3-3-1-11-97

3-3-1-11-97 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. aprillil
2. a. L. Auksmani ja M. Reilenti esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja arvutamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
3. aprillil
4. a. läbi Liidi Auksmani ja Merike Reilenti esindaja vandeadvokaat Äili Rodi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
5. jaanuari
6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/39/
7. Protsessiosalisena võttis istungist osa Riigi Täitevameti esindaja Riigi Täitevameti osakonnajuhataja Heino Valmsen. Tallinna ja Harju Täitevbüroo vanemtäitur Liidi Auksman ja täitur Merike Reilent, täites Tallinna Linnakohtu
8. oktoobri
9. a. otsust tsiviilasjas nr. 2-8070/16, andsid OÜ Safran arvel olnud sadulveoki "Volvo F 12"
10. oktoobril
11. a. võla katteks tasaarvestuse korras Pjotr Massorovile, korraldamata enampakkumist. Sama täitevbüroo direktori asetäitja Leili Jõgeva teatas
12. oktoobril
13. a. kirjalikult Tallinna Autoregistrikeskusele ja Tallinna Tolliinspektuurile, et see sadulveok on võla katteks üle antud P. Massorovile. Riigi Täitevameti peadirektori
14. detsembri
15. a. käskkirjaga nr. 304 määrati Tallinna ja Harju Täitevbüroo vanemtäitur L. Auksmanile ja täitur M. Reilentile Täitemenetluse seadustiku jämeda rikkumise eest Täitevametnike distsiplinaarmäärustiku punkti 59 alusel distsiplinaarkaristusena rahatrahv kümnekordse keskmise päevapalga ulatuses. Selles käskkirjas märgiti: "Tallinna ja Harju Täitevbüroo vanemtäitur Liidi Auksman ja täitur Merike Reilent täites Tallinna Linnakohtu 16.10.95.a. otsust o7ü "Sarfanilt" Pjotr Massorovi kasuks võla sissenõudmisel arestitud vara arvel, rikkusid jämedalt Täitemenetluse seadustiku § 56 ja § 61, andes o/ü "Safrani" arvel olnud sadulveoki Volvo F 12 koos haagisega võla tasaarvestuse korras üle Pjotr Massorovile ilma enampakkumist korraldamata. käsin:
16. Täitemenetluse seadustiku jämeda rikkumise eest määrata Täitevametnike teenistusmäärustiku punkt 59 alusel vanemtäitur Liidi Auksmanile ja täitur Merike Reilentile rahatrahv nende kümnekordse keskmise päevapalga ulatuses.
17. Teenistusdistsipliini rikkumise eest, mis seisnes puudulikus kontrollis täiturite tegevuse üle, avaldada Tallinna ja Harju Täitevbüroo direktori kohusetäitjale Reet Vokk`ile noomitus.". L. Auksman ja M. Reilent esitasid
18. jaanuaril
19. a. Tallinna Linnakohtule hagi, milles palusid tühistada neile määratud distsiplinaarkaristused. Hagejad leidsid, et karistuste määramisel rikuti distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulist tähtaega, et karistamise käskkirjas on märkimata süüteo toimepanemise aeg, rahatrahvi suurus kroonides ja trahvi igast palgast kinnipidamise ulatus protsentides, et nende tegevus polnud vastuolus Täitemenetluse seadustiku §-dega 56 ja
20. Tallinna Linnakohtu
21. veebruari
22. a. otsusega tsiviilasjas nr. 2/4/49-387/96 hagi rahuldati ja tühistati Riigi Täitevameti peadirektori
23. detsembri
24. a. käskkirjaga nr. 304 määratud distsiplinaarkaristused. Sellele kohtuotsusele esitas apellatsioonkaebuse Riigi Täitevamet. Apellant palus tühistada linnakohtu otsus. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
25. juuni
26. a. määrusega tsiviilasjas nr. II-2/457/96 rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati apelleeritud kohtuotsus ja lõpetati tsiviilasja menetlus. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis, et täitevbüroo vanemtäitur ja täitur on vanemad täitevametnikud, kellele laieneb
27. jaanuaril
28. a. jõustunud Avaliku teenistuse seadus. Avaliku teenistuse seaduse § 165 lg. 2 sätestab, et ametnik võib enne käesoleva seaduse jõustumist määratud distsiplinaarkaristuse vaidlustada halduskohtus sama seaduse § 160 alusel, kui selle karistuse suhtes puudub jõustunud kohtuotsus. Käesoleva vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. L. Auksman ja M. Reilent esitasid
29. juunil
30. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja tühistada neile määratud distsiplinaarkaristused. Tallinna Halduskohtu
31. novembri
32. a. otsusega haldusasjas nr. 3-350/96 tühistati Riigi Täitevameti peadirektori
33. detsembri
34. a. käskkirjaga nr. 304 kaebajatele määratud rahatrahv ja mõisteti Riigi Täitevametilt kohtukuluna L. Auksmani kasuks 3550 krooni ja M. Reilenti kasuks 3550 krooni. Kohus leidis, et karistuste määramisel pole rikutud Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg. 1 sätestatud ühekuulist tähtaega. Tallinna ja Harju Täitevbüroo juhid olid alates
35. oktoobrist
36. a. küll teadlikud täiturite toimingutest, kuid nad ei lugenud neid süüliseks. Distsiplinaarkaristuse määramise ühekuuline tähtaeg hakkas kulgema
37. detsembrist
38. a., mil vormistati teenistusalase juurdluse kokkuvõte. Karistamise käskkirja vormistamisel on küll rikutud TDS §-s 11 lg. 2 sätestatud vorminõudeid, kuid see rikkumine pole käskkirja tühistamise aluseks, sest käskkirja aluseks olnud teenistusalase juurdluse kokkuvõttes on süüteo toimepanemise aeg ja rahatrahvi suurus esitatud vastavalt sama seaduse §-le
39. Tõendatud on distsiplinaarsüüteo subjektid, objekt ja objektiivne külg. Tõendamata on aga distsiplinaarsüüteo subjektiivne külg. Riigi Täitevamet esitas Tallinna Halduskohtu
40. novembri
41. a. otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada apelleeritud kohtuotsus ja teha uus otsus, millega tunnistada täitevameti peadirektori vaidlustatud käskkiri seaduslikuks. Apellant leidis, et ebaõige on esimese astme kohtu seisukoht, et haagise üleandmisel P. Massorovile puudus süüline käitumine. Täiturid rikkusid Täitemenetluse seadustiku § 56 lg. 1 ja 2, kuna nad ei pannud veokit enampakkumisele, ehkki selle väärtus oli küllaldane enampakkumise korraldamiseks. Veoki üleandmine vormistati P. Massorovile, ootamata ajalehekuulutuse peale ilmuvaid ostjaid. Täitemenetluse seadustiku § 645 lg. 1 alusel võib sissenõudja vara endale jätta, kui enampakkumine nurjub. Enampakkumine ei nurjunud või müük ei ebaõnnestunud, kuna täiturid ei üritanudki korraldada enampakkumist või reaalset müüki. Ka L. Auksmani ja M. Reilenti esindaja vandeadvokaat Ä. Rodi esitas Tallinna Halduskohtu
42. novembri
43. a. otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada apelleeritud kohtuotsus osaliselt, so. motiveerivas osas, millega loeti kaebus distsiplinaarkaristuse tühistamise nõudes TDS seaduse §-s 6 lg. 1 sätestatud ühekuulise tähtaja rikkumise tõttu alusetuks, teha uus otsus, millega rahuldada L. Auksmani ja M. Reilenti kaebus. Otsuse resolutsioon paluti jätta muutmata. Apellatsioonkaebuses leiti, et TDS § 6 lg. 1 kohaselt ei sõltu ühekuulise tähtaja algus sellest, kas süüdlase ülem sai aru, et tegemist on distsiplinaarsüüteoga. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg. 2 alusel saab ühekuulist karistuse määramise tähtaega arvutada, kui süütegu on tõendatud inventuuri jmt. tulemustega. Tallinna ja Harju Täitevbüroo juhataja kohustetäitjal R. Vokil ja tema asetäitjal L. Jõgeval oli toimingutest informatsioon samas mahus, mida tuvastati teenistusalase juurdluse käigus. Kõik teenistusliku juurdluse kokkuvõttes sisalduvad andmed on kajastatud täitetoimikus ja see kokkuvõte ei sisalda ühtegi distsiplinaarsüüteo elementi, mis oleks tõendatud vaid teenistusliku juurdluse käigus. Kohtuotsuse ülejäänud osadega apellatsioonkaebuses nõustuti, neid ei vaidlustatud. Tallinna Ringkonnakohtu
44. jaanuari
45. a. otsusega rahuldati Riigi Täitevameti apellatsioonkaebus, L. Auksmani ja M. Reilenti apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Tallinna Halduskohtu
46. novembri
47. a. otsus tühistati ja tehti uus otsus, millega jäeti rahuldamata L. Auksmani ja M. Reilenti kaebus distsiplinaarkaristuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leidis, et HKS §-st 27 lg. 2 tulenevalt saab ta kontrollida vaid seda, kas karistus määrati tähtaegselt ja kas kaebajad on süüdi distsiplinaarsüüteo toimepanemises. Ringkonnakohus leidis, et TDS § 6 lg. 1 seostab distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulise tähtaja kulgemise päevaga, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane vahetult allub. L. Auksmani ja M. Reilenti vahetu ülemus oli küll teadlik täiturite toimingutest, kuid ta ei pidanud neid toiminguid distsiplinaarsüütegudeks. Seepärast ei saa distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulist tähtaega arvutada TDS § 6 lg. 1 järgi. Sama seaduse § 6 lg. 2 seostab distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulise tähtaja alguse inventuuri jmt. tulemuste vormistamise päevaga. Ringkonnakohus luges teenistusalase juurdluse võrdsustatuks inventuuriga ja leidis, et karistus on määratud tähtaegselt, kuna karistus määrati ühe kuu jooksul teenistusalase juurdluse kokkuvõtte vormistamist. Samuti leidis ringkonnakohus, et täiturid rikkusid teadlikult Täitemenetluse seadustiku § 56 ja 645 lg. 1, andes enampakkumist korraldamata sadulveoki "Volvo" üle sissenõudja P. Massorovile. Nad pidid teadma täitemenetluse eeskirju. Distsiplinaarsüütegu ei tee olematuks asjaolu, et Tallinna Linnakohtu otsus tuli täita viivitamatult, samuti otseste ülemuste heakskiit. Ringkonnakohtu sellele otsusele esitas kassatsioonkaebuse L. Auksmani ja M. Reilenti esindaja vandeadvokaat Ä. Rodi. Kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
48. jaanuari
49. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebuses leitakse, et: Rikutud on TDS §-s 6 lg. 1 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulist tähtaega. Rikutud on TDS § 11 lg. 2, sest karistuse määramise käskkirjas on märkimata süüteo toimepanemise aeg, määratud rahatrahvi suurus kroonides ja sentides ning trahvi palgast kinnipidamise ulatus protsentides. Karistuse määramisel on rikutud TDS § 12, sest karistuse määramise käskkirja pole L. Auksmanile ja M. Reilentile allkirja vastu teatavaks tehtud. Riigi Täitevameti esindaja leidis kohtuistungil, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s:
50. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et L. Auksmanile ja M. Reilentile distsiplinaarkaristuse määramisel on rikutud karistuse määramise ühekuulist tähtaega. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulise tähtaja arvutamisel tuli kohaldada Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg.
51. Selle tähtaja arvutamisel tuleb kohaldada sama seaduse § 6 lg.
52. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg. 1 sätestab üldreegli distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulise tähtaja arvutamiseks, mille kohaselt seda tähtaega arvutatakse päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab erandi distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulise tähtaja arvutamiseks. Selle erandi kohaselt arvutatakse inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt. tulemustega tõendatud süüteo korral distsiplinaarkaristuse määramise ühekuulist tähtaega inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt. tulemuste vormistamise päevast. Distsplinaarkaristuse määramise ühekuulist tähtaega arvutatakse TDS § 6 lg. 1 järgi kõikidel juhtudel, kui süüteost sai teada mis tahes ülemus, kellele töötaja tööalaselt allub, sh. ka vahetu ülemus. See, kas ülemusel, kes sai süüteost teada, on distsiplinaarkaristuse määramise õigus, pole selle tähtaja kulgema hakkamise seisukohalt oluline. Tähtaeg hakkab kulgema ka siis, kui süüteost sai teada ülemus, kellel pole karistuse määramise õigust. Oluline pole ka see, kas ülemus, kes sai teada oma alluva poolt süüteo toimepanemisest, mõistis, et tegu on õiguserikkumisega. Teenistussuhete olemusest tuleneb, et ülemus peab kontrollima alluvate tegevust ja olema suuteline andma sellele õiguslikku hinnangut. Teenistusalase juurdluse läbiviimisel ei saa distsplinaarkaristuse määramise ühekuulist tähtaega arvutada TDS § 6 lg. 2 järgi, sest distsiplinaarmenetlus hõlmab teenistusalase juurdluse läbiviimist. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 6 lg. 1 kohaldamine teenistusalase juurdluse läbiviimisel muudaksmõttetuks sama seaduse §-s 6 lg. 1 sätestatud ühekuulise tähtaja arvutamise päevast, mil süüteost sai teada vahetu ülemus. Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega on tuvastatud, et L. Auksmani ja M. Reilenti vahetu ülemus oli täiturite toimingutest teadlik alates
53. oktoobrist
54. a. Vastavalt TDS §-le 6 lg. 1 hakkas sellest päevast kulgema distsiplinaarkaristuse määramise ühekuuline tähtaeg. L. Auksmanile ja M. Reilentile distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri vormistati
55. detsembril
56. a. Seega vormistati karistuse määramise käskkiri pärast TDS §-s 6 lg. 1 sätestatud ühekuulise tähtaja möödumist.
57. Riigikohtu halduskolleegium ei käsita kassatsioonkaebuse väiteid, mille kohaselt L. Auksmanile ja M. Reilentile distsiplinaarkaristuste määramisel rikuti TDS § 11 lg. 2 ja
58. Tallinna Halduskohtu otsuses leiti, et karistamisel rikuti küll TDS § 11 lg. 2, kuid see rikkumine ei too kaasa karistuse seadusevastaseks tunnistamist. Apellatsioonkaebuses nõustus L. Auksmani ja M. Reilenti esindaja selle järeldusega ega vaidlustanud seda. Väide, et karistamisel rikuti TDS § 12, on esmakordselt esitatud kassatsioonkaebuses. Esimese ja teise astme kohtud pole seda väidet käsitatud.
59. Käesolevas haldusasjas pole vaja koguda täiendavalt tõendeid ega muuta tõenditele apellatsiooniastmes antud hinnangut. Seetõttu saab Riigikohtu halduskolleegium teha uue otsuse, saatmata asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Uue otsusega kuulub seadusevastaseks tunnistamisele Riigi Täitevameti peadirektori
60. detsembri
61. a. käskkirja nr. 304 punkt 1, millega L. Auksmanile ja M. Reilentile määrati rahatrahv kümnekordse päevapalga ulatuses. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, so. osas, milles palutakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist. HKS § 69 lg. 1 alusel kuulub rahuldamisele Tallinna Halduskohtule esitatud taotlus mõista Riigi Täitevametilt L. Auksmani ja M. Reilenti kasuks advokaadile tasutud õigusabi eest kummalegi 3540 krooni ning Tallinna Ringkonnakohtule esitatud taotlus mõista Riigi Täitevametilt L. Auksmani ja M. Reilenti kasuks advokaadile tasutud õigusabi eest kummalegi 2360 krooni. Sama sätte alusel mõistetakse Riigi Täitevametilt L. Auksmani ja M. Reilenti kasuks välja kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kummalegi 20 krooni. Kokku kuulub Riigi Täitevametilt L. Auksmani ja M. Reilenti kasuks kohtukuludena väljamõistmisele 11840 krooni, kummalegi kassaatorile 5920 krooni. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 4, 68 lg. 3 ja 69 lg. 1, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b: Rahuldada Liidi Auksmani ja Merike Reilenti esindaja kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
62. jaanuari
63. a. otsus haldusasjas nr. II-3/37/
64. Tunnistada seadusevastaseks Riigi Täitevameti peadirektori
65. detsembri
66. a. käskkirja nr. 304 punkt
67. Välja mõista Riigi Täitevametilt Liidi Auksmani kasuks kohtukuludena 5920 (viis tuhat üheksasada kakskümmend) krooni ja Merike Reilenti kasuks kohtukuludena 5920 (viis tuhat üheksasada kakskümmend) krooni. Tagastada Liidi Auksmanile ja Merike Reilentile kassatsioonikautsjon, kummalegi 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub
68. aprillil
69. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann