← Eesti

III-3/1-18/94

III-3/1-18/94 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartu,

  1. detsember
  2. a. Riigi Politseiameti ja aktsiaseltsi Kaitsearsenal kassatsioonkaebuste läbi-vaatamine relvamüügilitsentsi tühistamise asjas Halduskohtukolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
  3. detsembril
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Riigi Politseiameti ja aktsiaseltsi Kaitsearsenal kassatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu
  5. novembri
  6. a. otsusele haldusasjas nr. II3/158/94 relvamüügilitsentsi tühistamise asjas. Asjaosalisena võttis istungist osa Riigi Politseiameti esindaja Enno Loonurm. Juures oli halduskohtukolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub:
  7. veebruaril
  8. a. registreeriti Harju Maavalitsuses AS Kaitsearsenal põhikiri. Põhikirja punktide 3.2.
  9. ja 3.2.
  10. kohaselt on aktsiaseltsi üheks tegevusvaldkonnaks sport-, jahi-, kollektsioon- ja lahingurelvade ostmine, müümine, transport, ladustamine, remont, hooldamine ning valmistamine, samuti laskemoona, pürotehnika ja nende komponentide ostmine, müümine, ladustamine ning transport.
  11. märtsil
  12. a. andis Riigi Politseiameti riiklike tegevuslitsentside väljaandmise ja tühistamise komisjon aktsiaseltsile Kaitsearsenal ajutise tegevuslitsentsi nr. PA-384-RE-101 kehtivusega kuni
  13. märts
  14. a. Tegevuslitsents anti jahi-, sport-, gaasi- ja kollektsioonrelvade, püstolite, revolvrite ning neile vastava laskemoona soetamiseks ja müügiks.
  15. märtsil
  16. a. andis Riigi Politseiameti litsentsikomisjon aktsiaseltsile Kaitsearsenal senise ajutise tegevuslitsentsi asemel välja riikliku tegevuslitsentsi nr. PA-384-RE-101 kehtivusega kuni
  17. märts
  18. a.
  19. juuni
  20. a. Riigi Politseiameti litsentsikomisjoni istungi protokolli nr. 86 kohaselt arutati aktsiaseltsile Kaitsearsenal relvamüügilitsentsi äravõtmise küsimust Riigi Kaitsepolitseiameti
  21. juuni
  22. a. kirja nr. 659 ja Keskkriminaalpolitsei
  23. juuni
  24. a. esildise nr. 2-4/570 alusel. Nimetatud dokumentides on viidatud uurija menetluses olevatele kriminaalasjadele. Kriminaalasjade uurimisel on avastatud asjaolusid, mis viitavad AS Kaitsearsenal võimalikule seotusele kuritegude toimepanemisega relvade müümisel. On tuvastatud relvade müümine võltsitud dokumentide alusel ja luba mitteomavatele isikutele.
  25. juunil
  26. a. teatas Riigi Politseiameti peadirektori kt. kirjaga nr. 2-7/390 aktsiaseltsile Kaitsearsenal relvamüügi litsentsi tühistamisest ja palus lõpetada sellealane tegevus.
  27. juulil
  28. a. esitas AS Kaitsearsenal esindaja kaebuse Tallinna Halduskohtusse Riigi Politseiameti litsentsikomisjoni
  29. juuni
  30. a. otsusele relvamüügilitsentsi tühistamise kohta ja palus tunnistada see seadusevastaseks. Kaebuse kohaselt ei ole tühistamise aluseks olevate dokumentidega tõendatud AS Kaitsearsenal süü litsentseeritavas tegevusvaldkonnas tegutsemise korra rikkumisel või litsentsiga antud õiguste ületamisel. Süüd kriminaalasjas saab tõendada kohtuotsusega, mitte uurija esildisega. Rikkudes kehtivat korda, ei kutsutud litsentsikomisjoni istungile tegevuslitsentsi valdaja esindajat. Istungile kutsuti AS Kaitsearsenal esindaja, kellele tehti teatavaks ainult komisjoni otsus, mida ei motiveeritud ja mille aluseks olnud dokumente ei tutvustatud.
  31. septembri
  32. a. halduskohtu otsusega tunnistati kaevatud otsus seadusevastaseks, tehti Riigi Politseiameti litsentsikomisjonile ettepanek nimetatud otsus uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Samuti mõisteti välja Riigi Politseiametilt AS Kaitsearsenal kasuks kohtukulud summas 37 000 krooni. Kohtuotsuse kohaselt ei ole tõendatud AS Kaitsearsenal süü litsentseeritavas tegevusvaldkonnas tegutsemise korra rikkumisel. Litsentsikomisjon rikkus tegevuslitsentsi tühistamise korda. Ta ei kaasanud litsentsi valdaja esindajat küsimuse arutamisele ega tutvustanud talle otsuse alusdokumente, millega võeti võimalus esitada komisjonile omapoolseid seletusi või vastuväiteid.
  33. septembril
  34. a. esitas Riigi Politseiamet apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes halduskohtu otsuse tühistamist ja AS Kaitsearsenal kaebuse rahuldamata jätmist. Apellant leidis, et litsentsikomisjoni pädevuses ja ülesannetes ei ole kellegi süü tõendamine, vaid materjalide läbivaatamine, mis viitavad vastavatele rikkumistele ja võivad olla aluseks tegevuslitsentsi tühistamisele. Tegevuslitsentsi tühistamise aluseks olid kuriteo uurimise käigus tehtud esildised ja seal sisalduv ettepanek relvamüügilitsentsi äravõtmiseks. Riikliku tegevuslitsentsi väljaandmise eeskirjad võimaldavad tühistada litsentseeritava tegevusala ka ilma eelnevalt nõutava ettekirjutuse tegemiseta. Põhjendamatu on kohtukuludena 37 000 krooni väljamõistmine Riigi Politseiametilt.
  35. novembri
  36. a. ringkonnakohtu otsusega muudeti halduskohtu otsust kohtukulude osas ja mõisteti välja kohtukuludena 3000 krooni. Ülejäänud osas jäi halduskohtu otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt puudub litsentsi tühistamise otsuses tühistamise põhjus ja tühistamise aluseks olev õigusnorm. Riigi Politseiameti kassatsioonkaebuses Riigikohtule vaidlustatakse halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ja palutakse teha uus otsus, jättes AS Kaitsearsenal kaebuse relvamüügilitsentsi tühistamise otsuse peale rahuldamata. Kassaator leiab, et tegevuslitsentside väljaandmise ja tühistamise komisjon ei rikkunud relvamüügi litsentsi tühistades seadust. Komisjoni otsuse aluseks olid juurdlusorganite esildised ja kiri, milles sisaldub viide AS Kaitsearsenal võimalikule seotusele kuritegude toimepanemisega, mille tõttu on algatatud kriminaalasjad. Kehtivad õigusaktid ei keela litsentsikomisjonil võtta relvamüügi litsentsi tühistamise otsustamisel aluseks juurdlusorgani esildist. Vale on kohtu väide, et litsentsikomisjon ei kaasanud küsimusel arutamisele AS Kaitsearsenal esindajat. Kohtus on tõendatud, et nende esindaja osales komisjoni istungil ja talle tutvustati litsentsi tühistamise aluseks olnud dokumente. Litsentsikomisjoni sisuliselt õiget otsust ei saa vormipuuduste tõttu seadusevastaseks tunnistada. AS Kaitsearsenal kassatsioonkaebuses palutakse muuta ringkonnakohtu otsust kohtukulude jagamise osas ja välja mõista AS Kaitsearsenal kasuks 37 000 krooni. Maksekorraldusega
  37. augustist
  38. a. on tõendatud nimetatud summa ülekandmine AS Kaitsearsenal poolt advokaadi abi eest. Ringkonnakohtu otsuses ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mille alusel oleks võinud vähendada väljamõistetavate kohtukulude suurust. On väär, et kohus, tunnistades Riigi Politseiameti litsentsikomisjoni otsuse ebaseaduslikuks, jätab enamuse kohtukuludest AS Kaitsearsenal kanda. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Tulirelvade ja laskemoona müügi ja omandamise küsimused on reguleeritud Vabariigi Valitsuse
  39. mai
  40. a. määrusega nr. 90 kinnitatud "Riikliku tegevuslitsentsi väljaandmise eeskirjadega" (edaspidi Tegevuslitsentsi eeskirjad) ja Vabariigi Valitsuse
  41. augusti
  42. a. määrusega nr. 256 kinnitatud "Tulirelvade ja laskemoona valmistamise, müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise ajutised eeskirjad" (edaspidi Tulirelvade müügi ja omandamise eeskirjad) ning nende hilisemate muudatustega. Politseiseaduse § 13 lg 1 p. 17 kohaselt on politseil õigus anda organisatsioonidele relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise ja veo lubasid ning kodanikele tulirelvade soetamise, hoidmise ja kandmise lubasid (litsentse) ning võtta neilt relvad ära relvade hoidmise või kasutamise eeskirjade rikkumise korral. Tegevuslitsentsi eeskirjade punkti 4 ja lisa 1 punkti 6 kohaselt annab Riigi Politseiamet välja tegevuslitsentse relvade ja laskemoona soetamiseks ja müümiseks. Tulirelvade müügi ja omandamise eeskirjade punktide 3 ja 4 kohaselt võib tulirelvi ja laskemoona müüa ainult isik, kellel on kehtestatud korras Riigi Politseiameti poolt välja antud riiklik tegevuslitsents. Seda litsentsi on tal õigus tühistada, kui on rikutud samade eeskirjade nõudeid. Nimetatud eeskirjade punkti 5 kohaselt on keelatud tulirelvi ja laskemoona müüa isikutele, kellel ei ole tulirelva ja laskemoona omandamise, hoidmise ja kandmise luba. Punkti 6 kohaselt peavad tulirelvi ja laskemoona müüvad kauplused pidama politseiprefekti poolt kinnitatud vormi kohast registrit. Vabariigi Valitsuse
  43. detsembri
  44. a. määruse nr. 407 "Piirangute kohta tulirelvade ja laskemoona valmistamisel, müügil, omandamisel, hoidmisel ja kandmisel" punktiga 1 peatati tulirelvade ja laskemoona valmistamise ja müügi ning tulirelvade parandamise tegevuslitsentside väljaandmine kuni vastava seaduse jõustumiseni. Riigi Politseiameti litsentsikomisjoni poolt oli
  45. märtsil
  46. a. välja antud AS Kaitsearsenal ajutine tegevuslitsents nr. RE-384-101 kehtivusega kuni
  47. märts
  48. a. Litsentsikomisjon andis
  49. märtsil
  50. a. sama numbri all välja riikliku tegevuslitsentsi kehtivusega kuni
  51. märts
  52. a. Mõlema tegevuslitsentsiga lubati osutada teenuseid jahi-, sport-, gaasirelvade ning neile vastava laskemoona soetamise ja müügi, püstolite ja revolvrite ning neile vastava laskemoona soetamise ja müügi ning kollektsioonrelvade soetamise ja müügi valdkondades.
  53. juunil
  54. a. saatis Riigi Kaitsepolitseiamet litsentsikomisjonile kirja nr. 659, millest nähtub, et
  55. detsembril
  56. a. müüdi AS Kaitsearsenal relvakaupluses võltsitud dokumentide alusel tuvastamata isikutele 2 püstolit "PM", 44 püstolit "TT" ja 6 püstolit "Astra". Kirjas paluti Riigi Politseiameti litsentsikomisjoni tühistada AS Kaitsearsenal tegevuslitsents.
  57. juunil
  58. a. saatis Keskkriminaalpolitsei litsentsikomisjonile esildise nr. 2-4/570, milles märgitakse, et AS Kaitsearsenal tegeleb relvade müügi ja vahendusega, milles on avastatud õiguserikkumisi. Nii müüs ta AS Hunt kaudu 7800 püstolit "TT" tundmatutele isikutele, kellel puudub õigus relvi osta. Need isikud maksid relvade eest AS Kaitsearsenal relvakaupluses sularahas. AS Kaitsearsenal ei kandnud müüdud 150 püstoli numbreid vastavasse zurnaali. Esildises paluti Riigi Politseiameti litsentsikomisjoni tühistada AS Kaitsearsenal tegevuslitsents. Tulirelvade müügi ja omandamise eeskirjade punkti 5 kohaselt on keelatud müüa tulirelvi ja laskemoona isikutele, kellel ei ole selle omandamise ja kandmise luba. Nimetatud esildisest ja kirjast selgub, et osa relvi müüdi isikutele, kellel puudub selleks luba. Seaduslik luba puudub ka siis, kui relvi müüakse võltsitud dokumentide alusel. Selline tulirelvade müük seab ründeohtu inimeste tervise, elu, vara ja avaliku korra ning loob eeldused kuritegevuseks. Politseiseaduse § 3 ja 12 lg 1 p. 2 ja 3 kohaselt peab politsei tagama avaliku korra, kaitsma inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestama kuritegevust, kaitsma kodanike elu, vara ning omandit õigusvastaste rünnete ja muu ohu korral. Tegevuslitsentside eeskirjade punkti 13 alapunkti 3 ja 4 kohaselt on tegevuslitsentsi väljaandjal õigus tühistada tegevuslitsents, kui ettevõte ei täida tegevuslitsentsi tingimusi ja muudel seadusandlusega ettenähtud juhtudel. Riigi Politseiameti litsentsikomisjonile esitati andmed selle kohta, et AS Kaitsearsenal rikkus tegevuslitsentsi tingimusi, samuti Tulirelvade müügi ja omandamise eeskirjade punkti
  59. Seega olid litsentsikomisjonil alused ja õigus tühistada AS Kaitsearsenal tegevuslitsents. Kohtud on asja arutamisel ja otsustamisel lähtunud litsentsikomisjoni tegevuse protseduurilisest ning vormilisest küljest. Analüüsimata on jäänud AS Kaitsearsenal tegevuse ja litsentsikomisjoni otsuse sisuline seos, kuigi vajalikud tõendid on kohtutoimikutes olemas. Eeltoodu alusel tuleb Riigi Politseiameti kassatsioonkaebus rahuldada ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada. AS Kaitsearsenal kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. Juhindudes HKS §-dest 43 lg 2; 50; 57 p. 4 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  60. novembri
  61. a. otsus haldusasjas nr. II-3/158/
  62. Rahuldada Riigi Politseiameti kassatsioonkaebus. Jätta aktsiaseltsi Kaitsearsenal kassatsioonkaebus rahuldamata. Tagastada Riigi Politseiametile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Aktsiaseltsi Kaitsearsenal poolt tasutud kassatsioonikautsjon läheb riigituludesse. Määrus jõustub teatavaks tegemisest
  63. detsembril
  64. a. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.