3-3-1-14-97

3-3-1-14-97 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. mail
2. a. Ida - Viru Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse läbivaatamine relvaloa tühistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Harri Salmann ja Hele-Kai Remmel vaatas
3. mail
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Ida-Viru Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-5/
7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Ida-Viru Politseiprefektuuri esindajad Eduard East ja Herman Piirsalu ning Arnold Janes.
8. aprillil
9. a. esitas Arnold Janes Ida-Viru Politseiprefektuurile avalduse, milles palus kalastamisel
10. veebruaril
11. a. juhtunud õnnetuse ajal Peipsi järve kaotatud püstol arvelt maha võtta.
12. mail
13. a. kinnitas Ida-Viru Politseiprefekt "Tulirelva hoiuloa annuleerimise kokkuvõtte", millega tühistati A. Janesele antud relvaluba "eraldi nimekirjas olevatele relvadele", kuna A. Janesel puudusid relvade hoidmiseks nõuetekohased tingimused, ta ei teatanud elukoha muutumisest ja kaotas relva, millest teatas alles kaks kuud hiljem.
14. septembril
15. a. esitas A. Janes Ida-Viru Maakohtule kaebuse, milles palustühistada Ida-Viru Politseiprefekti määruse relvaloa annulleerimise kohta ja taastada kaebuse esitaja õigus relvade hoidmiseks. Kaebuse kohaselt läks püstol kaduma õnnetusjuhtumi tõttu, mitte aga lohakuse tagajärjel. Seetõttu ei olnud kaebuse esitaja arvates tegemist relva kaotamisega. Kaebuse kohaselt oli relvaloa annulleerimise alus - Politseiameti
16. oktoobri
17. a. käskkirjaga nr. 414 kinnitatud Tulirelvalubadealase töö juhendi p.
18. 1- Põhiseaduse vastane, kuna isiku õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas Põhiseadusega, juhend aga annab politseile võimaluse oma äranägemisel piirata isiku õigusi. Ida-Viru Maakohtu halduskohtuniku
19. detsembri
20. a. otsusega jäeti A. Janese kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Politseiseaduse § 13 lg. 1 p. 17 kohaselt on politseil õigus anda relvalubasid ja relvi ära võtta relvaeeskirjade rikkumise korral. Vabariigi Valitsuse
21. augusti
22. a. määrusega nr. 256 kinnitatud Tulirelvade ja laskemoona valmistamise, müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise ajutiste eeskirjade p. 21 kohaselt tuleb kaotatud, hävinud või varastatud relvast või relvaloast teatada 24 tunni jooksul, A. Janes tegi seda aga alles 2 kuu pärast. Tulirelvalubadealase töö juhendi p. 45 sätestab nõude hoida enam kui 5 relvast koosnevat kogu relvakapis selleks väljaehitatud või kohandatud tehniliselt kindlustatud ruumis, mis on võetud pideva valvesignalisatsiooni alla. Sellised tingimused 12 relva hoidmiseks A. Janesel puudusid.
23. veebruaril
24. a. andis A. Janes relvad politseiprefektuuriga kooskõlastamatult lasketiiru hoiule. A. Janese väide, et ta teatas politseile elukoha muutumisest, on ümber lükatud kirjalike tõenditega. Tulirelvalubadealase töö juhendi p.
25. 1 kohaselt võidakse relvaluba tühistada relva kaotsimineku, hävinemise või varguse tõttu sellest ilmajäämise korral. Sellele kohtuotsusele esitas A. Janes
26. detsembril
27. a. apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsus muuta ja tunnistada Tulirelvalubadealase töö juhendi p.
28. 1 Põhiseaduse vastaseks. Apellandi arvates rikkus kohus Põhiseaduse §
29. Apellant väitis, et juba
30. a. paigutas ta oma relvad politseiprefekti suulisel loal lasketiiru. Samuti väitis apellant, et tema elukoht on endiselt IdaViru Politseiprefektuuri teeninduspiirkonnas ja relvade hoiukoht pole muutunud. Relvaloa pikendamine oli aga kooskõlas Tulirelvalubadealase töö juhendi punktiga
31. Viru Ringkonnakohtu otsusega
32. märtsist
33. a. rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati Ida-Viru Maakohtu halduskohtuniku
34. detsembri
35. a. otsus ja tehti uus otsus. A. Janese kaebus rahuldati ja Ida-Viru Politseiperfekti poolt
36. mail
37. a. kinnitatud "Tulirelva hoiuloa annuleerimise kokkuvõte" tunnistati täielikult seadusevastaseks. Ringkonnakohus leidis, et tulirelva hoiuloa annulleerimise otsus kui haldusakt peab olema motiveeritud, s. t. selles peab olema ka viide seaduse sättele. Sellist viidet aga prefekti poolt kinnitatud otsuses pole. Relvaloa tühistamisel ei saa kohaldada Tulirelvalubadealase töö juhendit, sest seda pole avaldatud. Vabariigi Valitsuse
38. augusti
39. a. määrusega nr. 256 kinnitatud eeskirjad ei näe ette "Tulirelva hoiuloa annuleerimise kokkuvõtte" koostamist relvaloa tühistamise otsusena. Selles kokkuvõttes loetletud asjaolud ei saa aga olla relvaloa tühistamise aluseks. Samuti pole kokkuvõttes osundatud, milliste relvade kohta see käib, kuna puudub kokkuvõtte lisa, s.o. relvade nimekiri. Asjas puuduvad tõendid, et A. Janes ei teatanud elukoha muutumisest, millegagi ei ole ümber lükatud apellandi väidet, et püstol kukkus kalastamisel juhtunud õnnetuse ajal Peipsi järve ja ta on püüdnud seda korduvalt sealt kätte saada. Sellele ringkonnakohtu otsusele esitas Ida-Viru Politseiprefektuur
40. aprillil
41. a. kassatsioonkaebuse, milles taotleb, et Riigikohus teeks uue otsuse ja jätaks A. Janese kaebuse rahuldamata. Kassatsioonkaebuses selgitatakse, et Politseiameti poolt kinnitatud Tulirelvalubadealase töö juhendi aluseks on Vabariigi Valitsuse
42. augusti
43. a. määrusega nr. 256 kinnitatud ajutiste eeskirjade lõppsätted. Nimetatud juhend ei kuulunudki avaldamisele, sest avaldamise nõue ei laiene "ametkondlikele käskkirjadele". Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et relvaloa annulleerimise otsus ei või olla vormistatud "Tulirelva hoiuloa annuleerimise kokkuvõttena", samuti ka järeldus, et kokkuvõtte lisa puudub. Seda lisa, s.o. relvade nimekirja, pole kohus politseiprefektuurilt nõudnud. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele on A. Janes seisukohal, et relvaloa võib tühistada ainult siis, kui relva omanik on toime pannud haldusõiguserikkumise. Tulirelvalubadealase töö p.
44. 1 annab politseiprefektile "piiramatud õigused relva omanike lubade tühistamisel oma äranägemisel". See juhendi säte ei arvesta vajadust selgitada, kas relva kaotsiminekus on relva omanik süüdi. Juhend on vastuolus Põhiseaduse §-ga
45. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s:
46. Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas Põhiseadusega, kusjuures need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiseaduse § 32 lg. 2 alusel võib seadusega sätestada kitsendusi igaühe õigusele enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Relvade omandi- või valdamisõiguse subjektide ring ja nende õigused on määratletud Relvaseadusega. Selle seaduse §-s 20 lg. 2 sätestatakse, et Eesti kodanikul, kes on vähemalt 21-aastane või tegevteenistuse läbi teinud, on õigus soetada ja omada piiratud käibega tsiviilrelva üksnes tingimustel ja korras, mis on kehtestatud Relvaseadusega. Seega on igaühe õigus omada relvi praegu kitsendatud Relvaseadusega. Relvaseadus jõustus
47. jaanuaril
48. a. A. Janes kaotas püstoli
49. veebruaril
50. a. ja tema relvaluba annulleeriti
51. mail
52. a., seega enne Relvaseaduse jõustumist. Enne Relvaseadust reguleeriti seda valdkonda Vabariigi Valitsuse
53. augusti
54. a. määrusega nr. 256 kinnitatud Tulirelvade ja laskemoona valmistamise, müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise ajutiste eeskirjadega, mis tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse
55. jaanuari
56. a. määruse nr. 28 punktiga
57. Tulirelvade piiranguteta omandamine, hoidmine ja kandmine seab reaalsesse ohtu igaühe elu, mis on aga esmane põhiseaduslik väärtus. Sellise erilise ohu kõrvaldamiseks mõistlike piirangute kehtestamine on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ning see ei moonuta antud juhul piiratava õiguse olemust. Kuna kõrgeim põhiseaduslik väärtus on igaühe elu, tuli antud asjas kohaldada vastava seaduse puudumisel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud ajutisi relvaeeskirju, kuigi Põhiseaduse § 32 lg. 2 kohaselt sai sellised piirangud kehtestada üksnes seadusega. Samadel põhjustel ei saa politseiametnike tegevust Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud ajutiste relvaeeskirjade täitmisel pidada riigivõimu omavoliks Põhiseaduse § 13 lg. 2 mõttes. Politseiseaduse §-ga 13 lg. 1 p. 17 on politseile antud õigus anda relvalubasid ja võtta ära relvad nende hoidmise või kasutamise eeskirjade rikkumise korral. Sellest sättest tuleneb ka politsei õigus ära võtta relvaluba. Asjaolust, et enne Relvaseaduse jõustumist polnud seadusega määratud, millistel konkreetsetel juhtudel võib relva ja relvaloa ära võtta, ei tohi relvadest tuleneva erilise ohu tõttu teha järeldust, et relvi ja relvalube ei võinudki politsei Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud ajutiste eeskirjade rikkumise korral Politseiseaduse § 13 lg. 1 p. 17 alusel ära võtta enne, kui relvaloa äravõtmise konkreetsed alused sätestati seadusega. Seega ei ole põhjendatud A. Janese seisukoht, et relvaloa äravõtmiseks puudus üldse seaduslik alus. Sisuliselt toimus relvaloa äravõtmine Politseiseaduse § 13 lg. 1 p. 17 alusel, mitte aga Politseiameti käskkirjaga kinnitatud juhendi alusel. Seepärast ei saa ka politseiametnike tegevust relvaloa äravõtmisel pidada riigivõimu omavoliks.
58. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et relvaloa annulleerimise otsus kui haldusakt peab olema motiveeritud, s.t. selles peab olema ka viide seaduse sättele. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse. Motiveerimata haldusakt on seadusevastane seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Selles haldusasjas on "Tulirelva hoiuloa annulleerimise kokkuvõttes" märgitud, miks haldusakt anti, kuid pole märgitud akti andmise õiguslikku alust. Selleks aluseks pidanuks
59. mail
60. a. olema Politseiseaduse § 13 lg.
61. p. 17 ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud ajutised relvaeeskirjad. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et politsei ei võinud relvaeeskirjadena kohaldada Tulirelvalubadealase töö juhendit. See järeldub asjaolust, et nimetatud juhendi täitjateks olid üksnes politseiametnikud, mitte aga igaüks. Seepärast pole asjakohane ka A. Janese väide, et Tulirelvalubadealase töö juhendi punkt
62. 1 on Põhiseaduse vastane. Ametiasutus võib seaduse või muu õigusakti ühtlase kohaldamise eesmärgil anda alluvatele ametnikele juhiseid. Selles haldusasjas on tuvastatud, et A. Janes töötas politseiprefektuuri lubade üksuses kuni
63. veebruarini
64. a. Seega pidi A. Janes endise politseiametnikuna tundma nii Politseiseadust kui ka relvaeeskirju ja mõistma, milline oli "Tulirelva hoiuloa annuleerimise kokkuvõtte" õiguslik alus ka siis, kui seal oli märgitud üksnes relvaloa annulleerimise faktiline alus ja polnud märgitud õiguslikku alust. Nende erandlike asjaolude tõttu polnud takistatud A. Janese võimalus saada aru, kas tema õigusi on piiratud kooskõlas seadusega, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Eelosundatud erandlike asjaolude tõttu ei tähenda antud haldusasjas "Tulirelva hoiuloa annuleerimise kokkuvõttes" õigusliku aluse märkimata jätmine iseenesest selle haldusakti seadusevastasust.
65. Vabariigi Valitsuse
66. augusti
67. a. määrusega nr. 256 kinnitatud ajutised eeskirjad ja Politseiameti
68. oktoobri
69. a. käskkirjaga nr. 414 kinnitatud juhend ei sätestanud relvaloa annulleerimise otsuse vorminõudeid. Seega otsustuse vormistamine "Tulirelva hoiuloa annuleerimise kokkuvõttena" ei tähenda iseenesest kokkuvõtte seadusevastasust. Enne Relvaseadust oli relvaloa äravõtmise aluseks Politseiseaduse § 13 lg. 1 p.
70. Selle sätte kohaselt oli politseil õigus relvaeeskirjade rikkumise korral relv ära võtta. Õigus võtta ära relv tähendab antud sätte mõttes ka õigust võtta ära relvaluba. Enne Relvaseadust ei olnud sätestatud, millistel konkreetsetel juhtudel võib relvaloa tühistada. Relvaseaduse § 33 lg. 1 p. 2 kohaselt on politseiprefektuuril õigus tühistada relvaluba, kui loa omanik ei vasta Relvaseadusega kehtestatud nõuetele. Sama seaduse §-s 28 on loetletud relvaloa andmist välistavad asjaolud. Relvaseaduse § 28 lg. 2 p. 1 alusel võib relvaloa andmisest keelduda isikule, kellele varem väljaantud relvaloa kehtetuks tunnistamine oli tingitud relva hoidmist, kandmist või kasutamist reguleerivate õigusaktide rikkumisest. Seega tuleneb Relvaseaduse §-de 33 ja 28 mõttest, et ka enne Relvaseadust kehtinud ajutiste relvaeeskirjade rikkumine võib olla põhjuseks, miks isik ei vasta Relvaseadusega kehtestatud relvaloa omaniku nõuetele. Selles haldusasjas on esimese astme halduskohus tuvastanud, et A. Janes rikkus Vabariigi Valitsuse
71. augusti
72. a. määrusega nr. 256 kinnitatud ajutiste eeskirjade p. 21, mille kohaselt tuli kaotatud relvast 24 tunni jooksul teatada vastavale politsei linna- või maakonnaprefektuurile. Järelikult oli politseiprefektuuril õigus annulleerida A. Janese relvaluba, sest Politseiseaduse § 13 lg. 1 p. 17 alusel oli politseil relvaeeskirjade rikkumise korral relvaloa tühistamise õigus. Seepärast pole õige ringkonnakohtu seisukoht, et "Tulirelva hoiuloa annuleerimise kokkuvõttes" viidatud asjaolud ei saanud olla relvaloa tühistamise aluseks.
73. Arvestades seda, et käesolevas haldusasjas pole vaja koguda täiendavaid tõendeid, samuti asjaolu, et A. Janese relvaloa annulleerimisest on möödunud 2 aastat ja relvaloa annulleerimise ajal anti Vabariigi Valitsuse
74. septembri
75. a. määruse nr. 333 p. 11 alusel relvalubasid kehtivusega 2 aastat, teeb Riigikohtu halduskolleegium selles haldusasjas uue otsuse asja uueks arutamiseks saatmata. Lõppjäreldustes on õige Ida-Viru Maakohtu halduskohtuniku otsus, kuid selle kohtuotsusega on ekslikult kohaldatud Tulirelvalubadealase töö juhendit, mis oli täitmiseks üksnes politseiametnikele. Eeltoodu alusel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja Viru Ringkonnakohtu otsus tühistamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 4 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b:
76. Rahuldada kassatsioonkaebus.
77. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
78. märtsi
79. a. otsus haldusasjas nr. II-3-5/
81. Jätta rahuldamata A. Janese kaebus Ida-Viru Politseiprefekti poolt
82. mail
83. a. kinnitatud "Tulirelva hoiuloa annuleerimise kokkuvõtte" peale, millega annulleeriti A. Janese relvaluba.
84. Tagastada Ida-Viru Politseiprefektuurile tema poolt tasutud kassatsioonikautsjon 423 ( nelisada kakskümmend kolm) krooni. Määrus jõustub teatavaks tegemisest
85. juunil
86. a Tõnu Anton, Harri Salmann, Hele-Kai Remmel