III-3/1-16/94 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartu, 16. detsember 1994. a. Naima Teppandi kassatsioonkaebuse läbivaatamine Halinga Vallavolikogu otsuse ja osaühingu "Maima" tegevuse seadusevastaseks tun

nõuetele ja on kehtetu. Reformikava ei ole kinnitatud reformikomisjoni poolt ega ka Halinga Vallavolikogu poolt. Õigustatud subjektid tegid üldkoosolekul reformikavasse muudatusi, aga OÜ Maima nendega ei arvestanud. OÜ Maima ei esitanud reformikava reformikomisjonile kinnitamiseks ega ka vallavolikogule rakendamise otsustamiseks. 31. mai 1994. a. halduskohtuniku otsusega jäeti N. Teppandi kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt võttis OÜ Maima töötajate ja õigustatud subjektide üldkoosolek vastu

§-dele 19 ja 20 vastava reformikava. Reformikavas määrati kindlaks põllumajandusliku toomise järjepidevuse tagamiseks vajalikud tootmishooned, sealhulgas ka remonditöökoda. OÜ Maima moodustati kolhooslik-kooperatiivse vara baasil, ta on kaetud osaühingu liikmete osakutega ja on muutunud kõigi liikmete omandiks. Sellise omandi erastamist kehtiv seadusandlus ette ei näe. Reformikomisjoni otsus on õigustühine, kuna sellega eraldati vara natuuras, mis on vastuolus reformikavaga ja

§-ga 17 lg

1. Kehtiv seadusandlus ei nõua reformikava kinnitamist reformikomisjoni poolt. Reformikavaga mittenõustumisel oleks pidanud reformikomisjon pöörduma vallavolikogu poole, mida ta ei teinud. Halinga Vallavolikogu otsus ja OÜ Maima tegevus remonditöökoja natuuras eraldamisel on kooskõlas kehtiva seadusandlusega.
2. aprillil
3. a. esitas N. Teppand apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse. Apellant leidis, et temal kui ühistatud vara omaniku õigusjärglasel ja tööosaku pärijal on

§-de 9 ja 17 alusel õigus saada nii kompensatsiooni natuuras ühistatud vara eest kui ka eraldatud vara tööosaku ulatuses. Kohtuotsus on tehtud olematu reformikava alusel, sest üldkoosoleku protokolli ei saa lugeda reformikavaks. Reformikava ei ole esitatud reformikomisjonile kinnitamiseks. Vaidlustatud reformikava peab edasi kaebama vallavolikogule OÜ Maima, mitte aga reformikomisjon.

1. septembri
2. a. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt on reformikava vastu võetud seaduse nõudeid järgides. Põllumajandusreformi seadus ei näe ette nõudeid reformikava vormile, reformikavana võib esitada ka väljavõtte üldkoosoleku protokollist. Kui reformikomisjon ei nõustu reformikavaga, otsustab selle kava rakendamise vallavolikogu.
3. märtsil
4. a. arutaski Halinga Vallavolikogu reformikavas vaidlustatud punkte ja otsustas, et see reformikava kuulub rakendamisele.
5. oktoobril
6. a. esitas N. Teppand kassatsioonkaebuse Riigikohtule, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus, teha uus otsus ja tema kaebus rahuldada. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja tehtud järeldused ei vasta asjas tuvastatule.

nõuetele vastavat reformikava ei ole senini vastu võetud. OÜ Maima tegutseb ilma reformikavata ja ei ole selle rakendamist vaidlustanud vallavolikogus. Halinga Vallavolikogus ei arutatud

1. märtsil
2. a. mitte reformikava rakendamist, vaid reformikomisjoni otsuse tühistamist. Reformikomisjon peab tagama reformiga põllumajanduse ülemineku talumajapidamisele ja muule eraomandusel rajanevale ettevõtlusele. Antud juhul soovis aga majandi üldkoosolek säilitada endise kolhoosi ja tootmisviisi. Kohtud ei ole arvestanud põllumajandusreformi põhimõtteid, otsused ei ole kooskõlas seadusega ega vasta asja arutamisel tuvastatule. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Käesolevas kaebuses on vaidlustatud põllumajandusreformi kava olemasolu, kehtivust ja rakendamist. Halduskohtunik on välja nõudnud väljavõtte OÜ Maima reformikava osast, mis puudutab osaühingule Maima kuuluvat remonditöökoda. OÜ Maima on esitanud reformikavana väljavõtte OÜ Maima
3. veebruari
4. a. üldkoosoleku protokollist nr. 1, mille päevakorrapunkti 2 järgi arutati majandi reformikava. Nimetatud punkt 2 on ära toodud valikulise väljavõttena, puuduvad alapunktid 2.2., 2.3., 2.5., 2.6., 2.
5. jne., mis võivad omada tähtsust selle kaebuse lahendamisel. Nii näiteks ei selgu protokolli väljavõttest reformikava kohta esitatud eriarvamused ja reformikomisjoni seisukohad, millele viitab kohtuistungil N. Teppand. Seetõttu oleks kohus pidanud nõudma dokumendi originaali või tõestatud ärakirja esitamist kooskõlas HKS §-ga 14 ja TKS §-ga
6. Seda halduskohus ja ka ringkonnakohus ei teinud.

§ 19

lg 3 kohaselt peab töötajate üldkoosolek vastu võtma majandi likvideerimise või reorganiseerimise kava. Kohtutoimikutes puudub selline reorganiseerimise kava, milles kajastuksid

s nõutavad andmed ühismajandi vara ja selle jaotamise kohta. Asjas puuduvad samuti andmed selle kohta, kui palju on majandi territooriumil ja tema varade baasil loodud veel juriidilisi isikuid - majandusühinguid või ühistuid. Reformikomisjoni tõendis (ringkonnakohtu toimik lk. 17) märgitakse masinaühistut "Tehnika", kuid toimikutest ei selgu, kas ta on samuti seotud asjas vaidlustatud varadega.

§-de 5 lg 3 p. 6 ja 19 lg 3 kohaselt peab majandi üldkoosolek esitama reorganiseerimise kava läbivaatamiseks põllumajandusreformi komisjonile. Kohtutoimikutes ei ole tõendeid selle kohta, et reorganiseerimise kava oleks esitatud reformikomisjonile läbivaatamiseks.

§-dest 5 lg 3 p. 6, 6 lg 1 p. 2 ja 19 lg 3 ja 4 tuleneb, et põllumajandusreformi õigustatud subjektide poolt üldkoosolekul vastu võetud ja reformikomisjonile esitatud reorganiseerimise kava peab reformikomisjon kinnitama. Kui reformikomisjon kava ei kinnita, peab ta ära näitama mittenõustumise põhjused ja tegema õigustatud subjektidele ettepaneku kava muutmiseks. Kui õigustatud subjektid ei nõustu kava muutma, ei tohi nad seda reformikomisjoni poolt kinnitamata rakendada, vaid peavad esitama kava rakendamise küsimuse kohaliku omavalitsuse volikogusse otsustamiseks. Juhul kui reformikomisjon ei kinnita kava ja ei tee ka õigustatud subjektidele ettepanekut kava muutmiseks, peab reformikomisjon ise viima kava rakendamise küsimuse volikogusse otsustamiseks. Volikogu peab seda protseduuri silmas pidama ka reorganiseerimise käigus moodustatavatele juriidilistele isikutele asutamislubade andmisel. Asjas puuduvad kindlad tõendid selle kohta, kas ühismajandis on käesolevaks ajaks põllumajandusreform juba lõppenud või ei. Ülemnõukogu 12. märtsi 1992. a. otsuse

rakendamise kohta punktis 3 sätestatakse, et põllumajandusreform algab reformikomisjoni moodustamisega ja lõpeb kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel pärast kõigi õigustatud subjektide nõudmiste rahuldamist ning ühismajandi reorganiseerimist või likvideerimist. Antud asjas puuduvad samuti andmed Halinga Vallavolikogus põllumajandusreformi läbiviimise arutelude kohta. Kohtud ei ole nõudnud välja reformikomisjonilt ja vallavolikogult reformialaseid protokolle ja otsuseid. Ebaõige on Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt Halinga Vallavolikogu otsustas

1. märtsil
2. a. OÜ Maima reformikava rakendamise. Vallavolikogu istungi protokollist nr. 6 selgub, et kinnitatud päevakorrapunkti 5 all vaadati läbi T. Tõnissoni ja N. Teppandi avaldused, milles kaevati OÜ Maima tegevuse peale reformikomisjoni otsuste mittetäitmisel. Reformikava rakendamist seal ei arutatud ega otsustatud. OÜ Maima töötajate
3. veebruari
4. a. üldkoosoleku protokolli nr. 1 punkti 2.
5. kohaselt otsustati "säilitada majandi tegevus vastavalt OÜ "Maima" põhikirjale." Kohtutoimikutes puuduvad OÜ Maima põhikirjad, mis kehtisid enne ja pärast tema reorganiseerimist. Seetõttu ei selgu, kas OÜ Maima tegutses edasi kolhooslik-kooperatiivse vara või mingi muu vara baasil, kas ja kui palju on selles varas põllumajandusreformi õigustatud subjektide töö- ja varaosakuid, millal on reorganiseerimise käigus osaühingule üle antud varad, varalised õigused ja kohustused, kellel oli varade käsutamise õigus ja kas osaühingule Maima oli reformikomisjoni poolt üle antud remonditöökoda, mille erastamist N. Teppandile on vaidlustatud. Toimikutes puuduvad samuti tõendid nr. 21 ja 102 N. Teppandi töö- ja varaosakute kohta, mis on aluseks
6. septembri
7. a. reformikomisjoni otsusele (halduskohtu toimik lk. 8). N. Teppand väitis
8. mai
9. a. kohtuistungil, et Maareformi seaduse § 10 lg 2 alusel on temal kui maaomanikul õigus saada tema maadel asuvad hooned, sh. remonditöökoda (Tallinna Halduskohtu toimik lk. 31). Toimikutes puuduvad tõendid N. Teppandi kui maaomaniku seisundi kohta, samuti ei ole kohtud otsustes võtnud seisukohta nende väidete põhjendatuse ja N. Teppandi õiguste võimaliku rikkumise suhtes. Kohtute poolt tehtud järeldused ei tugine nende poolt asjas kogutud tõenditele ja kogutud tõendid on kaebuse lahendamiseks ebapiisavad. Asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel ja läbivaatamisel ei ole kohtud lähtunud Halduskohtumenetluse seadustiku §-dest 9 lg 1 p. 3 ja 4, 14 lg 2 ja 28 lg 4 tulenevast uurimispõhimõttest. See tähendab, et kui kohus leiab, et protsessiosaliste poolt esitatud tõendid on haldusorgani või ametiisiku õigusakti või toimingu seaduslikkuse väljaselgitamiseks ebapiisavad, teeb ta neile ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks või kogub neid omal algatusel. Halduskohtunik peab seaduslikkuse kontrollimiseks nõudma välja vastavalt organilt, ametiisikult, teistelt pädevatelt organitelt ja asutustelt kaevatava või protestitava õigusakti või ametiisiku toimingut käsitlevad dokumendid, samuti kirjaliku seletuse ja teised tõendid. Eeltoodu alusel kuulub Tallinna Ringkonnakohtu
10. septembri
11. a. otsus tühistamisele. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises koosseisus. Juhindudes HKS §-dest 50, 57 p. 2, 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määrus
12. septembrist
13. a. haldusasjas nr. II-3/100/94 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada Naima Teppandile kassatsioonikautsjon summas 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub teatavaks tegemisest
14. detsembril
15. a. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann