3-3-1-8-97 MÄÄRUS Tartus, 21. märtsil 1997. a. P. Pae esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine kaebuse esitamise tähtaja ennistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja

§ 7lg.

1 alusel. Tallinna Linnavalitsuse esindaja leidis, et P. Pae oli oma väidetavate õiguste rikkumisest teadlik juba enne Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

1. augusti
2. a. kirja kättesaamist. Seda asjaolu kinnitavat P. Pae esindaja Ülo Pae
3. juuli
4. a. kiri Tallinna Linnavalitsusele. Tallinna Halduskohtu
5. detsembri
6. a. määrusega jäeti selles haldusasjas kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata. Kohus leidis, et Ü. Pae
7. juuli
8. a. kirjast Tallinna Linnavalitsusele nähtub, et kaebaja oli teadlik oma õiguste rikkumisest kirja koostamise ajal. Alusetu on kaebaja esindaja väide, et kaebaja ei olnud teadlik oma õiguste rikkumisest seetõttu, et ta ei saanud kaevatava korralduse sisuga tutvuda. Kohtumääruses märgiti, et "Õigusakti kättesaamine ei oma kaebuse esitamisel tähtsust, kuna see ei takista kaebuse esitamist kohtule õiguste rikkumisest teadasaamisel." Sellele kohtumäärusele esitas P. Pae erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Erikaebuses taotles ta Tallinna Halduskohtu
9. detsembri
10. a. määruse tühistamist, sest kaebuse esitaja ei taotlenud kohtusse pöördumise tähtaja ennistamist, kuna kohtusse pöörduti tähtaegselt. Halduskohus kohaldas

§ 7lg.

1 ebaõigesti. Tallinna Ringkonnakohus kaasas protsessi kolmandate isikutena A. Tarmi, V. Raude, A. Raude ja A. Hilleri. Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. jaanuari
2. a. määrusega jäeti P. Pae erikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
3. detsembri
4. a. määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus märkis kohtumääruses, et üldjuhul peab kohtunik kontrollima kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamist asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel. Halduskohtu
5. detsembri
6. a. kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus lahendas kohtusse pöördumise tähtaja küsimust enne asja sisulise läbivaatamise juurde asumist. Asjaolu, et kohtunik ei lahendanud tähtaja ennistamise küsimust asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel, ei ole iseenesest määruse tühistamise aluseks. Väär on erikaebuses esitatud seisukoht, et kohus kohaldas

§ 7lg 1 ebaõigesti.

Halduskohus leidis õigesti, et "väidetavalt rikub kaebuse esitaja õigusi temale kasutada antud krundi tagastamine omandireformi käigus ja oma väidetavast õiguste rikkumisest oli ta teadlik vähemalt

1. juulil
2. a." P. Pae esindaja oli Tallinna Linnavalitsusele kirja kirjutamise hetkel endale teadvustanud haldusakti seadusevastasuse ning tal ei olnud takistusi akti vaidlustamiseks ettenähtud korras. Apellandi poolt Tallinna Linnavalitsusega täiendava kirjavahetuse pidamise vajadus ei tulenenud ka erikaebuses viidatud

§ -st 8 lg. 1 p. 4, sest see säte "kohustab kaebuses muu hulgas märkima kaevatava õigusakti sisu ja põhjused, miks kaebuse esitaja loeb õigusakti oma õigusi ja vabadusi rikkuvaks."

1. jaanuaril
2. a. esitasP. Pae esindaja kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. jaanuari
4. a. määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebuses väidetakse, et kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise küsimus saab arutamisele tulla alles pärast seda, kui kohus jätab kaebuse

§ 10lg.

1 alusel käiguta sama seadustiku § 7 lg. 1 märgitud rikkumise tõttu ning teeb kaebuse esitajale ettepaneku esitada tähtaja ennistamise avaldus. Antud juhul ei jätnud halduskohus kaebust käiguta ning arutas tähtaja ennistamise küsimust ekslikult enne seda, kui ta võttis seisukoha kaebuse tähtaegse esitamise kohta. Selliselt toimides võttis halduskohus kaebuse esitajalt ära võimaluse pöörduda kohtu poole avaldusega

§- 7 lg. 1 ettenähtud tähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja ei saanud esitada kohtule vajalikke põhjendusi ning tõendeid, mis võinuks olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseks. Kassator väidab, et kuna Tallinna Halduskohtu poolt saadetud kohtukutsetes polnud märgitud, et arutamisele tuleb kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise küsimus, tuli kaebaja esindaja kohtusse teadmises, et toimub haldusasja sisuline arutamine, olles ettevalmistamata kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse arutamiseks. Kohtu selline tegevus on vastuolus kohtupidamise heade tavadega. Kassator leiab, et

§ 7lg.

1 kohaselt tuleb õiguste või vabaduste rikkumisest teadasaamise aeg määrata sündmusest, mis vaieldamatult tõendab, et kaebuse esitaja on teadvustanud endale õigusakti seadusevastasuse. Selliseks sündmuseks, millest arvates saab hakata arvestama kaebuse esitamise tähtaega saab olla vaid sellise teabe saamine haldusakti kohta, mis võimaldab isikul anda igakülgse hinnangu selle kohta, kas haldusorganil oli õiguslik alus võtta vastu isiku õigusi ja vabadusi riivav haldusakt või kahjustati haldusaktiga tema õigusi ja vabadusi ebaseaduslikult. Tallinna Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et P. Pae esindaja 11. juuli 1996. a. kirja eesmärk oli saada Tallinna Linnavalitsuselt teavet, millisel õiguslikul alusel andis linnavalitsus kaevatava haldusakti, saamaks täielikku informatsiooni selle kohta, kas kassaatori õiguste kitsendamine toimus kooskõlas seadusega.

§ 7lg.

1 sellist tõlgendust, mille kohaselt kaebuse esitamise tähtaega tuleb arvestada alates päevast, mil kaebuse esitaja saab teada tema õigusi ja vabadusi riivavast haldustoimingu või haldusakti õiguslikust alusest, mitte ainult toimingust või aktist endast, toetab ka

§-s 8 lg. 1 p. 4 sätestatud nõue. Kui Tallinna Linnavalitsus oleks teavitanud kassaatorit kaevatavast aktist ettenähtud korras, ei oleks kaebuse esitamise tähtaja küsimust tekkinud. Samuti leiab kassator, et ringkonnakohus laiendas põhjendamatult apellatsioonimenetluses protsessiosaliste ringi, kaasates kohtumenetlusse kolmandad isikud, kes ei olnud protsessiosalisteks esimese astme kohtus. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 1997. a. määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: 1. Põhjendatud on kassaatori väide, et Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium kohaldas

§ 7lg.

1 vääralt.

§ 7lg.

1 kohaselt esitatakse kaebus halduskohtule seaduses sätestatud tähtajal, kui aga seaduses sellist tähtaega sätestatud ei ole, siis ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamist peab kohtunik kontrollima asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel. Tähtaja rikkumise korral, juhul kui taotlust tähtaja ennistamiseks pole esitatud, jätab kohtunik määrusega kaebuse käiguta

§ 10lg.

1 alusel ja annab kaebuse esitajale võimaluse esitada kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise avaldus. Linnavalitsuse korraldus on halduse üksikakt, mis tuleb teha teatavaks täitjatele ja teistele asjaosalistele. See põhimõte on sätestatud ka Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 31 lg.5, mis kehtestab: "Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele". Tallinna Linnavalitsuse kaevatud korraldusega tühistati Tallinna Linna Mererajooni RSN TK

1. detsembri
2. a. otsus nr.
3. Tühistatud otsuse adressaadiks oli P. Pae, kellele anti selle otsusega
4. a. Tallinnas Merivälja tee 90 1150 m2 maad individuaalelamu ehitamiseks. Seetõttu tulnuks Tallinna Linnavalitsusel saata korraldus, millega tagastati õigusvastaselt võõrandatud kinnistu omandireformi õigustatud subjektidele, kindlasti ka maa senisele kasutajale P. Paele. Kaevatud korraldust pole P. Paele ettenähtud korras teatavaks tehtud. Antud juhtumil on

§-s 7 lg. 1 sätestatud kaebuse esitamise kulgemise alguseks haldusakti kättesaamise päev. Seega on kaebuse esitaja pöördunud kohtusse tähtaegselt. Kohtud on alusetult leidnud, et P. Pae on mööda lasknud kohtusse pöördumise tähtaja. 2. Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohus laiendas põhjendamatult apellatsioonimenetluses protsessiosaliste ringi.

§ 12lg.

1 p. 4 kohaselt on halduskohtumenetluses protsessiosaliseks ka kolmas isik, kui asja arutamisel tuvastatud asjaolud võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe poole suhtes. Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 76 lg. 1 kohaselt võidakse kolmas isik protsessi kaasata kuni kohtuotsuse tegemiseni esimese astme kohtus. Kehtiva Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt ei saa ringkonnakohus laiendada esimese astme halduskohtus olnud protsessiosaliste ringi. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kuna pole vaja koguda täiendavaid tõendeid, on võimalik teha asjas uus määrus. Juhindudes

§-dest 50, 57 p. 4 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium m ä ä r a b:

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. jaanuari
4. a. määrus haldusasjas nr. II-3/52/97 ja Tallinna Halduskohtu
5. detsembri
6. a. määrus haldusasjas nr.3-520/
8. Jätta rahuldamata Tallinna Linnavalitsuse taotlus kohtusse pöördumise tähtaaja ennistamata jätmise kohta.
9. Saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.
10. Tagastada Advokaadibüroole Paul Varul kassatsioonikautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub teatavaks tegemisest
11. märtsil
12. a. Tõnu Anton Harri Salmann Hele-Kai Remmel