjaolu, mis välistab vastutuse HÕS § 1711 järgi, sest halduskohtunik on kohustatud vastavalt HÕS §-le 263 välja selgitama süü haldusõiguserikkumise toimepanemises. Riigipiiri või ajutise kontrolljoone tähistuse puudumine ei välista süüd riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise korral. Samuti ei muuda riigipiiri või ajutise kontrolljoone tähistuse puudumine seda piiri või joont olematuks. Oluline on, kas isik teadis või pidi teadma riigipiiri või ajutise kontrolljoone asukohta. Ringkonnakohus, asudes seisukohale, et O. Hromovi tegevuses puudus haldusõiguserikkumise koosseis, pole näidanud, milline koosseisu element ja mispärast antud juhul puudus. Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et "haldusõiguserikkumise protokollist ei nähtu üheselt haldusõiguserikkumise konkreetne koht". Protokollis on see HÕS § 229 lg. 1 nõuete kohaselt märgitud. Ringkonnakohtu otsuses on protokolli teksti seda osa esitatud ebaõigesti. Neil põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt, s.o. osas, milles taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Juhindudes HÕS §-dest 324 lg. 1 p. 2 ja 311 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b:
22. Rahuldada Piirivalveameti kassatsioonkaebus osaliselt.
23. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
24. detsembri
25. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II-4-54/96 ja saata asi uuesti läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule.
26. Tagastada Ida-Viru Piirivalvepiirkonnale kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub
27. märtsil
28. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann