III-3/1-19/94

III-3/1-19/94 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartu,

1. jaanuar
2. a. Riigi Politseiameti kassatsioonkaebuse läbivaatamine turvalitsentsi väljaandmisest keeldumise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
3. jaanuaril
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Riigi Politseiameti kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
5. oktoobri
6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/154/94 turvalitsentsi väljaandmisest keeldumise asjas. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Riigi Politseiameti esindajad Riigi Politseiameti õigusosakonna töötaja Enno Loonurm ja välipolitsei büroo lubade ja litsentsiosakonna töötaja Ilmar Tuberik ning Kaitseliidu Fondi esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Esitatud materjalidest nähtub:
7. juulil
8. a. esitas Kaitseliidu Fond Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigi Politseiameti peadirektori
9. juuni
10. a. otsusele turvalitsentsi väljaandmisest keeldumise kohta nimetatud fondi poolt moodustatavale Kaitseliidu Korrakaitsekeskuse Aktsiaseltsile. Politseiameti peadirektori
11. juuni
12. a. kirjast korrakaitsekeskuse aktsiaseltsi juhatusele nähtub, et turvalitsentsi väljaandmisest keeldumise õiguslikuks aluseks peab politseiameti peadirektor Turvateenistuse seaduse § 1 lg 3, kuna see aktsiaselts kuuluvat sisuliselt kaitsejõudude koosseisu. Tallinna Halduskohus otsustas
13. septembril
14. a. jätta Kaitseliidu Fondi kaebuse rahuldamata samal motiivil, mille alusel keeldus turvalitsentsi väljaandmisest politseiameti peadirektor.
15. septembril
16. a. esitas Kaitseliidu Fond Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, selgitades, et Kaitseliidu Fond ja korrakaitsekeskuse aktsiaselts pole kaitsejõudude osa ning seepärast on turvalitsentsi väljaandmisest keeldumine Turvateenistuse seaduse § 1 lg 3 alusel ekslik. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium otsustas
17. oktoobril
18. a. kaebuses toodud motiivil tühistada Tallinna Halduskohtu
19. septembri
20. a. otsuse ja tunnistada politseiameti peadirektori keeldumise turvalitsentsi väljaandmisest seadusevastaseks.
21. novembril
22. a. esitas Riigi Politseiamet kassatsioonkaebuse, paludes tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
23. oktoobri
24. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Riigi Politseiamet põhjendab kassatsioonkaebust Turvateenistuse seaduse § 1 lg 3 eksliku tõlgendamisega Tallinna Ringkonnakohtu poolt, kes, asudes seisukohale, et Kaitseliidu Korrakaitsekeskuse AS ja selle aktsiaseltsi asutanud Kaitseliidu Fond ei ole kaitsejõudude osa, tegi sellest ebaõige järelduse, et turvalitsentsi väljaandmisest keeldumine Turvateenistuse seaduse § 1 lg 3 alusel on seadusevastane. Kassaator väidab, et "Turvateenistuse seaduse mõttega ei sobi kokku printsiip, et kaitsejõud või politsei moodustavad mingi fondi, et selle kaudu hakata tegelema selliste valdkondadega, millistega muidu tegeleda ei tohiks." Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Turvateenistuse seaduse § 1 lg 1 sätestab, et see seadus reguleerib turvaettevõtlust ja sisevalveteenistust. Sama seaduse §-st 1 lg 3 tuleneb, et seadus ei käsitle kaitsejõudude ja politsei teenistusalast valvetegevust. Asjaolu, et nimetatud seaduse reguleerimisalaks pole kaitsejõudude ja politsei teenistusalane valvetegevus, ei saa olla juriidiliseks aluseks turvalitsentsi väljaandmisest keeldumisel neile subjektidele, sest seaduse sellest sättest ei tulene keeld kaitsejõudude ja politsei turvaettevõtluseks. Seepärast on vaidlus Kaitseliidu Fondi kuulumisest kaitsejõudude hulka asjasse mittepuutuv. Turvalitsentsi väljaandmise ja sellest keeldumise otsustamise üldalused on sätestatud Turvateenistuse seaduse §-s 10 lg 2: turvalitsents antakse, kui on tuvastatud, et taotlejal on seaduslikuks ja nõuetekohaseks turvateenuste osutamiseks või turvaülesannete täitmiseks piisavalt vahendeid, teadmisi, oskusi, kogemusi ja personali. Antud asja sisulisel läbivaatamisel tuleb samuti arvestada Turvateenistuse seaduse §-des 8 ja 5 sätestatud turvaettevõtluse piirangutega. Turvatöötajana ei ole õigust töötada isikul, kes on kaitseväe teenistuses. Kaitseliit on küll kaitsejõudude osa, kuid mitte kaitseväe osa. Sellest järeldub, et kaitseliitlane võib olla turvatöötaja, sest ta pole kaitseväe teenistuses. Turvaettevõttel, samuti turvatöötajal, ei ole aga õigust täita riigikaitse võimkonda kuuluvaid funktsioone. Tallinna Ringkonnakohtu otsus antud asjas kuulub tühistamisele, sest kohus on otsuse teinud ekslikul motiivil, omistades Turvateenistuse seaduse §-le 1 lg 3 vale tähenduse. Samuti pole kohus selgitanud, kas halduskohtusse kaebuse esitamise aluseks on antud asjas õigusakt või toiming. Õigusakti, millega keeldutakse turvalitsentsi väljaandmisest, kohtutoimikutes ei ole. Politsei peadirektori
25. juuni
26. a. kirjas märgitud Politseiameti litsentsikomisjoni istungi protokolli esitamist pole kohus nõudnud. Selgitamata on turvalitsentsi väljaandmisest keeldumise sisulised alused. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule, sest Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi liikmed on selle haldusasja lahendamisest osa võtnud. Rahuldamata jääb Kaitseliidu Fondi poolt kohtuistungil esitatud taotlus kohtukulude hüvitamiseks kassatsioonimenetluses. HKS § 69 lg 1 kohaselt on kohtukulude hüvitamine võimalik üksnes kaebuse esitaja palvel kaebaja kasuks. Kassatsioonimenetluses pole Kaitseliidu Fond kaebuse esitaja. Eelosundatud põhjustel ja juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: Rahuldada Riigi Politseiameti kassatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
27. oktoobri
28. a. kohtuotsus haldusasjas nr. II-3/154/1994 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule. Tagastada Riigi Politseiametile kautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub teatavaks tegemisest
29. jaanuaril
30. a. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann