3, Rahandusministri
4 p. 5 järgi kui tolli järelevalve all oleva kauba kasutamine ilma tolli loata. Protokolli kohaselt peeti
1 p. 2 alusel kinni 3 856 487 kg aktsiaseltsi Termoil hoidlates asuvat kütust ja 792 274 kg aktsiaseltsi Petkam hoidlas asuvat kütust, mida ei jõutud veel firmadele väljastada.
4 p. 5 rikkumise eest sama seaduse § 60 lg. 2 p. 3 alusel rahatrahviga 3 000 000 krooni ning sama seaduse § 60 lg. 9 alusel erikonfiskeeriti kinnipeetud 4 648 761 kg kütust.
3 p. 10 eristab kauba müüki ja muul viisil edasiandmist selle kauba kasutamisest. Kütuse väljastamine on iseseisev haldusõiguserikkumine
3 p. 6 järgi. Juriidiline isik ei saa olla haldusõiguserikkumisele kaasaaitajaks. Toll on ebaseaduslikult erikonfiskeerinud kauba, mis ei olnud väidetava tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks. Riigi Tolliamet on otsuse tegemisel juhindunud olematust sättest, sest otsuse tegemise ajal kehtinud HÕS redaktsioonis ei olnud § 266
1 p. 2 alusel kui kaup, mille tollikontrolliga seoses tuvastati tollieeskirjade rikkumine, erikonfiskeeriti aga kütus kui haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olev väärtus vastavalt HÕS §-le 238 lg. 2 ja lg.
mõttes kütuse tollieeskirjadevastase väljastamisega tolliterminaalist või tollilaost, lugedes nimetatud järelduse ebaõigeks. Kaebuse kohaselt algatati tollieeskirjade rikkumise asi seoses aktsiaseltsi Parevek tegevusega ja üksnes kütuse kasutamise eest. Leides, et aktsiaseltsi Parevek tegevuses puudub haldusõiguserikkumise koosseis, pidanuks halduskohtunik menetluse HÕS § 218 p. 1 alusel lõpetama, aga mitte saatma asja Riigi Tolliametile uueks arutamiseks. Kas keegi teine juriidiline või füüsiline isik on toime pannud mingi haldusõiguserikkumise, ei saa olla arutlusobjektiks aktsiaseltsi Parevek kaebuses. Ka ei nõustunud AS Parevek kohtuotsuse järeldusega, kus samastatakse kütuse kasutamine
mõttes kütuse väljastamisega, leides, et väljastamine on
3 punktis 6 ettenähtud iseseisev haldusõiguserikkumine. Ringkonnakohtu istungil taotles aktsiaseltsi Parevek esindaja menetluse lõpetamist veel HÕS § 218 punktide 7 ja 8 alusel seoses tähtaja möödumisega ja sama fakti kohta algatatud kriminaalasjaga. Aktsiaseltside AA-Trading, Eriõli, EK ja M&V apellatsioonkaebustes paluti muuta halduskohtu otsus ja tühistada Riigi Tolliameti
2 mõtte kohaselt kuulub menetlus lõpetamisele, sest sama fakti suhtes algatati kriminaalasi, aktsiaseltsi Parevek esindaja Peeter Sinkel viibis vahi all. Riigi Tolliameti apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus aktsiaseltsi Parevek kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Selle apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus kohus protsessiõiguse norme, tõlgendas ja kohaldas valesti materiaalõiguse norme. HÕS § 302 ja 306 rikuti sellega, et kohtuotsuse motiive ei tehtud teatavaks lubatud ajal
2 p. 3 määratluse alla. Kohtu tõlgendus
1 punktide 1 ja 2 rakendamisel on väär. Kauba ja veoki kinnipidamine, mille tollikontrolliga tuvastati tollieeskirjade rikkumine, on oma sisult laiem ja hõlmab eneses ka mõiste "rikkumise vahetuks objektiks olnud kaup ja veok". Kohtuotsusest ei selgu, millist seadust erikonfiskeerimisel ei järgitud. Riigi Tolliameti apellatsioonkaebuses leiti, et viidates otsuses HÕS-le § 238 lõigetele 2 ja 3, märkis Riigi Tolliamet liigselt kolmanda lõike, kuid see ei välista viidet sama sätte teisele lõikele. Samuti ei mõjuta viitamine HÕS §-le 266 tolli otsust sisuliselt, sest nimetatud paragrahvis on sätestatud vaid nõuded haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsusele. Otsuses on olemas viide sättele, mida kohaldati haldusõiguserikkumise eest. Riigi Tolliameti apellatsioonkaebuses ei nõustutud halduskohtu järeldusega, et Riigi Tolliameti otsuses kirjeldatud aktsiaseltsi Parevek toimingud ei ole vaadeldavad kütuse kasutamisena. 5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23. detsembri 1996. a. otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu 11. oktoobri 1996. a. otsus ja asjas tehti uus otsus, millega jäeti aktsiaseltsi Parevek kaebus Riigi Tolliameti 11. juuni 1996. a. otsusele rahuldamata ja Riigi Tolliameti otsus muutmata. Riigi Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldati, kannatanute apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuses leiti, et HÕS § 5 kohaselt kannavad juriidilised isikud haldusvastutust eriseadusega ettenähtud alustel ja korras.
10 kohaselt rakendatakse ja vaidlustatakse samas paragrahvis ettenähtud sanktsioone tollieeskirjade rikkumise eest Haldusõiguserikkumiste seadustiku menetluskorda järgides. Juriidilise isiku haldusvastutust reguleerivate erinormide puudumisel on Haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid võimalik kohaldada üksnes osaliselt. HÕS § 300 lg. 1 kohaselt peab kohus andma õigusliku hinnangu, kas isikule halduskaristuse määramisel peeti kinni sama seadustikuga kehtestatud korrast, kas halduskorras karistatud isik pani toime haldusõiguserikkumise, mille eest on halduskaristus seadusega ette nähtud, ja kas ta on rikkumise toimepanemises süüdi. HÕS § 282 järgi arutab kohus kaebust vaid selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud haldusõiguserikkumise protokoll ja mille kohta on asjas tehtud otsuses antud õiguslik hinnang. Ringkonnakohus leidis, et Riigi Tolliameti apellatsioonkaebuses viidatud protsessiõiguse normide rikkumised ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist ja Riigi Tolliamet ei ole taotlenud asja halduskohtule uueks arutamiseks saatmist. HÕS § 302 kohaselt tuleb avalikult teatavaks teha § 301 nõuetele vastav kohtuotsus. Otsuse motiivide teatavaks tegemisega viivitamine võib olla apellatsioonitähtaja ennistamise aluseks, kuid antud asjas esitati apellatsioonkaebus tähtaegselt. Esialgse kaebuse osadest motiividest loobumist ei saa käsitleda esialgsest kaebusest loobumisena. Kaebuse täiendavate motiivide esitamine ametiisiku otsuse vaidlustamiseks kohtumenetluse ajal esimese astme kohtus ei ole keelatud. Ringkonnakohus leidis ka, et Riigi Tolliameti väide, et halduskohus laiendas seadusliku aluseta protsessiosaliste arvu, ei ole arvestatav. HÕS § 276 p. 4 kohaselt peab halduskohtunik selgitama välja, kes on kannatanu. Ringkonnakohtul ei ole volitusi halduskohtuniku poolt kaasatud protsessiosaliste ringi kitsendamiseks ja menetluses osalenud isikute apellatsiooniõiguste piiramiseks. Ringkonnakohus leidis aga, et põhjendatud on Riigi Tolliameti väited selle kohta, et AS Parevek rikkus
4 p. 5. Halduskohtu otsuses on põhjendamatult kitsendavalt käsitletud tolli järelevalve all oleva kauba tolli loata kasutamise mõistet. Kauba kasutamine ei tähenda üksnes kauba oma tarbeks ära tarvitamist. Kauba kasutamise tähendus
mõttes on laiem ja hõlmab kasutamist ka muudel eesmärkidel, näiteks tulu saamiseks käibelt. AS Parevek kui kütuse kaubanduslik vahendaja tõi kütuse sisse selle realiseerimiseks. Kauba käsutamisega üheaegselt, s.t. ülekandmisega hoiulepingule ning müügiga, kasutas AS Parevek kütust sel eesmärgil, millisel see imporditi - realiseeris seda teistele firmadele. Aktsiaseltsil Parevek puudus luba kauba kasutamiseks, sest R-deklaratsioonil oli märge deklaratsiooni kontrollimise kohta, kuid puudus tolli märge kütuse kontrollimise või vabastamise kohta. Ringkonnakohtu arvates oli kütuse erikonfiskeerimine õige, sest tolli loata kasutatud kaup oli tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks. Erikonfiskeeritud kütus oli tollieeskirjade rikkumise vahetu objekt, mille suhtes võis Riigi Tolliamet
9 alusel kohaldada erikonfiskeerimist. Erikonfiskeerimisele kuuluvale tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olevale kaubale ei laiene Põhiseaduse §-st 32 tulenev omandi kaitstuse printsiip. Erikonfiskeerimine on haldussunni vahend, mida kasutatakse tollieeskirjade rikkumise korral sõltumata sellest, kellele haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud kaup kuulus või kas selle seaduslik valdaja on tuvastatud. Veel leidis ringkonnakohus, et viitamine tolli poolt halduskaristuse määramise otsuses olematule menetlusnormile (HÕS §-le 266 lg. 1 punktile 2) ja liigsele erikonfiskeerimise alusele (HÕS §-le 238 lõikele 3), ei mõjuta seda otsust sisuliselt. Ebatäpsused on vormilist laadi ega saa olla ametiisiku otsuse tühistamise aluseks. HÕS § 266 2. lõike kohaselt peab ametiisiku otsuses olema viide sättele, mida kohaldati haldusõiguserikkumise eest. Riigi Tolliameti kaevatavas otsuses on näidatud halduskaristuse kohaldamise õigusliku alusena
§-d 54 lg. 4 p. 5 ja 60 lg. 2 p. 3 ning erikonfiskeerimise alusena
9 ning HÕS § 238 lg. 2. Ringkonnakohus leidis, et vastutusele võetud isiku käitumises haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tuvastamisel peab haldusõiguserikkumise asja menetluse HÕS § 218 p. 1 alusel lõpetama. Seega ei olnud kohtul alust saata asja uueks arutamiseks, sest haldusõiguserikkumise asi algatatakse konkreetse isiku suhtes. Halduskohtu otsusest nähtub, et asja saatmist uueks arutamiseks ei tinginud mitte menetlusnormide eiramine halduskaristuse määramisel, vaid vajadus kindlaks teha süüdiolevad teised isikud. Antud juhul ei olnud aga menetluse lõpetamiseks alust, sest AS Parevek pani toime protokollis ja Riigi Tolliameti otsuses näidatud tollieeskirjade rikkumise. Veel leidis ringkonnakohus, et põhjendamatu on taotlus asja menetluse lõpetamiseks HÕS § 218 p. 7 alusel.
1 kohaselt võib tollieeskirjade rikkumise asjas määrata karistuse kuue kuu jooksul rikkumise avastamise päevast arvates. Antud juhul määras toll karistuse seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kohtumenetluse käigus ei määrata uut karistust, vaid kontrollitakse esialgse karistuse määramise õiguspärasust. Ringkonnakohus leidis samuti, et põhjendamatu on taotlus asja menetluse lõpetamiseks HÕS § 218 p. 8 alusel kriminaalasja algatamise motiivil. Nimetatud säte ei ole kohaldatav, sest erinorm
3 võimaldab tollieeskirjade rikkumise eest kohaldada karistust samaaegselt füüsilisele ja juriidilisele isikule. Ringkonnakohus leidis, et põhjendamatu on ka aktsiaseltsi Parevek väide, et juriidilise isiku puhul ei ole võimalik haldusõiguserikkumisele kaasaaitamine.
4 ei välista kaasaitajana käsitleda juriidilist isikut.
4 p. 5 tunnustel. Teistes kassatsioonkaebustes palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja lõpetada asjas menetlus. AS Parevek esindaja advokaat Andres Suiki kassatsioonkaebuses leitakse, et: ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud
4 p. 5. Kütuse kandmist hoiustamislepingule ja selle müümist ei saa vaadelda kütuse tollieeskirjadevastase kasutamisena; vaidlusalune kütus ei olnud tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks, selle erikonfiskeerimine oli ebaseaduslik.
8 alusel võib erikonfiskeerida vaid tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba
1 järgi, mitte aga kauba, mille tollikontrolliga seoses tollieeskirjade rikkumine toime pandi
1 p. 2 järgi. Põhiseaduse § 32 kohaselt kuulub erikonfiskeeritud kaup omanikule hüvitamisele. Ringkonnakohtu väide, et erikonfiskeerimisele ei laiene omandi kaitstuse printsiip, on vastuolus Põhiseaduse §-ga 13, mis kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Rahvusvahelise õiguse printsiipide ja Euroopas üldtunnustatud põhimõtete kohaselt ei ole õige isiku vara sundvõõrandamine ilma kohese ja õiglase hüvituseta. Aktsiaseltsi AA-Trading esindaja vandeadvokaat Andres Alase kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud seadust ja rikkunud oluliselt protsessiõiguse norme järgmiselt: aktsiaseltsi Parevek tollieeskirjade rikkumine kvalifitseeriti
4 p. 5 järgi kui tolli järelevalve all oleva kauba kasutamine ilma tolli loata. Ringkonnakohus tõlgendas mõistet "kasutamine" laiendavalt ja meelevaldselt, mis ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi omandiseaduse §-ga 4 lg. 2, Asjaõigusseaduse §-ga 68 ja tõlgenduse põhimõtetega TsÜS § 2 järgi. AS Parevek ei ole toime pannud talle inkrimineeritud rikkumist ja seetõttu kuulub menetlus lõpetamisele HÕS § 218 p. 1 alusel; vaidlusalune kütus ei olnud tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks, selle erikonfiskeerimine oli ebaseaduslik. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja seda võib ilma omaniku nõusolekutavõõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides ja kohese hüvituse eest. Kütus, mille Riigi Tolliamet kinni pidas, asus aktsiaseltside Termoil ja Petkam hoidlates, s.o. väljaspool tollikontrolli tsooni
tähenduses ja kuulus erinevatele isikutele, s.h. aktsiaseltsile AA-Trading. See kütus erikonfiskeeriti ilma omanike nõusolekuta, sisuliselt sundvõõrandati, jättes määramata õiglase ja kohese hüvituse. Ringkonnakohtu väide, et Põhiseadus isikute õiguste ja vabaduste kaitseks ei laiene, on väär; menetlus asjas kuulub lõpetamisele HÕS § 218 p. 8 alusel, kuna antud fakti kohta on algatatud kriminaalasi. Ringkonnakohtu seisukoht, et menetlus ei kuulu lõpetamisele, kuivõrd
3 võimaldab tollieeskirjade rikkumise eest kohaldada karistust samaaegselt füüsilisele ja juriidilisele isikule, on ebaõige.
3 ei ole erinormiks HÕS § 218 p. 8 suhtes. HÕS §-s 218 p. 8 kohaselt kuulub menetlus asjas lõpetamisele sõltumata kellelegi karistuse kohaldamisest; ringkonnakohus ei ole oma otsuses käsitlenud kõiki tõendeid, mis on HÕS § 325 lg. 1 järgi olulised. See rikkumine on kohtuotsuse tühistamise aluseks. HÕS § 30721 lg. 1 kohaselt peab ringkonnakohus esitama otsuses motiivid, miks ta ühed või teised tõendid tagasi lükkas. Tähelepanuta on jäetud tõendid, mis kinnitavad, et erikonfiskeeritud kütus ei olnud tollieeskirjade rikkumise vahetu objekt.
3 kohaselt on keelatud tolliterriooriumile toimetatud kauba kasutamine enne tollivormistuse lõppu, kui toll ei ole määranud teisiti. Antud asjas on tuvastatud, et toll määras teisiti ja kütust võis väljastada, kuid ringkonnakohus jättis aktsiaseltsi Parevek ja kannatanute sellekohased väited tähelepanuta. Aktsiaseltsi EK esindaja vandeadvokaat Aleksander Glikmani ja vandeadvokaadi abi Marti Hääle kassatsioonkaebuses leitakse, et: aktsiaseltsi EK omandis oleva kütuse erikonfiskeerimine on vastuolus Põhiseaduse §-s 32 lg. 1 sätestatud omandiõiguse kaitstuse printsiibiga. Aktsiaselts EK omandas antud kütuse tsiviilõiguslike tehingutega ja erikonfiskeerimise otsuse tegemise ajal oli see aktsiaseltsi EK omandis. See kütus asus väljaspool tollikontrolli tsooni aktsiaseltsi Termoil kütusehoidlates ja oli juba tsiviilkäibes. Aktsiaselts EK omandas kütuse heauskselt mitmelt aktsiaseltsilt, kes omakorda olid selle kütuse omandanud aktsiaseltsilt Vegelar. Aktsiaselts EK omandas kütuse ja võttis selle oma valdusse juriidiliselt isikult, kes ei ole haldusõiguserikkumist toime pannud. Ka aktsiaselts EK ei ole seoses kütuse omandamisega mingit õiguserikkumist toime pannud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Omandi sunniviisiline tasuta äravõtmine isikult, kes ei ole haldusõiguserikkumist toime pannud ega saanud oma õigusi kohtueelses haldusmenetluses kaitsta, on vastuolus õigusriigis kehtiva põhimõttega, mille kohaselt õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu kohustus. Kuivõrd aktsiaselts EK omandas kütuse seaduslikult, mitte õiguserikkumise teel, kaitseb Põhiseaduse § 32 seda omandit; ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud
4 p. 5, mis sätestab tollieeskirjade rikkumisena tolli järelevalve all oleva kauba kasutamist ilma tolli loata. AS Parevek ei ole seda kaupa kasutanud vaid on käsutanud. Seega puudub aktsiaseltsi Parevek tegevuses haldusõiguserikkumise koosseis. TsÜS § 2 lg. 2 kohaselt lähtutakse seaduse tõlgendamisel sõnade üldlevinud tähendusest, kui seaduses ei ole kasutatud sõnade eritähendust. Sõnale "kasutamine" ei ole antud
s teist tähendust, kui üldlevinud. AÕS § 68 lg. 1 eristab omandi valdamist, kasutamist ja käsutamist. Kasutamine on asja kasulike omaduste tarbimine, võõrandamine aga asja õigusliku saatuse määramine.
jõustumise ajal kehtinud Eesti Vabariigi omandiseaduse § 4 lg. 2 kohaselt seisnes vara kasutamine vara kasulike omaduste tarbimises ja vara käsutamine vara saatuse määramises. AS Parevek ei tarbinud kütuse kasulikke omadusi, ta võõrandas kütuse teistele isikutele; haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsus peab tuginema haldusõiguserikkumise protokollile. Protokolli kohaselt pidas Riigi Tolliamet
1 p. 2 alusel kinni kütuse, mille tollikontrolliga seoses tuvastati tollieeskirjade rikkumine. Seega ei olnud see kütus tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks, kuid Tolliameti otsusega erikonfiskeeriti sama kütus
9 alusel kui tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olnud kaup; ei saa nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et erikonfiskeerimise põhistamine Riigi Tolliameti otsuses HÕS § 238 lõikega 3 ei mõjuta otsust sisuliselt, et see on vaid vormilist laadi ebatäpsus. HÕS § 238
4 p. 5 tõlgendamisel ei vasta seadusele. Nimetatud säte loeb tollieeskirjade rikkumiseks tolli järelevalve all oleva kauba kasutamise ilma tolli loata. Ringkonnakohtu arvates on kauba kasutamise tähendus
mõttes laiem ja hõlmab ka kasutamist muudel eesmärkidel, näiteks tulu saamiseks käibelt. AS Parevek kui kütuse kaubanduslik vahendaja tõi kütuse Eestisse realiseerimiseks, kauba käsutamisega üheaegselt ta ka kasutas kaupa. Kassaatorid leiavad, et kauba käsutamine ei ole kasutamine, neid tuleb selgelt eristada. Seda kinnitab TsÜS § 2 lg. 2, AÕS § 68 lg. 1 ja Eesti Vabariigi omandiseaduse § 4 lg. 2. Sõna "kasutamine" tähendus tuleneb nendest seadustest, need annavad selle mõiste definitsiooni. Antud juhul ei toimunud AS Parevek poolt kütuse kasutamist ja tema tahtlus ei olnud sellele suunatud, seega ei ole ta toime pannud haldusõiguserikkumist; Riigi Tolliamet pidas, tulenevalt protokollist nr. 3,
1 p. 2 alusel kinni kauba, mille tollikontrolliga seoses tuvastati tollieeskirjade rikkumine. Riigi Tolliameti otsusega erikonfiskeeriti
9 alusel kütus, kui tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olnud kaup. Antud juhul on kinnipidamise ja erikonfiskeerimise objektid erinevad. Kõnealune kütus ei ole rikkumise vahetuks objektiks. Riigi Tolliameti otsus kütuse erikonfiskeerimise suhtes ei tugine samas asjas koostatud protokollile, otsusega on väljutud protokolli raamest; ebaõige on kohtu järeldus, et viide halduskaristuse määramise otsuses olematule menetlusnormile HÕS § 266 lg. 1 punktile 2 ja § 238 lõikele 3 ei mõjuta otsust sisuliselt, ebatäpsused on vormilist laadi ega saa olla ametiisiku otsuse tühistamise aluseks. Kuna haldusõiguserikkumise otsuses on tegemist viitega normile, siis on tegemist sisulise küsimusega, kohus ei saa ise teha muudatust ja jätta liigse viite tähelepanuta. Riigi Tolliameti esindaja vandeadvokaat Jüri Leppiku kirjalikus vastuses nendele kassatsioonkaebustele leitakse, et kaebused on oma sisult ühtsed ja teineteisega kattuvad, mistõttu vastuväiteid saab käsitleda samuti ühtsetena. Vastuväited on järgmised: kassaatorite seisukoht
4 p. 5 tõlgendamisel ei ole õige. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et tollijärelevalve all oleva kauba tolliloata kasutamine on oluliselt laiem kui üksnes oma tarbeks ära tarvitamine. Kassaatorite arutlused omandiõiguse teostamise viiside üle (valdamine, kasutamine ja käsutamine) on asjakohatud.
1 p. 1 ja lg. 3 kohaselt on kaup tolli järelevalve all importimisel vabaks ringluseks alates tollikontrolli tsooni toomisest kuni kauba vabastamiseni ja sellise kaubaga võib teostada vaid tollile deklareeritud ning tolli poolt aktsepteeritud toiminguid.
kohaselt lõpeb tollivormistus kauba vabastamisega, millega antakse kaup valdaja käsutusse. Sama mõtet käsitlevad ka
§-d 31 lg. 1 ja 35 lg. 1. Aktsiaseltsi Parevek omandiõigust piiras antud juhul seadusest tulenev keeld.
4 p. 5 sätestab vastutuse, kui kasutatakse tolli järelevalve all olevat kaupa ilma tolli loata. Omanikuna ei ole võimalik käsitleda isikut, kes käsutab asja ilma seda kasutamata. Omaniku õigused võivad olla piiratud Asjaõigusseaduse § 68 lg. 2 kohaselt ainult seadusega või teiste isikute õigustega. Antud juhul piiras omaniku õigusi, s.h. õigust kasutada kütust, Tolliseadus. Kütuse omaniku muutmisele suunatud tehingud ei arvestanud
st tulenevat tehingute keeldu, mille tulemusena on tehing vastuolus seadusega. TsÜS § 66 lg. 1 kohaselt on seadusevastased tehingud tühised; väärad on kassaatorite väited selle kohta, et erikonfiskeeritud kütus ei olnud tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks. Ringkonnakohus on jõudnud õigele järeldusele, et tollieeskirjade rikkumise asjas erikonfiskeeriti rikkumise vahetuks objektiks olnud kaup.
2 käsitleb "tolli poolt kinnipeetud kaupa, mille kohta ei tehtud erikonfiskeerimise otsust jne". See säte ei erista sama paragrahvi esimese lõike punktides 1 ja 2 märgitud "rikkumise vahetuks objektiks olnud kaupa ja veokit" ning "kaupa ja veokit, mille tollikontrolliga seoses tollieeskirjade rikkumine toime pandi" erikonfiskeerimise tähenduses ja võimalustes. Seaduse mõtte kohaselt võib rakendada erikonfiskeerimist mõlemal juhul ja otsuse erikonfiskeerimise kohaldamise või mittekohaldamise kohta teeb toll. Ei ole õiged kassaatorite väited, et erikonfiskeerimine on samastatav sundvõõrandamisega ja see peab lähtuma Põhiseaduse §-st 32. Sundvõõrandamine kui tsiviilõiguse instituut käsitleb juhtumeid kui seaduse alusel võõrandatakse isiku seaduslik omand seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides. Konfiskeerimine on haldussunnivahend, mida kohaldatakse tollieeskirjade (haldusõiguse-) rikkumise eest ja sellel on ka preventiivne iseloom. Tühise tehingu alusel omandatud asjad ei ole kaitstud Põhiseaduse §-ga 32; väär on AS AA-Trading väide, et ringkonnakohus ei ole käsitlenud oma otsuses kõiki tõendeid. Kohtuotsuses on motiveeritud, milliste apellandi väidetega on kohus nõustunud, millised on tähelepanuta jäetud. Aktsiaseltside Eriõli ning M&V poolt HÕS § 266 lg. 1 punktile 2 viitamine on üle tähtsustatud. HÕS §-le 266 viitamine otsuse tegemisel ei olegi nõutav. Seaduses on sätestatud nõuded ametiisiku poolt tehtud otsusele ja need on täidetud. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et juriidilise isiku haldusvastutust reguleerivate erinormide puudumisel on võimalik kohaldada Haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid üksnes osaliselt. HÕS § 5 kohaselt kannavad juriidilised isikud haldusvastutust eriseadustega ettenähtud alustel ja korras.
10 kohaselt aga rakendatakse ja vaidlustatakse samas paragrahvis ettenähtud sanktsioone tollieeskirjade rikkumise eest ka juriidiliste isikute suhtes Haldusõiguserikkumiste seadustiku menetluskorda järgides.
1 kohaselt saab tollieeskirjade rikkumise asjas määrata karistuse 6 kuu jooksul rikkumise avastamise päevast arvates. Selle sätte kohaldamisel tuleb juhinduda HÕS §-st 30 lg. 3 ja lg. 5. Seega kui halduskaristuse määramise esialgne otsus tollieeskirjade rikkumise asjas kehtestatud korras tühistatakse ja haldusõiguserikkumise asi saadetakse uueks arutamiseks, võib halduskaristust määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul arvates otsuse tühistamise päevast. Kassaatorite arvates tõlgendas ringkonnakohus laiendavalt
4 punkti 5 seal sisalduva mõiste "kauba kasutamine" väära käsitluse tõttu. Kassaatorid leiavad, et tõlgendamisel tuleks lähtuda Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 2 lg. 2, Asjaõigusseaduse §-st 68 lg. 1 ja Eesti Vabariigi omandiseaduse §-st 4 lg. 2. Tõlgendamisel tuleb kassaatorite arvates vahet teha omandiõiguse teostamise viiside (valdamine, kasutamine ja käsutamine) vahel. Kasutamine ja käsutamine on erinevad mõisted. Leitakse, et AS Parevek ei ole vaidlusalust kütust kasutanud, vaid on seda käsutanud. Seega puudub tema tegevuses
§-s 57 lg. 4 p. 5 sätestatud tollieeskirjade rikkumise koosseis, mistõttu menetlus tuleks lõpetada HÕS § 218 p. 1 alusel.
s ei ole defineeritud mõistet "kauba kasutamine".
4 p. 5 kohaselt loetakse üle tollipiiri toimetatud kauba tollieeskirjadevastaseks kasutamiseks tolli järelevalve all oleva kauba kasutamist ilma tolli loata. Selle sätte tõlgendamisel tuleb aluseks võtta Tolliseadus ja tõlgendada seda sätet koos sama seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse mõttest.
s sisaldub mõiste "kauba kasutamine" mitmes sättes, sealhulgas paragrahvides 1 lg. 6, 46 ja 57 lg. 4 p. 4.
6 järgi on kauba valdajaks isik, kellel on omanikuna või muul alusel õigus kaupa kasutada ja teha kauba suhtes korraldusi. Sama seaduse § 46 kohaselt võib tollisoodustusega tolliterritooriumile lubatud kaupa kasutada ainult neil eesmärkidel, milleks on tollisoodustus kehtestatud. Selle kauba kasutamine muul otstarbel on lubatud ainult pärast uuest kasutuseesmärgist tulenevate tolliformaalsuste täitmist ning impordimaksude tasumist. Sama seaduse § 57 lg. 4 p. 4 järgi on tollieeskirjade rikkumine tolliterritooriumile toimetatud kauba mittesihipärane kasutamine. Nendest
sätetest tuleneb, et mõiste "kauba kasutamine" tähendus on
s laiem kui kitsalt üksnes kauba oma tarbeks kasutamine. Mõiste "kauba kasutamine" hõlmab ka kauba käsutamise. Kauba omanikuna kasutas AS Parevek sissetoodud kütust oma põhikirjalisel eesmärgil
mõttes. Aktsiaseltsi Parevek põhikirjaliseks eesmärgiks on kaubanduse, vahenduse jm. tegevuse kaudu majandusliku kasumi saamine. Tegevusalade loetelus on ka hulgi- ja jaekaubandus (halduskohtu toimik II kd. lk. 91). Kütuselisentsi komisjoni poolt
4 p. 5 tõlgendamisel. Õige on aktsiaseltsi AA-Trading esindaja väide, et ringkonnakohus ei ole otsuses käsitlenud asjas olulisi tõendeid, millele osundati apellatsioonkaebustes.
3 kohaselt on keelatud tolliterritooriumile toimetatud kauba kasutamine enne tollivormistuse lõppu, kui toll ei ole määranud teisiti. Kassaatori arvates on Riigi Tolliameti vanemspetsialist V. Leek
s loetletud haldus- õiguserikkumise asjades. HÕS § 244 lg. 1 kohaselt on kannatanuks isik, kellele haldusõiguserikkumisega on tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju. Riigi Tolliameti apellatsioonkaebuse kohaselt kaasas Tallinna Halduskohus
1 p. 2 alusel kinni kütus, mille tollikontrolliga seoses tuvastati tollieeskirjade rikkumine ja Riigi Tolliameti peadirektori 11. juuni 1996. a. otsusega kinnipeetud kütus erikonfiskeeriti
9 alusel kui tollieeskirjade rikkumise vahetuks objektiks olnud kaup.
2 kohaselt võib haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud kaupa erikonfiskeerida sõltumata sellest, kellele see kuulus või kas selle seaduslik valdaja on tuvastatud. Seda sätet tuleb kohaldada kooskõlas Põhiseaduse §-ga
§-st 60 lg. 10 ning HÕS §-dest 5, 311 lg. 2 ja 324 lg. 1 p. 2 Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b: Rahuldada aktsiaseltside Parevek, AA-Trading, EK, M&V ning Eriõli kassatsioonkaebused osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.