← Eesti

3-3-1-12-97

Obsah (8)§ 22§ 60§ 57§ 59§ 35§ 23§ 1§ 42

3-3-1-12-97 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 25. aprillil 1997. a. Riigi Tolliameti ja aktsiaseltsi Turmoil kassatsioonkaebuste läbivaatamine tollieeskirjade rikkumise asjas Riigikohtu halduskolle

järgi.

§ 22lg.

3, Rahandusministri

  1. juuni
  2. a. määrusega nr. 97 kinnitatud tolliprotseduuri "import vabaks ringluseks" tollivormistuse korra p. 35 ja Riigi Tolliameti
  3. aprilli
  4. a. käskkirja nr. 80 "Sisseveetava kauba esmase registreerimise protseduuri kohta" p. 5 kohaselt on kauba kasutamine lubatud alates lõplikult täidetud kaubadeklaratsiooni tollis kontrollimisele ning aktsepteerimisele järgneva kalendripäeva kella 12.00-st. Protokollis leiti, et AS Termoil võttis kütuse kasutusele ilma tolli loata ja kuulub vastutusele võtmisele

§ 60alusel.

Protokolli kohaselt rikkus AS Termoil

§ 57lg.

4 p. 5, s.t. kasutas tollijärelevalve all olevat kaupa ilma tolli loata. Riigi Tolliameti peadirektori

  1. juuni
  2. a. otsuse nr. 2 kohaselt tehti kindlaks, et AS Termoil osales kaasaaitajana tolli järelevalve all oleva kauba kasutusele võtmisel ilma tolli loata ja teda karistati

§-s 57 lg. 4 p. 5 sätestatud rikkumise eest sama seaduse §-de 59 lg. 4 ja 60 lg. 2 p. 3 alusel rahatrahviga 7 000 000 krooni. Otsuse tegemisel juhinduti HÕS §-st 266 lg. 1 punktist

  3. juunil
  4. a. esitas aktsiaseltsi Termoil esindaja kaebuse Harju Maakohtu halduskohtunikule, milles taotles Riigi Tolliameti nimetatud otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist asjas HÕS § 218 p. 8 alusel. Kaebuse motiivid olid järgmised: HÕS § 218 p. 8 kohaselt ei või haldusõiguserikkumise asja menetlust algatada ja algatatud menetlus tuleb lõpetada, kui antud fakti kohta on algatatud kriminaalasi.

§ 59

lg.2 kohaselt vastutab tollieeskirjade rikkumise eest nii juriidiline kui ka füüsiline isik sama seaduse § 60 alusel, kui see rikkumine ei too kaasa füüsilise isiku kriminaalvastutust. Riigi Tolliameti tollijärelevalveosakonnas ja Politseiameti Keskuurimisbüroos algatati kriminaalasjad kütuse salakaubaveo tunnustel seoses aktsiaseltside Parevek ja Vegelar tegevusega. Kaebaja leidis, et füüsilise isiku kriminaalvastutusele võtmise korral ei vastuta juriidiline ega füüsiline isik

§ 60järgi.

HÕS § 30 lg. 2 kohaselt, kui kriminaalasja algatamisest keeldutakse või kriminaalasi lõpetatakse, kuid haldusõiguserikkuja tegevuses on haldusõiguserikkumise tunnused, võib halduskaristuse määrata mitte hiljem kui ühe kuu jooksul kriminaalasja algatamisest keeldumise või selle lõpetamise määruse tegemise päevast arvates. Nimetatud otsuse tegemisel juhinduti HÕS §-st 266 lg. 1 punktist 2, kuid HÕS § 266 lõikel 1 puudub punkt

  1. Aktsiaseltsile Termoil esitati süüdistus kauba kasutamisele võtmisele kaasaaitamises, kuid see süüdistus on umbmäärane. Sellise süüdistuse võib esitada kõigile isikutele, kes puutusid kokku aktsiaseltsi Parevek poolt imporditud kütusega, alates raudteest, mille abil transporditi kütus Eestisse, kuni autojuhini, kes kütust kasutas. HÕS § 6 kohaselt ei saa umbmäärane tegu olla haldusõiguserikkumiseks. Halduskaristust kaasaaitamise eest võib kanda üksnes füüsiline isik. HÕS ja Tolliseadus ei ava kaasaaitamise mõistet. See mõiste on ammendavalt avatud Kriminaalkoodeksi §s 17 lg.
  2. Seaduse analoogiat kasutades on osavõtu mõisted sarnased. Kaasaaitamine on üks osavõtu vorme, mistõttu kaasaaitajaks saab olla üksnes füüsiline isik. Seetõttu puudub aktsiaseltsi Termoil tegevuses haldusõiguserikkumise koosseis. Kui AS Termoil vastutab kütuse kasutusele võtmisele kaasaaitamise eest, siis peab kõigepealt vastutama riigiettevõte Eesti Raudtee, kes toimetas 106 raudteetsisterni kütust aktsiaseltsi Termoil territooriumile. Reedel
  3. mail
  4. a. kell 4.40 saatis Maardu jaam tsisternid bensiini ja diislikütusega aktsiaseltsile Termoil. Aktsiaseltsi Termoil direktori asetäitja Nail Sibagatulin käis Maardu jaamas ja tutvus raudtee saatelehtedega, millel oli kauba saajaks märgitud AS Parevek. Saatelehtedel olid tollitemplijäljendid ja allkirjad, s.h. tollitemplijäljend "laadimine lubatud" koos allkirja ja kuupäevaga
  5. mai
  6. a. ning selle kõrval tollitemplijäljend numbriga "421". Riigi Tolliameti
  7. aprilli
  8. a. käskkirja nr.80 "Sisseveetava kauba esmase registreerimise protseduuri rakendamine" p. 2 kohaselt võivad kauba esmase registreerimise protseduuri (ERP) deklarantideks olla tolli poolt usaldatavad Eesti Ettevõtteregistris registreeritud kauba saajad (importöörid), kes esitavad ERP enda nimel ja enda eest. Kauba saaja usaldatavuse otsustab tema asukohajärgne tolliinspektuur. Antud juhul oli toll andnud ERP õiguse aktsiaseltsile Parevek. Seetõttu võis kauba saatmisel tollikontrolli tsoonist aktsiaseltsile Termoil kindel olla, et selle kaubaga on toll koos tema poolt usaldatud ettevõttega täitnud kõik tolliformaalsused. Nimetatud käskkirja p. 7 kohaselt võib raudtee vastutusel sihtjaama saabunud kaupu maha- ja ümber laadida tollis kontrollitud ja aktsepteeritud ERP deklaratsiooni või lõplikult täidetud impordi deklaratsiooni alusel ning pärast tollilt kauba laadimiseks loa saamist. Vastavalt
  9. juulil
  10. a. sõlmitud Kokkuleppele Riigi Tolliameti ja RE Eesti Raudtee vahel aktsiisiga maksustatavate mootorikütuste ja -õlide vagunite liikumise üle kontrolli kehtestamise ajutise korra kohta punktile 1 oli RE Eesti Raudtee kohustatud mootorikütusega ja -õlidega vaguneid sihtjaamades ega teel sihtjaama mahalaadimiseks mitte andma ilma tolli loata, s.t. ilma kaubasaaja poolt impordideklaratsiooni esitamata, millest nähtuks, et kaup on lubatud vabasse ringlusesse Eesti territooriumil. Selle kokkuleppe punkti 2 kohaselt oli RE Eesti Raudtee kohustatud juhul, kui ta rikub punktis 1 nimetatud tingimusi, tasuma Riigi Tolliametile kõik impordimaksud, kaasa arvatud aktsiisi kaubalt, mis laaditi maha ilma tolli loata. Seetõttu raudtee poolt kütusetsisternide transportimisel Maardu jaamast aktsiaseltsi Termoil võis eeldada, et kaup on lubatud vabasse ringlusse Eesti territooriumil. Samal päeval, s.o.
  11. mail
  12. a. saatis Ülemiste Tollipunkti peainspektor faksi aktsiaseltsile Termoil ettekirjutusega, mille kohaselt tuli aktsiaseltsi Parevek nimele saabunud kütuse väljastamisest teatada Riigi Tolliameti tollijärelevalve osakonda V. Leegile. Seega oli aktsiaseltsil Termoil õigus kütust maha laadida, ümber laadida ja omaniku korralduste alusel väljastada. Väljastamisest tuli vaid teatada. Seega oli toll andnud loa kauba väljastamiseks. Seetõttu puudub aktsiaseltsi Termoil tegevuses haldusõiguserikkumise koosseis. Aktsiaseltsi Termoil käitumises puudub süü aktsiaseltsile Parevek kuuluva kauba ilma tolli loata kasutusele võtmise kaasaaitamises. AS Termoil ei teadnud ega pidanudki teadma, kas tollivormistus on lõpetatud või mitte, sest seaduse kohaselt ei ole ükski isik kohustatud sellest teatama kütuse hoiustajale.

§ 35lg.

3 kohaselt on keelatud tolliterritooriumile toimetatud kauba kasutamine enne tollivormistuse lõppu, kui toll ei ole määranud teisiti. Seega võib toll määrata igal hetkel teistsuguse korra, kui näeb ette üldine kord.

§ 23

kohaselt on tollidokument Tolliameti luba, tõend või tema ametniku poolt aktsepteeritud dokument, mille alusel tolliametnik lubab kauba sisse- või väljaveoks, allutab selle mõnele teisele tolliprotseduurile või rakendab maksusoodustusi. Võimatu on teada, millise dokumendi juures võib vastav luba olla ja kuidas see on vormistatud. Laupäeval

  1. mail
  2. a. koostas Riigi Tolliameti järelevalveosakonna juurdluse vanemspetsialist V. Leek dokumentide järelkontrolli alusel kirja, mille kohaselt see osakond ei tee takistusi kütusetsisternide väljaandmiseks aktsiaseltsile Parevek. Seega olid selleks päevaks kõrvaldatud takistused, millest AS Termoil ei pidanud teadma, kütuse maha-ja pealelaadimiseks ning väljastamiseks. Kütuse saabumise päeval
  3. mail
  4. a. saabus aktsiaseltsile Termoil aktsiaseltsilt Parevek avaldus, milles ta palus see kütus üle kanda aktsiaseltsi Vegelar hoiustamislepingule. Aktsiaseltsi Vegelar
  5. mai
  6. a. avalduse alusel sõlmiti temaga hoiuleping. Seejuures kontrollis AS Termoil aktsiaseltsi Vegelar registreerimistunnistust, tegevuslitsentsi ja maksuameti õiendit. Seega oli aktsiaseltsi Termoil juhtkonnale teada, et kütuse mahalaadimise hetkel oli kütuse omanikuks AS Vegelar, kelle esindaja oli ka kütuse vastuvõtmise juures. Aktsiaseltside Termoil ja Parevek vahel puudusid antud kütuse koguse osas lepingulised suhted ja kohustused. Laupäeval
  7. mail
  8. a. esitas AS Vegelar aktsiaseltsile Termoil avalduse, milles paluti aktsiaseltsi Vegelar nimel vastuvõetud ja hoiustatav kütus üle kanda aktsiaseltsi Favora ning osaühingu Männik hoiustamislepingutele, kellega olid aktsiaseltsil Termoil sõlmitud
  9. a. märtsis hoiulepingud. AS Favora ja OÜ Männik andsid kütuse omakorda üle aktsiaseltsile AA-Trading (hoiuleping
  10. oktoobrist
  11. a.), M&V (hoiuleping
  12. märtsist
  13. a.) ja EK (hoiuleping
  14. märtsist
  15. a.). AS AA-Trading andis kütuse üle aktsiaseltsidele N-Terminaal (hoiuleping
  16. juunist
  17. a.), NB (hoiuleping
  18. oktoobrist
  19. a.) ja EK. Kütuse väljaandmine terminaalist toimus nimetatud aktsiaseltside poolt antud korralduste alusel. Nendele aktsiaseltsidele ei ole Riigi Tolliamet teinud ettekirjutusi. Riigi Tolliamet ei ole teinud ettekirjutust ka aktsiaseltsile Termoil nimetatud aktsiaseltsidele kuuluva kütuse hoiustamise ja väljaandmise korra kohta. Aktsiaseltsi Termoil seisukohalt omas kütuse omaniku vahetus tähtsust vaid kui fakt, kellelt ja mis ajast nõuda hoiustamise ning kütuse maha- ja pealelaadimise kulusid. AS Termoil oli üksnes hoiustaja, temal ei olnud kauba kasutamise ja käsutamise õigust, ta ei olnud

§ 1

p. 6 mõttes ka kauba valdaja, kellel omanikuna või muul alusel olnuks õigus kaupa kasutada või teha selle suhtes korraldusi. Teisipäeval

  1. mail
  2. a. andis Riigi Tolliameti vanemspetsialist V. Leek aktsiaseltsile Termoil kaks kirja.
  3. mai
  4. a. kirjaga nr.8-6/104 paluti peatada kütuse väljaandmine aktsiaseltsi Parevek kogustest. Sel ajal ei olnud aktsiaseltsis Termoil aktsiaseltsi Parevek kütust, mistõttu aktsiaseltsi Parevek kütust ei olnudki võimalik väljastada.
  5. mai
  6. a. kirjaga nr.1-8/801 teatati, et aktsiaseltsi Parevek kütusekoguste suhtes on kohaldatud tollitõkendit ja seda kütust ei ole võimalik väljastada ilma Riigi Tolliameti kirjaliku loata. AS Termoil jätkas kütuse väljastamist, kuna tal puudusid õigussuhted aktsiaseltsiga Parevek ja kütus, mis oli terminaalis hoiul, kuulus teistele omanikele, kes tegid selle kütuse kohta korraldusi ja esitasid nõudmisi. Tollitõkendi panemine tolli poolt, s.t. kütusemahutite plommimine toimus
  7. mail
  8. a., mille kohta koostati akt. Alates sellest hetkest ei ole kütust väljastatud. On arusaamatu, miks süüdistatakse aktsiaseltsi Termoil aktsiaseltsile Parevek kaasaaitamises, sest viimasega puudusid õigussuhted. AS Termoil kui hoiustamisteenuse osutaja täitis kütuse omanike seaduslikke korraldusi ja oli õigussuhetes selle kütuse omanikega. Aktsiaseltsi Termoil käitumise ja haldusõiguserikkumise vahel puudub põhjuslik seos, samuti süü.
  9. Harju Maakohtu halduskohtuniku
  10. novembri
  11. a. otsusega jäeti nimetatud kaebus rahuldamata ja Riigi Tolliameti kaevatud otsus muutmata. Halduskohtunik leidis, et aktsiaseltsi Parevek poolt aktsiaseltsi Termoil kütusehoidlatesse toimetatud kütus oli tolli järelevalve all, mille kohta oli saatelehtedel, s.h. rongi kaalulehtedel märge "Tollikontrolli all olev kaup". Ainsaks toiminguks, mida toll oli aktsepteerinud, oli kütuse mahalaadimine aktsiaseltsis Termoil. Seda tõendavad märked saatelehtedel "Laadimine lubatud" ja tolli märge "Nõus" aktsiaseltsi Parevek poolt riigiettevõttele Eesti Raudtee esitatud avaldustel nr. 21, 22, 23 ja
  12. Aktsiaseltsi Termoil direktori asetäitja Nail Sibagatulin, kes kuulati kohtus üle tunnistajana, pidi teadma, et tegemist oli tolli järelevalve all oleva kaubaga. AS Termoil pidi ise huvi tundma kütuse saatedokumentide vastu, kuna Vabariigi Valitsuse
  13. märtsi
  14. a. määrusega nr. 132 kinnitatud "Kütuse ja määrdeainete kaubandusliku vahendamise korra" p. 18 kohaselt on nõutud, et kütuse ladustamine teenusena peab olema vormistatud kauba saatedokumendis, mis võimaldab kaupa identifitseerida ja kuhu teiste andmete hulgas peab olema märgitud kütuse sisseveol ka tollideklaratsiooni number ja kuupäev. Aktsiaseltsil Termoil puudusid sellised saatedokumendid. Halduskohtunik leidis, et on tõendatud ja seda muu hulgas ka aktsiaseltsi Termoil esindaja ning tunnistaja N. Sibagatulini vastuoluliste ütlustega, et
  15. mail
  16. a.,
  17. mail
  18. a. ja
  19. mail
  20. a. informeeris Riigi Tolliamet kirjalikult, et kütus on tolli järelevalve all ja selle väljastamisel ilma loata võetakse AS Termoil vastutusele

sätete rikkumise eest. Kütuse väljastamise keeld oli aktsiaseltsile Termoil arusaadav. Tunnistaja N. Sibagatulini ütluste kohaselt, kui ettekirjutus oleks tehtud aktsiaseltsi Vegelar nimele saabunud kütuse kohta, ei oleks ta kütust väljastanud.

§ 22lg.

1 p. 2 kohaselt on kaup tolli järelevalve all importimisel vabaks ringluseks tollikontrolli tsooni toomisest kuni kauba vabastamiseni ja sama seaduse § 35 lg. 3 kohaselt on tolliterritooriumile toimetatud kauba kasutamine enne tollivormistuse lõppu keelatud, kui toll ei ole määranud teisiti. Halduskohtunik leidis, et

§ 35lg.

3 mõtte kohaselt tuleb tolli järelevalve all oleva kauba kasutamiseks lugeda kõiki õigustoiminguid, mis ei ole tollile deklareeritud ja tolli poolt aktsepteeritud. Vastupidisel juhul ei oleks tolli järelevalve, s.o. tolli meetmed tollikontrolli alla kuuluva kauba liikumise ja hoidmise arvestamiseks, teostatav. Aktsiaseltsi Parevek poolt sisse toodud kütus kanti aktsiaseltsi Termoil poolt aktsiaseltsi Vegelar hoiustamislepingule ja sellega kaotas AS Parevek reaalse valduse kütuse suhtes, loovutades tolli järelevalve alt vabastamata kauba teise isiku kasutusse ja valdusse. Tolli järelevalve all olev kütus väljastati aktsiaseltsi Termoil hoidlatest hoidja enda reaalse tegevuse tulemusena. Halduskohtunik ei nõustunud kaebaja väitega, et halduskaristust kaasaaitamise eest võib kanda üksnes füüsiline isik.

§ 1

p. 4 kohaselt mõistetakse isiku all peale füüsilise isiku ka Eesti või välisriigi ettevõtet, asutust või muud organisatsiooni või rahvusvahelist organisatsiooni. Halduskohtunik leidis samuti, et Riigi Tolliamet juhindus otsuse tegemisel HÕS §-st 266 lg. 1 punktist 2, s.o. olematust punktist. Õige olnuks juhinduda lõikest

  1. Riigi Tolliamet on sisuliselt sellest sättest juhindunud, mistõttu see eksimus ei anna alust otsuse tühistamiseks. Veel leidis halduskohtunik, et kriminaalasja algatamine Riigi Tolliameti poolt KrK § 76 lg.1 tunnustel ja RPA Majanduspolitsei poolt KrK § 143 lg.3 p.1 järgi ei välista aktsiaseltsi Termoil haldusvastustust, kuna käsitletava fakti ja aktsiaseltsi Termoil vastutavate isikute suhtes ei ole algatatud kriminaalasja.
  3. novembril
  4. a. esitas AS Termoil apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles palus tühistada halduskohtuniku otsus ja lõpetada asjas menetlus HÕS §-s 218 p. 1 ja 8 sätestatud alustel seoses aktsiaseltsi Termoil käitumises haldusõiguserikkumise koosseisu puudumisega ning kriminaalasja algatamisega antud fakti kohta. Apellatsioonkaebuse motiivid olid järgmised: Kaevatav kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Riigi Tolliamet on otsuse tegemisel juhindunud olematust sättest - HÕS §-st 266 lg.1 punktist
  5. Asja materjalidest nähtub, et antud fakti kohta on algatatud kriminaalasi. Kriminaalasjad algatati seoses aktsiaseltsi Parevek tegevusega. Kohus on jätnud selle arvestamata, rikkudes HÕS § 218 p. 8 ning

§ 59lg.

2 ja

  1. Aktsiaseltsi Termoil tegevuses puudub haldusõiguserikkumise koosseis. Kaasaaitamine on võimalik üksnes täideviija olemasolul. Täideviija pidi võtma tolli järelevalve all oleva kauba kasutusele. Riigi Tolliameti esindaja ei esitanud ja kohus ei kogunud ühtegi tõendit selle kohta, kes oli antud õiguserikkumise täideviija. Vastupidi, ta keeldus vastu võtmast ja tõendina arvestamast Tallinna Halduskohtu
  2. oktoobri
  3. a. kohtuotsust, mis oli HÕS § 306 kohaselt jõustunud selle teatavakstegemisest. Selle kohtuotsusega tühistati aktsiaseltsile Parevek määratud halduskaristus. Põhjendamatu ja ebaseaduslik on kohtuotsuse väide, et AS Termoil aitas kaasa tolli järelevalve all oleva kauba kasutamisele. Ükski isik ei pea teatama kütuse hoiustajale, kas kütus on tolli järelevalve all või mitte. AS Termoil ei teadnud ega pidanudki teadma, kas tollivormistus on lõppenud või mitte.

§ 42

kohaselt lõpeb tollivormistus kauba vabastamisega, millega antakse kaup valdaja käsutusse. Kauba vabastamine ei välista kauba jätmist tolli järelevalve alla. Seega on võimalik tolli järelevalve all olevat kaupa käsutada ja ka kasutada. Isegi kui AS Termoil oleks teadnud, kas kaup on tolli järelevalve all või mitte, ei kinnita see tema süüd selles õiguserikkumises. Raudtee poolt kütusetsisternide transportimisel Maardu jaamast aktsiaseltsile Termoil kinnitati veelkord, et kaup on lubatud vabasse ringlusse Eesti territooriumil. Kauba saatmisel tollikontrolli tsoonist aktsiaseltsile Termoil võis olla kindel, et kõik tolliformaalsused on lõppenud. Saatedokumente aktsiaseltsil Termoil ei olnud. Need olid raudtee poolt üle antud Tolliametile ja seepärast ei olnud võimalik rahuldada aktsiaseltsi Termoil taotlust raudteeledokumentide väljastamises. Kohus on teinud eksliku järelduse, et ainsaks toiminguks kaubaga, mille saaatelehtedel on templijäljend "Tollikontrolli all olev kaup" ja "Laadimine lubatud" on üksnes kütuse mahalaadimine. Antud juhul võis kaupa maha laadida ja ümber laadida. Aktsiaseltsist Termoil kaupade väljaveol toimus sisuliselt nende ümberlaadimine ühest hoiukohast teise kauba omaniku korralduse alusel. Kohus on andnud mõistele "kütuse kasutamine" laiendatud ja seadusest mittetuleneva mõtte. Kasutamine seisneb asja kasulike omaduste tarbimises ja asjalt viljade saamises. Aktsiaseltsi Parevek poolt lepingute sõlmimist ei saa vaadelda kütuse kasutamisena. Samuti ei saa vaadelda aktsiaseltsi Termoil poolt oma klientidele kütuse hoiustamise teenuste osutamist kütuse kasutamisena. AS Parevek ei ole olnud kunagi aktsiaseltsi Termoil kliendiks.

§ 57lg.

4 p. 5 sätestab tolli järelevalve all oleva kauba kasutamist, mitte käsutamist. Antud juhul toimus kauba käsutamine, mitte kasutamine. Hoiustamisteenuse osutamisel on praktiliselt võimatu kaupa kasutada, s.t. seda tarbida. Asja läbivaatamisel kohtus ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et AS Termoil oleks kaupa kasutanud või käsutanud. Kohus asus ekslikule seisukohale, et aktsiaseltsil Termoil puudus luba kauba väljastamiseks. Reedel

  1. mail
  2. a. kell 19.02 Ülemiste Tollipunkti peainspektori poolt aktsiaseltsile Termoil väljastatud faks ettekirjutusega saadi kätte alles esmaspäeval
  3. mail
  4. a. Sellest ettekirjutusest tulenes firma Parevek nimele saabunud kütuse väljastamisest teatamise kohustus, mitte aga kütuse väljastamise keeld. Seega oli toll andnud loa kauba väljastamiseks, mis kehtis
  5. maist
  6. a. kuni
  7. maini
  8. a. Riigi Tolliameti
  9. mai ja
  10. mai
  11. a. ettekirjutused keelasid aktsiaseltsile Parevek, mitte aga aktsiaseltsile Vegelar, kuuluva kütuse väljastamise. Aktsiaseltsile Parevek kuuluvat kütust aktsiaseltsi Termoil kütusehoidlates ei olnud. Kuna kütus on liigitunnustega piiritletud asi, siis oli ka sisuliselt võimatu kindlaks teha, kas
  12. maist
  13. a. kella 12.00-st, s.o. pärast ettekirjutuse saamist, kuni
  14. mai
  15. a. hommikuni, s.o. tollitõkendi kohaldamiseni, väljastati aktsiaseltsi Parevek poolt Eestisse toodud kütust või mitte. Väär on kohtuotsuses esitatud väide, et juriidiline isik saab vastutada haldusõigusrikkumises kaasaaitajana. Halduskaristust kaasaaitamise eest võib kanda üksnes füüsiline isik. See mõiste on ammendavalt avatud KrK §-s 17 lg.
  16. Teod, mis on kaasaaitamise koosseisulisteks tunnusteks, saab toime panna üksnes füüsiline isik. Kohtuotsusega anti põhjendamatult õiguslik hinnang aktsiaseltsi Parevek tegevusele, keda antud asja ei kaasatud. Jõuti järeldusele, et viimane kasutas tolli järelevalve all olevat kaupa. Sellega rikkus kohus HÕS §-s 300 sätestatud nõudeid ja väljus otsuse tegemisel lahendamisele kuuluvate küsimuste piirest. Selline järeldus on vastuolus Tallinna Halduskohtu
  17. oktoobril
  18. a. tehtud kohtuotsusega, mis oli seadusjõus kaevatava kohtuotsuse tegemise ajal. Sellega rikkus kohus kolmandate isikute seaduslikke õigusi ja vabadusi. Neid isikuid kohtuistungile ei kutsutud ja asja läbivaatamisest neile ei teatatud.
  19. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  20. jaanuari
  21. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt, muudeti halduskohtuniku otsust ja tehti karistusmäära osas uus otsus. Uue otsusega muudeti Riigi Tolliameti
  22. juuni
  23. a. otsust nr. 2 karistuse osas ja karistati aktsiaseltsi Termoil tema poolt toimepandud tollieeskirjade rikkumise eest rahatrahviga 2 000 000 krooni. Ringkonnakohus leidis, et aktsiaseltsile Termoil süüks arvatud haldusõiguserikkumine on aset leidnud ja Riigi Tolliameti otsuse õiguslikud alused on õiged. HÕS § 300 lg. 1 kohaselt peab halduskohtunik andma hinnangu ka küsimusele, kas halduskaristuse määramisel on arvestatud toimepandud haldusõiguserikkumise astet, kuid kaevatud kohtuotsuses ei ole seda tehtud. Haldusõiguserikkumise täideviijat aktsiaseltsi Parevek karistati 3 000 000 krooni suuruse rahatrahviga, kaasaaitajat aktsiaseltsi Termoil aga 7 000 000 krooni suuruse rahatrahviga. Kaasaitaja vastutus ei saa olla suurem täideviija vastutusest. Ringkonnakohus leidis, et HÕS § 300 lg. 2 p. 4 järgi kuulub aktsiaseltsile Termoil määratud karistusmäär muutmisele ja vähendamisele. Peale selle leidis ringkonnakohus, et: Viitamine halduskaristuse määramise otsuses olematule menetlusnormile ei mõjuta otsust sisuliselt. Ebatäpsused on vormilist laadi ja selline eksimus ei saa olla ametiisiku otsuse tühistamise aluseks. Apellandi taotlus menetluse lõpetamiseks HÕS § 218 p. 8 alusel ei kuulu rahuldamisele, kuna ühestki kohtule esitatud kriminaalasja algatamise määrusest ei nähtu, et oleks algatatud kriminaalasi aktsiaseltsile Termoil süüks arvatud haldusõiguserikkumise kohta.

§ 59lg.

3 võimaldab tollieeskirjade rikkumise asjas kohaldada karistust samaaegselt füüsilisele ja juriidilisele isikule. Väär on apellandi väide, et kohus ei ole kogunud ühtegi tõendit selle kohta, kes oli antud õiguserikkumise täideviija. Riigi Tolliameti peadirektori 11. juuni 1996. a. otsusega karistati aktsiaseltsi Parevek

§ 57lg.

4 p. 5 rikkumise eest sama seaduse § 60 lg. 2 p. 3 alusel 3 000 000 krooni suuruse rahatrahviga ning § 60 lg. 9 alusel erikonfiskeeriti 4 648 761 kg kütust. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

  1. detsembri
  2. a. kohtuotsusega jäeti Riigi Tolliameti see otsus muutmata. Seega on aktsiaseltsi Termoil tunnistamine aktsiaseltsile Parevek kaasaaitajaks põhjendatud ja vastavuses HÕS §-ga
  3. Apellandi ja tunnistaja N. Sibagatulini ütlustest nähtub, et kütus võeti vastu ilma igasuguste saatedokumentideta.
  4. mail
  5. a. aktsiaseltsiga Vegelar sõlmitud hoiulepingu kohaselt oli AS Termoil kohustatud vastu võtma ja hoiustama üleantavad naftasaadused seadustele vastavate kaubasaate originaaldokumentide alusel. Vabariigi Valitsuse
  6. märtsi
  7. a. määrusega nr. 132 kinnitatud "Kütuse ja määrdeainete kaubandusliku vahendamise kord" sätestab, et kütuse sisse- ja väljavedu, hulgimüük ja ladustamine teenusena peab olema vormistatud saatedokumentides, mis võimaldab kütust idenfitseerida ning kuhu peab olema märgitud tollideklaratsiooni kuupäev ja number, ladustamise korral ka kütuse omaniku (vahendaja-hoiuleandja) registreerimistunnistuse number ja tegevuslitsentsi number. AS Termoil pidi saatedokumentide alusel veenduma tollivormistuse lõppemises ja alles seejärel täitma kaubasaaja või omaniku korraldust kütuse väljastamiseks kolmandatele isikutele. AS Termoil ei ole kohtule esitanud aktsiaseltsi Vegelar omandiõigust tõendavaid dokumente. Selleks dokumendiks ei saa pidada aktsiaseltsi Parevek kirja aktsiaseltsile Termoil palvega kanda nende nimele saabuv kütus aktsiaseltsi Vegelar hoiustamislepingule. Lepingu sõlmimise taotlusele,
  8. mai
  9. a. hoiulepingule ja
  10. mai
  11. a. korraldusele kütuse väljastamiseks kolmandatele isikutele on alla kirjutanud aktsiaseltsi Vegelar juhatuse esimees K. Hein, kes aga omandas ostu-müügilepingu kohaselt selle aktsiad alles
  12. mail
  13. a. Kauba kasutamine ei tähenda üksnes kauba oma tarbeks tarvitamist. Kauba kasutamise tähendus on laiem ja hõlmab kasutamist ka muudel eesmärkidel, näiteks tulu saamist käibelt. AS Parevek kui kütuse kaubanduslik vahendaja tõi selle sisse realiseerimiseks. Kauba käsutamisega üheaegselt kasutas AS Parevek kaupa eesmärgil, millisel see imporditi - realiseeris teistele firmadele. Tal aga puudus luba kauba kasutamiseks, sest R-deklaratsioonil oli märge deklaratsiooni kontrollimise kohta, kuid puudus märge kauba kontrollimise või vabastamise kohta. AS Termoil, väljastades kütust kolmandatele isikutele, aitas kaasa aktsiaseltsile Parevek tolli järelevalve all oleva kauba kasutamisele. Väär on väide, et toll oli andnud loa kütuse väljastamiseks ja see kehtis
  14. maist kuni
  15. maini
  16. a. ettekirjutuse saamiseni. Nimetatud ettekirjutuse tekst ei sisalda tõesti sõnaselget kütuse väljastamise keeldu, vaid ainult kohustab teavitama tolli aktsiaseltsi Parevek nimele saabunud kütuse väljastamisest. Kuid omamata tolli sellekohast korraldust ja teadmata, kas tollivormistus on lõppenud, ei oleks tohtinud AS Termoil vähemalt kuni ettekirjutuse saamiseni
  17. mail
  18. a. kaubaga mingeid toiminguid sooritada. Alates ettekirjutuse kättesaamisest lasus aktsiaseltsil Termoil kohustus teavitada tolli kütuse väljastamisest. Seda ta ei teinud, vaid jätkas kütuse väljastamist ka pärast
  19. ja
  20. mai
  21. a. ettekirjutuse saamist. Apellandi selgitused, et ta ei saanud vajalikku tollitöötajat telefonitsi kätte ja ei saanud aru ettekirjutuse sisust, on paljasõnalised ega ole tõsiselt võetavad.
  22. Sellele ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebused Riigi Tolliameti esindaja ja aktsiaseltsi Termoil esindaja. Riigi Tolliameti esindaja vandeadvokaat J. Leppiku kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus, teha uus otsus ja jätta muutmata Riigi Tolliameti
  23. juuni
  24. a. otsus nr.
  25. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt kohaldatud seadust karistusmäära vähendamise osas. Kassaator põhjendab oma seisukohti järgmiselt: HÕS § 300 lg.1 kohaselt peab kohtuotsuses andma õigusliku hinnangu küsimusele, kas karistuse määramisel on arvestatud haldusõiguserikkumise astet. Kuid ringkonnakohtu otsuses seda tehtud ei ole. Ringkonnakohus ei saa väljuda apellatsioonkaebuse piiridest. Aktsiaseltsi Termoil kaebuses esimese astme kohtule ja apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud karistuse suurust. Asja läbivaatamise piirideks on protokoll ja otsus kaebuses toodud motiividel. Esimese ja teise astme kohtud saavad väljuda kaebuse piiridest ainult juhul, kui on rikutud oluliselt protsessiõiguse norme. Karistuse määramisel ei ole ametiisik ületanud seadusega lubatud piire. Kaasaaitaja ja täideviija vastutuse suuruse määratlemine ei ole Haldusõiguserikkumiste seadustikule omane. HÕS kohaselt toimub iga isiku rikkumise menetlemine talle koostatud protokolli alusel. Menetluslikult ei ole erinevad asjad ühildatavad ja võrreldavad. Halduskaristus ja haldussund on erinevad õiguse instituudid, kuid mõlemad omavad sanktsioneerivat iseloomu. Kohus on jätnud rahatrahvi vähendamisel tähelepanuta asjaolu, et aktsiaseltsi Parevek suhtes kohaldati täiendavat haldussundi - erikonfiskeeriti kogu tema poolt sissetoodud kütus. Aktsiaseltsi Termoil suhtes kohaldatud sunnivahend on oluliselt väiksem kui täideviija suhtes kohaldatu. Aktsiaseltsi Termoil esindaja kirjalikus vastuses sellele kassatsioonkaebusele ei nõustuta Riigi Tolliameti esindaja väidetega ja vaieldakse nendele vastu. Aktsiaseltsi Termoil esindaja vandeadvokaat R. Lausi kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus, lõpetada asjas menetlus ja mõista välja Riigi Tolliametilt kohtukulud. Kassatsioonkaebuse motiivid on järgmised: Riigi Tolliameti otsuse nr. 2 tegemisel juhinduti olematust sättest - HÕS §-st 266 lg. 1 punktist
  26. Asja materjalidest nähtub, et antud fakti kohta on algatatud kriminaalasi seoses aktsiaseltsi Parevek tegevusega. Seega on ametiisiku otsus ja kaevatav kohtuotsus vastuolus HÕS §-ga 218 p. 8 ja

§-ga 59 lg.

  1. Aktsiaseltsi Termoil tegevuses puudub haldusõiguserikkumise koosseis. AS Termoil võttis kütuse vastu aktsiaseltsilt Vegelar, kellega sõlmis hoiulepingu. Õigussuhted aktsiaseltside Termoil ja Parevek vahel aga puudusid. AS Vegelar võõrandas kütuse kolmandatele isikutele ja teatas sellest aktsiaseltsile Termoil, kes tema korralduste alusel väljastas kütust. Riigi Tolliamet ei ole teinud ettekirjutust aktsiaseltsile Vegelar ega ka kolmandatele isikutele, kelle kütus oli aktsiaseltsis Termoil hoiul. Puudub põhjuslik seos aktsiaseltsi Termoil tegevuse ja õiguserikkumise vahel. Kaasaaitamine on võimalik vaid täideviija olemasolul. AS Vegelar ega kolmandad isikud ei ole täideviijateks. Ei ole õige ringkonnakohtu seisukoht, et AS Termoil ei tundnud huvi kütuse saatedokumentide vastu. Aktsiaseltsi Termoil taotlust raudteele dokumentide väljaandmiseks ei olnud võimalik rahuldada, kuna dokumendid olid üle antud Tolliametile. AS Termoil võis raudtee vastutusel sihtjaama saabunud kaupu maha ja ümber laadida. Kohus on andnud kütuse kasutamise mõistele laiendatud ja seadusest mittetuleneva mõtte. Sisuliselt toimus kauba käsutamine. Juriidilise isiku vastutus on välistatud kaasaitamise eest haldusõiguserikkumise toimepanemisele. Halduskaristust kaasaaitamise eest võib kanda üksnes füüsiline isik. Riigi Tolliameti esindaja kirjalikus vastuses aktsiaseltsi Termoil kassatsioonikaebusele leitakse, et kaebuse väited ei ole õiged, õige on kohtu poolt tuvastatu. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s:
  2. HÕS § 5 kohaselt kannavad juriidilised isikud haldusvastutust eriseadustega ettenähtud alustel ja korras.

§ 60lg.

10 kohaselt aga rakendatakse ja vaidlustatakse samas paragrahvis ettenähtud sanktsioone tollieeskirjade rikkumise eest ka juriidiliste isikute suhtes Haldusõiguserikkumiste seadustiku menetluskorda jälgides. Seega juriidilise isiku haldusvastutust reguleerivate erinormide puudumisel on võimalik kohaldada Haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid üksnes osaliselt.

§ 59lg.

1 kohaselt saab tollieeskirjade rikkumise asjas määrata karistuse 6 kuu jooksul rikkumise avastamise päevast arvates. Selle sätte kohaldamisel tuleb juhinduda HÕS §-st 30 lg. 3 ja lg.

  1. Seega, kui halduskaristuse määramise esialgne otsus tollieeskirjade rikkumise asjas kehtestatud korras tühistatakse ja haldusõiguserikkumise asi saadetakse uueks arutamiseks, siis võib halduskaristust määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul arvates otsuse tühistamise päevast.
  2. Aktsiaseltsi Termoil esindaja arvates tõlgendas ringkonnakohus laiendavalt

§ 57lg.

4 p. 5 selles sisalduva mõiste "kauba kasutamine" väära käsitluse tõttu. Aktsiaseltsi Termoil arvates seisneb kasutamine asja kasulike omaduste tarbimises ja asjalt viljade saamises. Aktsiaseltsi Parevek poolt lepingute sõlmimist vaieldava kütuse osas ei saa vaadelda kütuse kasutamisena. Samuti ei saa vaadelda aktsiaseltsi Termoil poolt oma klientidele selle kütuse hoiustamise teenuste osutamist kütuse kasutamisena. Sisuliselt toimus antud kauba käsutamine. Aktsiaseltsi Termoil esindaja selline seisukoht ei ole õige.

s ei ole defineeritud mõistet "kauba kasutamine."

§ 57lg.

4 p. 5 kohaselt loetakse üle tollipiiri toimetatud kauba tollieeskirjadevastaseks kasutamiseks tolli järelevalve all oleva kauba kasutamist ilma tolli loata. Selle sätte tõlgendamisel tuleb aluseks võtta Tolliseadus ja tõlgendada seda sätet koos sama seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse mõttest.

s sisaldab mõiste "kauba kasutamine" mitmes sättes, sealhulgas paragrahvides 1 lg. 6, 46 ja 57 lg. 4 p. 4.

§ 1lg.

6 järgi on kauba valdajaks isik, kellel on omanikuna või muul alusel õigus kaupa kasutada ja teha kauba suhtes korraldusi. Sama seaduse § 46 kohaselt võib tollisoodustusega tolliterritooriumile lubatud kaupa kasutada ainult neil eesmärkidel, milleks on tollisoodustus kehtestatud. Selle kauba kasutamine muul otstarbel on lubatud ainult pärast uuest kasutuseesmärgist tulenevate tolliformaalsuste täitmist ning impordimaksude tasumist. Sama seaduse § 57 lg. 4 p. 4 järgi on tollieeskirjade rikkumine tolliterritooriumile toimetatud kauba mittesihipärane kasutamine. Nendest

sätetest tuleneb, et mõiste "kauba kasutamine" tähendus on

s laiem kui üksnes kauba kasulike omaduste tarbimises oma tarbeks. Mõiste "kauba kasutamine" hõlmab ka kauba käsutamise. Kauba omanikuna kasutas AS Parevek sissetoodud kütust oma põhikirjalisel eesmärgil

mõttes. Üheaegselt kütuse käsutamisega kasutas AS Parevek imporditud kütust majandusliku kasumi saamiseks. Sellisele seisukohale asuti ka Riigikohtu halduskolleegiumi 4. aprilli 1997. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-9-97. Õige on ringkonnakohtu seisukoht

§ 57lg.

4 p. 5 tõlgendamisel.

  1. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et viitamine halduskaristuse määramise otsuses olematule menetlusnormile (HÕS §-le 266 lg. 1 punktile 2) ei mõjuta otusust sisuliselt, vaid on antud asjas vormilist laadi ebatäpsus, sest lõikel 1 puuduvad punktid. Riigi Tolliameti peadirektori nimetatud otsuses viidati HÕS §-le 266 lõikele 1, mis sätestab, et pärast haldusõiguserikkumise asja läbiarutamist peab ametiisik või halduskohtunik tegema asja kohta otsuse. Riigi Tolliameti peadirektor tegi
  2. juunil
  3. a. pärast asja läbiarutamist otsuse nr.
  5. Ebatäpne on aktsiaseltsi Termoil esindaja väide, et juriidilise isiku vastutus kaasaaitamise eest haldusõiguserikkumise toimepanemisele on välistatud ja et halduskaristust kaasaaitamise eest võib kanda üksnes füüsiline isik.

§ 1

p. 4 kohaselt mõistetakse isikuna selle seaduse mõttes Eesti Vabariigi või välisriigi kodanikku või kodakondsuseta isikut, samuti Eesti või välisriigi ettevõtet, asutust või muud organisatsiooni või rahvusvahelist organisatsiooni. Seega mõistetakse nimetatud sättes isiku all, kes vastutab haldusõiguserikkumise toimepanemise eest, nii füüsilist kui ka juriidilist isikut.

§-de 58 ja 59 lg. 2 kohaselt on tollieeskirjade rikkumise subjektiks füüsiline või juriidiline isik, kes vastutavad selliste rikkumiste eest sama seaduse § 60 alusel.

  1. Riigi Tolliameti peadirektori
  2. juuni
  3. a. otsuse nr. 2 kohaselt osales AS Termoil aktsiaseltsile Parevek kaasaaitajana tolli järelevalve all oleva kauba kasutusele võtmisel ilma tolli loata, millega rikkus

§ 57lg.

4 p. 5.

§ 59lg.

4 kohaselt vastutab isik, kes osales tollieeskirjade rikkumises organisaatorina, kihutajana, kaasaaitajana või teadvalt finantseeris seda rikkumist, samal alusel kui õigusrikkumise täideviija. Haldusõiguserikkumiste seadustik ja Tolliseadus ei ava mõisteid täideviija, kaasaaitaja, kihutaja ja organisaator ega anna ka neid iseloomustavaid tunnuseid. Vajalike sätete puudumisel tuleb kohaldada sätteid, mis reguleerivad antud õigussuhetele lähedasi suhteid. Antud õigussuhetele lähedasi suhteid reguleerib Kriminaalkoodeks. 6. Riigi Tolliameti tollijärelevalve osakonna juurdlussektori juhataja poolt 29. mail 1996. a. koostatud tollieeskirjade rikkumise protokolli nr. 1 kohaselt rikkus AS Termoil

§ 57lg.

4 p. 5, s.t. kasutas tollijärelevalve all olevat kaupa ilma tolli loata. Riigi Tolliameti peadirektori

  1. juuni
  2. a. otsuse nr. 2 kohaselt tehti kindlaks, et AS Termoil osales kaasaaitajana tolli järelevalve all oleva kauba kasutusele võtmisel ilma tolli loata, millega rikkus

§ 57lg.

4 p.

  1. Haldusõiguserikkumise kohta koostatud protokoll ja ametiisiku poolt tehtud otsus peavad olema oma sisult kokkulangevad ja ei tohi olla vastuolus. Antud asjas on õiguserikkumiste protokoll ja karistamise otsus omavahel vastuolus. Protokolli kohaselt kasutas AS Termoil tollijärelevalve all olevat kaupa kui täideviija, kuid ametiisiku otsuse kohaselt karistati teda kui kaasaaitajat, s.t. osavõtu eest. Kaasaaitamise kohta pole protokolli koostatud. Ametiisiku otsusest ei selgu ka, milles seisnes kaasaaitamine. Selline rikkumine on aluseks ametiisiku otsuse tühistamisele.
  2. HÕS § 9 lg. 1 kohaselt on haldusõiguserikkumisest osavõtt kahe või enama isiku tahtlik ühine osavõtt haldusõiguserikkumisest. HÕS § 6 lg. 1 kohaselt on haldusõiguserikkumine süüline tegu, mis väljendub tegevuses või tegevusetuses, mille eest seadusega on ette nähtud halduskaristus. Haldusõiguserikkumise, s. h. tollieeskirjade rikkumise toimepanemise kindlakstegemisel on vaja tuvastada õiguserikkumise koosseisu olemasolu. Haldusõiguserikkumise koosseis on olemas vaid siis, kui esinevad selle kõik elemendid. Üheainsagi elemendi puudumisel on õiguserikkumise koosseis välistatud. Oluline on arvestada seda, et osavõtu subjektiivne külg eeldab vaid otsest tahtlust, mis on sätestatud HÕS §-s 7 lg.
  3. Juriidiline isik kui õigussubjekt on õigusaktides sätestatud õiguste ja kohustuste adressaat. Õigusliku kohustuse süüline mittetäitmine juriidilise isiku poolt väljendub tema vastava töötaja tahtlikus või ettevaatamatus õigusvastases teos. HÕS § 263 kohaselt peab haldusõiguserikkumise asja arutamisel ametiisik või halduskohtunik välja selgitama, kas antud isik on süüdi selle toimepanemises. HÕS § 300 kohaselt peab kohus kohtuotsuses andma õigusliku hinnangu, kas isik on haldusõiguserikkumises süüdi. Esimese ja teise astme kohtu otsuses sellist koosseisulistest tunnustest lähtuvat hinnangut antud ei ole. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus kontrollima õiguserikkumise koosseisu, s. h. süü olemasolu või puudumise ja andma kohtuotsuses sõnaselge hinnangu, kas AS Termoil on eeltoodust lähtuvalt kaasaaitamises süüdi või mitte. HÕS § 325 lg. 1 kohaselt on antud juhul tegemist protsessiõiguse normide olulise rikkumisega, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks. Selleks, et karistada juriidilist isikut

s ettenähtud õiguserikkumiste kaasaaitamise eest, tuleb tuvastada, kelle õiguserikkumise toimepanemisele kaasa aidati ja milles kaasaaitamine konkreetselt seisnes. Käesoleval juhul pole Riigi Tolliamet seda tuvastanud. 8. HÕS § 9 lg. 2 kohaselt kuuluvad osavõtu korral haldusvastutusele võtmisele kõik haldusõiguserikkujad, arvestades iga isiku osavõtu astet ja iseloomu.

§ 59lg.

6 kohaselt arvestatakse karistuse kohaldamisel tollieeskirjade rikkumise eest rikkumise astet ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. HÕS § 263 kohaselt on ametiisik või halduskohtunik kohustatud haldusõiguserikkumise asja arutamisel välja selgitama isiku vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. HÕS § 300 lg. 1 kohaselt peab kohtuotsuses olema õiguslik hinnang ka selle kohta, kas karistuse määramisel on arvestatud toimepandud haldusõiguserikkumise astet, süüdlase isikut ja tema varalist seisundit. Samas § 300 lg.2 p. 4 kohaselt võib halduskohtunik muuta karistusmäära ja kergendada määratud karistust. Ringkonnakohus leidis, et kaasaaitaja vastutus ei saa olla suurem täideviija vastutusest. Aktsiaseltsi Parevek kui täideviijat karistati 3 000 000 krooni suuruse rahatrahviga, aktsiaseltsi Termoil kui kaasaaitajat aga 7 000 000 krooni suuruse rahatrahviga. Seetõttu muutis ringkonnakohus karistusmäära ja vähendas rahatrahvi 2 000 000 kroonini. Halduskohtunikul ja ringkonnakohtul on õigus muuta karistusmäära ja kergendada karistust. Eeltoodu alusel kuuluvad kassatsioonkaebused rahuldamisele osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Juhindudes

§-st 60 lg. 10 ning HÕS §-dest 5, 311 lg. 2 ja 324 lg. 1 p. 2, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b: Rahuldada Riigi Tolliameti ja aktsiaseltsi Termoil kassatsioonkaebused osaliselt. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

  1. jaanuari
  2. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3/305/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kassatsioonikautsjonid järgmiselt: advokaadibüroole Aivar Pilv 340 (kolmsada nelikümmend) krooni ning advokaadibüroole Laus ja Raig 422.50 (nelisada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti). Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.