← Eesti

III-3/1-14/94

III-3/1-14/94 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartu,

  1. detsember
  2. a. Aktsiaseltsi Kermon kassatsioonkaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse piiritlemise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
  3. detsembril
  4. a. läbi aktsiaseltsi Kermon kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  5. septembri
  6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-99/
  7. Asjaosalistena võtsid istungist osa aktsiaseltsi Kermon esindajad vandeadvokaat Kaido Ehasoo ning advokaadibüroo Ehasoo & Benevolenskaja jurist Martin Teder. Juures oli halduskohtukolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub: Tallinna Ida Rajoonivalitsus ja AS Kermon sõlmisid
  8. novembril
  9. a. mitteeluruumi rendilepingu, mille kohaselt AS Kermon võttis määramata ajaks rendile Tallinnas Koidula t. 18 asuvad ruumid üldpindalaga 242,6 m
  10. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni (edaspidi Tallinna linnakomisjon)
  11. jaanuari
  12. a. otsusega nr. 1520 loeti Koidula t. 18 endisel kinnistul nr. 381 asuvad hooned ja krunt omandireformi objektiks ning tunnistati R. Pullat selle vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Tallinna Linnavalitsuse
  13. märtsi
  14. a. korraldusega nr. 415-k tagastati Koidula t. 18 asuvad hooned R. Pullatile. R. Pullat teatas aktsiaseltsile Kermon, et määramata ajaks sõlmitud rendileping lõpeb kolme kuu pärast.
  15. mail
  16. a. esitas AS Kermon Tallinna Linnavalitsusele kaebuse Tallinna linnakomisjoni
  17. jaanuari
  18. a. otsuse nr. 1520 peale ja taotles nimetatud otsuse tühistamist, kuna Koidula t. 18 asuvad hooned tagastati R. Pullatile ebaseaduslikult. Tallinna Linnavalitsuse
  19. juuni
  20. a. korraldusega nr. 1042-k jäeti AS Kermon kaebus rahuldamata. AS Kermon esitas
  21. mail
  22. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna linnakomisjoni
  23. jaanuari
  24. a. otsuse nr. 1520 ja selle alusel tehtud Tallinna Linnavalitsuse
  25. märtsi
  26. a. korralduse nr. 415-k seadusevastaseks tunnistamist ning kuni kohtuotsuse tegemiseni linnavalitsuse korralduse täitmise peatamist. Kaebuses leiti, et hooned on R. Pullatile tagastatud seadusevastaselt. Kaebaja väitis, et Tallinna linnakomisjoni
  27. jaanuari
  28. a. otsus rikub otseselt tema seaduslikke huve ja õigusi. Tallinna Halduskohtu
  29. juuni
  30. a. otsusega haldusasjas nr. 3-189/94 tunnisti Tallinna linnakomisjoni
  31. jaanuari
  32. a. otsus nr. 1520 ja Tallinna Linnavalitsuse
  33. märtsi
  34. a. korraldus nr. 415-k täielikult seadusevastaseks, kuna Koidula t. 18 asuvad hooned tagastati R. Pullatile ebaseaduslikult. Tallinna Halduskohus leidis, et halduskohtusse pöördumise piisavaks aluseks on AS Kermon hinnang selle kohta, et Tallinna linnakomisjoni otsusega ja Tallinna Linnavalitsuse korraldusega on rikutud kaebaja õigusi ja piiratud tema vabadusi. Tallinna Linnavarade Amet esitas
  35. juunil
  36. a. apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule ja palus tühistada halduskohtu otsuse. Kaebuses leiti, et komisjon lähtus otsuse tegemisel Tallinna Linnakohtu
  37. detsembri
  38. a. otsusest, millega R. Pullat tunnistati Koidula t. 18 asuva majavalduse pärijaks. Halduskohus võttis menetlusse avalduse, mis ei kuulu läbivaatamisele halduskohtupidamise korras. Sisult on tegemist tsiviilvaidlusega, mis peab kuuluma läbivaatamisele linnakohtus. Kohtuistungil leidis apellandi esindaja, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest vaidlus on seotud omandiga ja et R. Pullat on tunnistatud Koidula t. 18 asuva majavalduse pärijaks. Halduskohtu otsus on tehtud R. Pullati kohalolekuta. AS Kermoni huve pole rikutud. Tallinna Ringkonnakohtu
  39. septembri
  40. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-99/94 tühistati Tallinna Halduskohtu
  41. juuni
  42. a. otsus. Ringkonnakohus leidis, et tegu on rendiseadusest tuleneva vaidlusega ja seetõttu tuleb see vaidlus lahendada tsiviilkohtupidamise korras. AS Kermon pole HKS § 5 lg 1 mõttes isik, kelle seaduslikke õigusi on rikutud Tallinna linnakomisjoni
  43. jaanuari
  44. a. otsusega nr. 1520 ja Tallinna Linnavalitsuse
  45. märtsi
  46. a. korraldusega nr. 415-k. AS Kermon esitas
  47. oktoobril
  48. a. kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
  49. septembri
  50. a. otsuse peale ja palus see kohtuotsus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et tema õigusi on rikutud Tallinna linnakomisjoni ja Tallinna Linnavalitsuse ebaseaduslike aktidega, mis annavad kõrvalisele isikule võimaluse olla AS Kermon suhtes rendileandja ilma igasuguse seadusliku aluseta. Vaidlustatud haldusaktid loovad aluse AS Kermon õiguste rikkumiseks. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära asjaosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Halduskohtumenetluse seadustiku §-dest 3, 4, 5, 7, 8, 9 lg 1 ja 10 lg 3 tuleneb, et halduskohus peab lahendama igaühe kaebuse individuaalse iseloomuga haldusakti peale, kui kaebus vastab sama seadusega kaebusele esitatavatele nõuetele, välja arvatud kui kaebus kuulub lahendamisele maa- või linnakohtus. Käesolevas kassatsioonimenetluses vaidlevad protsessiosalised selle üle, kas halduskohus on pädev lahendama rentniku kaebust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise haldusakti peale, kui rentnik leiab, et rendilepingu objektiks olev vara tagastati ebaseaduslikult. Halduskohus on pädev lahendama selliseid kaebusi, sest rendilepingu objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise haldusakt muudab halduskorras rendilepingu ühte poolt - rendileandjat - ning võib rikkuda sellega rentniku õigusi seetõttu, et rentnikule pannakse kohustused vale subjekti ees ja õigused rentniku suhtes antakse valele subjektile. Tsiviilkohtumenetluse korras ei ole rentnikul antud juhul oma õigusi võimalik efektiivselt kaitsta. Tallinna Halduskohus tunnistas täielikult seadusevastaseks haldusaktid, millega R. Pullatile tagastati õigusvastaselt võõrandatud hooned. R. Pullatit protsessi ei kaasatud. Samas oli Tallinna Halduskohtu
  51. juuni
  52. a. otsus vahetult suunatud R. Pullati õigustele, kuna selle otsusega tunnistati täielikult seadusevastaseks haldusaktid, millega talle tagastati õigusvastaselt võõrandatud vara. Riigikohtu halduskolleegiumi
  53. novembri
  54. a. määruses haldusasjas nr. III-3/1-11/94 märgitakse, et "Põhiseadusliku kaebeõiguse tagamiseks peab esimese astme halduskohus asja läbivaatamisele täiendavalt kaasama isiku, kelle kaasamata jätmine võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise HKS § 36 lg 1 p. 2 alusel analoogiliselt TKS §-s 318 lg 1 p. 3 märgitud protsessiõiguse normide rikkumise tagajärjele." Kolmandaid isikuid saab protsessi kaasata ainult esimese astme kohus. Halduskohtumenetluse seadustiku § 58 ei anna Riigikohtule õigust saata asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Seda saab HKS § 37 lg 1 p. 2 kohaselt teha ainult ringkonnakohus. Juhindudes HKS §-dest 43 lg 2, 36 lg 1 p. 2, 50, 57 p. 2, 58 lg 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  55. septembri
  56. a. otsus haldusasjas nr. II-3-99/94 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada aktsiaseltsile Kermon kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub teatavaks tegemisest
  57. detsembril
  58. a. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.