3-3-1-10-97

3-3-1-10-97 MÄÄRUS Tartus,

1. aprillil
2. a. M. Kardi kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 27 lg. 2 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jaak Luik ja Harri Salmann vaatas
3. aprillil
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Meelis Kardi kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
5. veebruari
6. a. otsusele haldusasjas nr. II -3-15/
7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Viiratsi Vallavolikogu esindaja vandeadvokaat Eha Lillsaar, Viiratsi Riigimajandi reformikomisjoni esindaja Jüri Vollmann ja Viiratsi Riigimajandi esindaja Arnold Parts.
8. oktoobril
9. a. esitas Meelis Kard Viljandi Maakohtule kaebuse Viiratsi Vallavolikogu
10. augusti
11. a. otsuse nr. 72 p. 1 peale. Kaebusele olid lisatud vallavolikogu
12. augusti
13. a. otsused nr. 72 ja
14. Vallavolikogu otsuse nr. 72 punktiga 1 otsustati täiendada Viiratsi Riigimajandi reformikava punkti 6 esimest lõiget lausega "Erastamisele ei kuulu need tervikvarad, mis antakse üle riigile või munitsipaliseeritakse". Reformikava punkti 6 esimese lõike varasema redaktsiooni kohaselt "erastatakse majandi varas vara- ja tööosakut omavatele isikutele ja nende ühendustele vara- ja tööosakute eest tervikvarad ja tootmistegevust tagavad käibevarad, kusjuures uued omanikud võtavad vastavalt Töölepingu seadusele üle kõik tööandja kohustused tervikvarades töötavate alaliste töötajate ees". Otsuse nr. 73 punktiga 2 taotles vallavolikogu Viiratsi Kaubanduskeskust munitsipaalomandisse. M. Kard väitis kaebuses, et Viiratsi Riigimajandi reformikomisjon korraldas
15. märtsil
16. a. enampakkumise tervikvara Viiratsi Kaubanduskeskus müümiseks, mille võitis kaebuse esitaja. Viiratsi Riigimajandi reformikomisjoni
17. märtsi
18. a. istungi protokolli nr. 62 kohaselt kinnitati selle tervikvara enampakkumise tulemused. M. Kard kandis enampakkumise korraldajale üle töö- ja varaosakuid 554 tuhande krooni väärtuses, mis on Viiratsi Riigimajandi bilansis. Kaebuse esitaja arvates oli vallavolikogu kaevatud otsus vastuolus põllumajandusreformi seaduse §ga 19 lg. 6, mis lubab ühismajandi reorganiseerimise või likvideerimise kava täiendada varem tehtud ja realiseerimata otsuseid muutmata. Kuigi kaevatud otsuses osundatakse just sellele sättele, on otsuse punktis 1 "tegemist reformikava kardinaalse muutmisega".
19. novembri
20. a. kohtuotsuses leidis Viljandimaa halduskohtunik, et Viiratsi Vallavolikogu kaevatud otsus on vastuolus põllumajandusreformi seaduse § 19 lg. 6 mõttega, sest reformikava on lubatud ainult täiendada, aga mitte muuta. Kohtuotsusega tunnistati Viiratsi Vallavolikogu
21. augusti
22. a. otsuse nr. 72 p. 1 täielikult seadusevastaseks. Kohtuistungil võttis halduskohtunik asja materjalide juurde väljavõtte Viiratsi Riigimajandi reformikomisjoni
23. juuli
24. a. istungi protokollist nr.
25. Selle kohaselt tühistas reformikomisjon varasema
26. märtsi
27. a. otsuse tervikvara enampakkumise tulemuste kohta.
28. detsembril
29. a. esitas Viiratsi Vallavolikogu apellatsioonkaebuse Viljandimaa halduskohtuniku otsusele, milles taotles asjas uue otsuse tegemist. Apallatsioonkaebuse kohaselt oli kohus meelevaldselt laiendanud kaebuse piire, kuna kandis vaidluse sisuliselt üle sellele, kas Viiratsi Kaubanduskeskust oli õigus munitsipaliseerida ja kas munitsipaliseerimisega rikutakse M. Kardi õigusi. Sellega oli apellandi arvates rikutud HKS § 19 lg.
30. Apellatsioonkaebuse kohaselt jäi selgusetuks, miks kohus pidas reformikava täiendamist selle kardinaalseks muutmiseks. Tartu Ringkonnakohus leidis
31. veebruari
32. a. kohtuotsuses, et vallavolikogu kaevatud otsuses ei ole märgitud, et erastamisele ei kuulu tervikvara Viiratsi Kaubanduskeskus või see munitsipaliseeritakse. Asjaolu, et volikogu otsuse vastuvõtmise ajaks oli ainukese tervikvarana erastamata Viiratsi Kaubanduskeskuse vara, ei võimalda kohtul järeldada, et otsustati mitte erastada ja munitsipaliseerida just seda tervikvara. Seega ei riku kaevatud otsus kaebuse esitaja õigusi Viiratsi Kaubanduskeskuse erastamisel, mistõttu puudub alus M. Kardi kaebuse rahuldamiseks ja kaevatud otsuse seaduslikkuse hindamiseks. Ringkonnakohus tühistas Viljandimaa halduskohtuniku otsuse ja jättis M. Kardi kaebuse rahuldamata.
33. märtsil
34. a. esitas M. Kard kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta Viiratsi Vallavolikogu apellatsioonkaebus rahuldamata. M. Kard väidab, et ringkonnakohus on väljunud apellatsioonkaebuse piiridest ja rikkunud sellega HKS § 27 lg.
35. M. Kardi kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus asunud seisukohale, et vallavolikogu vaidlustatud otsus ei riku kaebuse esitaja õigusi. Küsimust, kas see otsus kaebuse esitaja õigusi rikub või mitte, apellatsioonkaebuses aga käsitletud ei ole. Samuti pole seda küsimust arutatud kohtuistungitel. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: Ringkonnakohtu pädevus on HKS §-s 27 lg. 2 sätestatud mõiste "apellatsioonkaebuses toodud piirid" abil. Protsessiosaline peab HKS § 25 lg. 1 p. 4 alusel märkima apellatsioonkaebuses selle kaebuse motiivid ja taotluse, kuid mitte asja läbivaatamise piire. Seega tuleb asja läbivaatamise piirid tuletada apellatsioonkaebuse motiividest ja taotlusest. HKS § 27 lg. 2 mõttest lähtudes on ebaõige M. Kardi väide, et ringkonnakohus on väljunud apellatsioonkaebuse piiridest, sest asus seisukohale, et kaevatud volikogu otsus ei riku kaebuse esitaja õigusi. Viiratsi Vallavolikogu apellatsioonkaebuses Viljandimaa halduskohtuniku otsusele palutakse teha asjas uus otsus, millega jätta M. Kardi kaebus täies ulatuses rahuldamata. Sellise taotluse puhul ei saa motiividest tuletada, et on rikutud asja läbivaatamise piire. Eeltoodu alusel on kassatsioonkaebus põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Lähtudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b:
36. Jätta Meelis Kardi kassatsioonkaebus rahuldamata.
37. Jätta Tartu Ringkonnakohtu
38. veebruari
39. a. otsus haldusasjas nr. II -3-15/97 muutmata.
40. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
41. aprillil
42. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jaak Luik, Harri Salmann