III-3/3-1/94

III-3/3-1/94 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. veebruaril 1994.a. Ville Variku järelevalvekaebuse läbivaatamine kohtulahendite kehtetuks tunnistamiseks haldusõiguserikkumise protokolli puudumise tõttu Riigikohtu halduskohtukolleegium koosseisus: Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann, vaatas läbi kaebuse esitaja Varik, Ville osavõtul, kohtuistungi sekretär Tiiu Varendi juuresolekul
2. veebruaril 1994.a. avalikul kohtuistungil Ville Variku
3. septembri 1993.a. järelevalvekaebuse Viljandi Maakohtu
4. märtsi 1993.a. kohtuotsusele tsiviilasjas nr. 2-191/93 ja EV Ülemkohtu kolleegiumi
5. mai 1993.a. määrusele haldusõiguserikkumise asjas nr. 5A-29/
6. Seoses EV Ülemkohtu likvideerimisega ja Halduskohtumenetluse seadustiku jõustumisega
7. septembrist 1993.a. arutati Ville Variku järelevalvekaebust ilma kautsjonita kohtuvigade parandamise korras. Ville Varikut karistati Viljandi Liikluspolitsei komissari
8. detsembri 1992.a. määrusega nr. 090738 Haldusõiguserikkumiste seadustiku §-de 96 lg 1 ja 98 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 36 kuuks selle eest, et ta
9. oktoobril 1992.a. juhtis sõiduautot alkoholijoobes ja hoidus kõrvale joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest. Ville Variku
10. jaanuari 1993.a. kaebuse alusel muutis Viljandi Maakohus
11. märtsi 1993.a. otsusega liikluspolitsei komissari määrust, tühistades karistuse Haldusõiguserikkumiste seadustiku (edaspidi "HÕS") § 96 lg 1 järgi ning luges karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 18 kuuks HÕS § 98 lg 1 järgi. EV Ülemkohtu kolleegiumi
12. mai 1993.a. määrusega jäeti Ville Variku
13. aprilli 1993.a. kassatsioonkaebus rahuldamata ja Viljandi Maakohtu otsus muutmata. Ville Varik nõuab vaidlustatud kohtulahendite tühistamist. Kaebuses väidab, et liikluspolitsei ametnikud rikkusid joobeseisundi tuvastamisel kehtinud korda, nõutavat protokolli joobe tuvastamise toimingu kohta ei koostanud. Liikluspolitsei komissar on karistuse määranud temale arutamise aega ja kohta teatavaks tegemata. Viljandi Maakohus on püüdnud tema kaebuse läbivaatamisel asendada puuduvat joobe tuvastamise protokolli tunnistajate ütlustega. Maakohus on asja arutamisel eelistanud liikluspolitsei tunnistajaid tema tunnistajatele. Tema põhiseaduslikke õigusi on rikutud ja teda ei ole kaitstud riigivõimu omavoli eest. Riigikohtu istungil asja läbivaatamisel jäi Ville Varik oma kaebuse juurde. Viljandi Liikluspolitsei ei esitanud Ville Variku järelevalvekaebusele kirjalikke vastuväiteid. Halduskohtukolleegium leidis: Asjas on tuvastatud, et
14. oktoobril 1992.a. kella 20.30 paiku kontrollisid Viljandi Liikluspolitsei ametnikud Viljandi maakonnas Kärstnas Ville Variku mootorsõiduki juhtimise õigust ja soovisid tuvastada tema võimalikku joobeseisundit sõiduauto juhtimisel. Joobeseisundi tuvastamisel indikaatortorudega "KT" tekkisid Ville Variku ja politseiametnike vahel lahkarvamused joobe olemasolu ja seda tuvastava tegevuse osas. Politseiametnikud hindasid seda kui autojuhi keeldumist ja kõrvalehoidumist joobeseisundi tuvastamisest ning võtsid ära Ville Variku juhitunnistuse.
15. detsembril 1992.a. vormistati Viljandi Liikluspolitsei komissari määrus nr. 090738, millega karistati Ville Varikut HÕS §-de 96 lg 1 ja 98 lg 1 järgi. Viljandi Liikluspolitsei komissar haldusõiguserikkumise asja menetlemisel ja kohtud kaebuste läbivaatamisel ei ole arvestanud, et väidetava haldusõiguserikkumise päeval,
16. oktoobril 1992.a., kehtis EV Tervishoiuministeeriumi, EV Siseministeeriumi ja EV Justiitsministeeriumi
17. mai 1991.a. käskkirjaga nr. 76/130/9 kinnitatud "Juhend joobeseisundi tuvastamise korra kohta mootorsõidukeid juhtinud isikutel" (edaspidi "juhend"). Liikluspolitsei ametnikud ei ole täitnud juhendi nõudeid. Nii on juhendi lisa 1 p. 2 järgi politseiametnikud kohustatud koostama joobe tuvastamise kohta vähemalt kahe tunnistaja juuresolekul lisas 2 ettenähtud vormi kohase protokolli. Juhendi lisa 1 p.de 3 ja 4 järgi, kui isik vaidlustab joobe olemasolu, on politseiametnikud kohustatud ta toimetama joobeseisundi tuvastamiseks meditsiinilisse joobeekspertiisi. Ville Varikut ei toimetatud meditsiinilisse joobeekspertiisi. Kui isik hoidub kõrvale joobe tuvastamisest, on politseiametnik kohustatud koostama vähemalt kahe tunnistaja osavõtul haldusõiguserikkumise protokolli. Vaatamata nõudmistele ei ole Viljandi Liikluspolitsei nimetatud protokolle kohtutele, s.h. Riigikohtule, esitanud. Haldusõiguserikkumise protokolli olemasolu on haldusõiguserikkumise asja menetlemiseks HÕS § 227 järgi kohustuslik. HÕS §-s 231 loetletakse juhtumid, millal ei koostata haldusõiguserikkumise protokolli, kuid käsitletavat juhtumit selles ei ole. Protokolli puudumise tõttu ei saa tõendada väidetavat haldusõiguserikkumist HÕS §-de 96 lg 1 ja 98 lg 1 järgi. Puuduvad ka HÕS §-s 248 ettenähtud tõendid Ville Variku kutsumise või tema mitteilmumise kohta haldusõiguserikkumise asja arutamisele. Seega on liikluspolitsei ametnikud rikkunud juhendis ja HÕS §-des 227, 243, 248 ning 251 sätestatud nõudeid. Kohtud ei ole asja menetlemisel eeltoodud puudusi arvestanud ja on rikkunud HÕS §-des 251, 276, 289 lg 2 ning 300 lg 1 sätestatud nõudeid. Haldusõiguserikkumise protokolli puudumine toob endaga kaasa HÕS §-s 218 p. 1 sätestatud asjaolud, mis välistavad haldusõiguserikkumise asja menetluse. Lähtudes eeltoodust, Halduskohtumenetluse seadustiku §-dest 64 ja 67 ning Haldusõiguserikkumiste seadustiku §-st 218 p. 1 Riigikohtu halduskohtukolleegium otsustas: Tühistada EV Ülemkohtu kolleegiumi
18. mai 1993.a. määrus haldusõiguserikkumise asjas nr. 5A-29/93 ja Viljandi Maakohtu
19. märtsi 1993.a. otsus tsiviilasjas nr. 2-191/93 ning lõpetada asja menetlus. Viljandi Liikluspolitsei komissari
20. detsembri 1992.a. määrus nr. 090738 on ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele. Määrus jõustub kuulutamisest
21. veebruaril 1994.a. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann