Obsah (4)

§ 68§ 17§ 65§ 69

3-3-1-15-97 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 6. juunil 1997. a. SODIKO N.V. esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine tolli poolt peremeheta kauba realiseerimise asjas Riigikohtu halduskolleegium

§ 68lg.

1 Tallinna Tolliinspektuuri juhataja otsustas: realiseerida 21 konteineris olev kaup (alkohol) peremeheta kaubana ning suunata RE Liviko. Alus: EV Valitsuse määrus nr. 251

1. juunist 1995 - erikonfiskeeritud alkoholi ja tubakatoodete kasutamise kord.".
2. märtsil
3. a. pöördus SODIKO N.V. esindaja Tallinna Tolliinspektuuri poole, teatades, et septembris
4. a. kinnipeetud konteineritest on 14 toodetud ja kuuluvad ettevõttele SODIKO N.V. Kauba vedamise sihtpunkti pidi organiseerima laevandus- ja kaubandusfirma FALKON, kelle töötaja hooletuse tõttu saabus last ekslikult Tallinna koos valede saatedokumentidega. Konteinerid paluti saata tagasi Antverpeni sadamasse firmale SODIKO ja peatada kauba ümbertöötlemine. RAS Eesti Merelaevanduse liinilaeva veokirjadest nähtub, et konteinerite MMMU nr. 3777435/5 ja MMMU nr. 361733/1 kaubasaatjaks on märgitud BE Invest ja kaubasaajaks A/O Vitar, Moskva; konteinerite MMMU nr. 560353/2, MMMU nr. 402519/4, MMMU nr. 703722/3 kaubasaajateks A/O Stimo, Minsk, Valgevene; konteinerite MMMU nr. 560222/2, MMMU nr. 560416/4, MMMU nr. 560317/3 kaubasaatjaks MIC Trade ja kaubasaajaks A/O Tartarino, Bobruisk, Valgevene; konteinerite MMMU nr. 128249/7, MMMU nr. 336593/9, MMMU nr. 560301/8 kaubasaatjaks Lockert Corporation ja kaubasaajaks A/O Ella,Smolensk; konteinerite MMMU nr. 161700/8, MMMU nr. 363292/7, MMMU nr. 703857/5 kaubasaatjaks BE Invest ja kaubasaajaks Kaminvest INC, Dnepropetrovsk.
5. mail
6. a. esitas SODIKO N.V. esindaja Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Tallinna Tolliinspektuuri juhataja T. Udu
7. jaanuari
8. a. otsuse nr. 43 täielikult seadusevastaseks. Kaebuse kohaselt onSODOIKO N.V. nimetatud otsuses loetletud 14 konteineri alkoholi omanik. Kaebaja leidis, et ebaõige on tolli väide, et tal ei õnnestunud kolme kuu jooksul kauba omanikku kindlaks teha. Laevandus- ja kaubandusfirma FALKON, kes pidi kokkuleppel ettevõttega SODIKO N.V. organiseerima kauba vedamise sihtpunkti, informeeris Eesti Tolliametit
9. oktoobril
10. a. faksiga, et last saabus Tallinna valede saatedokumentidega ja palus saata last tagasi Antverpeni. Veel leidis kaebaja, et kauba kinnipidamise ja realiseerimise aluseks ei saa olla Vabariigi Valitsuse
11. juuni
12. a. määrus nr. 251, sest kauba erikonfiskeerimise otsust ei ole vastu võetud.
13. novembri
14. a. halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt ei pöördunud kaebuse esitaja ettenähtud tähtaja jooksul Tallinna Tolliinspektuuri poole. Firma FALKON, kes teatas eksitusest kaubasaatmisel ja palus saata konteinerid tagasi Antverpenisse, on laeva Kapten Konga manifesti kohaselt märgitud kaubasaatjana ainult konteineri MMMU nr. 714257/4 suhtes, kuid seda konteinerit ei ole SODIKO N.V. vaidlustanud. RAS Eesti Merelaevanduse poolt esitatud liinilaeva veokirjades ei kajastu kaubasaatjana firma FALKON. Kaebaja poolt kohtule esitatud kauba saatedokumentide - Euroopa Ühendusest väljavedaja eksemplaride kohaselt on kauba saatjaks SODIKO N.V. ja kaubasaajaks MIC TRADE A/O WAKERS, Gorki, Venemaa. Koondarved on esitatud MIC TRADE A/O Wakers, St.Ternovskaja, Gorki, Rusland nimele. Koondarvete p. 6 kohaselt jäävad kaubad müüja omandiks, kuni ostja pole müüjale nõutavat summat täielikult tasunud. Kohtuotsuses leiti, et Tallinna Tolliinspektuurile ja kohtule ei ole esitatud tõendeid SODIKO N.V. omandiõiguse kohta vaidlusaluse 14 konteinerile alkoholiga. Viide koondarvele ei ole arvestatav, sest saatedokumentide ja arvete kohaselt on kauba saajate ja hankijatena nimetatud mitmeid erinevaid firmasid ning aadresse. Asjakohane ei ole ka kaebaja viide liinilaeva veokirja tingimustele, mille kohaselt tuleb konteinerid kailt ära viia 7 päeva jooksul, vastasel korral toimetatakse konteinerid tagasi lastimissadamasse kaubasaatja nimele. See säte reguleerib vedaja ja kaubasaatja vahelisi õigussuhteid ning ei lähtu

st.

§ 17lg.

3 kohaselt on isik, kes toimetab kauba tolliterritooriumile, kohustatud pärast tollipiiri ületamist esitama ülddeklaratsiooni lähimale selleks ettenähtud tolliasutusele. Kuna RAS Eesti Merelaevanduse poolt esitatud dokumendid olid ebaadekvaatsed, siis oli tollil õigus ja kohustus kaup kinni pidada, et selgitada, kas rikuti või taheti rikkuda tollieeskirju. Kuna omanikku ei suudetud välja selgitada, siis tollieeskirjade rikkumise eest kedagi ei karistatud. Ka ei ole tehtud otsust kauba erikonfiskeerimise kohta.

§ 68lg.

1 alusel tegi Tallinna Tolliinspektuuri juhataja õiguspärase otsuse peremeheta kauba realiseerimiseks. See säte on tolliinspektuuri otsuse õiguslikuks aluseks. Vabariigi Valitsuse

1. juuni
2. a. määrus nr.251 selgitab korda, mis annab õiguse suunata kinnipeetud kaup riigiettevõttele Liviko.
3. novembril
4. a. esitas SODIKO N.V. esindaja apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellandi arvates jättis kohus ebaõigesti arvestamata kaebuses toodud väited selle kohta, et SODIKO N.V. on antud kauba omanik, sest selle kauba eest ei ole täielikult tasutud. Asjaolu, et saatedokumentides ja arvetes on kauba saajate ja tarnijatena märgitud mitmeid firmasid ja aadresse, ei lükka ümber esitatud väiteid SODIKO N.V. omanikuks olemise kohta. Veel leidis apellant, et kohus jättis ebaõigesti arvestamata liinilaeva veokirjas sätestatud tingimustega, mille kohaselt tuleb konteinerid toimetada tagasi lastimissadamasse kaubasaaja nimele, kui need ei ole kailt 7 päeva jooksul ära viidud. See aitab ära hoida dokumentide vormistamisel või kauba pealelaadimisel tekkinud eksituste tõttu kauba võimalikku kaotsiminekut. See säte oleks võimaldanud lahendada tekkinud segaduse, kuid toll näitas üles ebaseaduslikku põhjendatud aktiivsust kaupade kinnipidamisel ja realiseerimisel. Kohtuotsuses toodud väljend - "Kauba omanikku ei suudetud välja selgitada", eeldab tollipoolset aktiivset tegevust omaniku väljaselgitamiseks. Asja materjalidest ja tolli esindaja seletustest ei nähtu, et toll oleks võtnud midagi ette kauba omaniku väljaselgitamiseks. Kuigi kohus leidis, et kauba erikonfiskeerimise otsust ei ole tehtud, on ta nõustunud viitega Vabariigi Valitsuse
5. juuni
6. a. määrusele nr. 251, mis andvat õiguse suunata kinnipeetud kaup riigiettevõttesse Liviko. Nimetatud määruse p. 1 kohaselt tuleb

§ 65lg.

1 alusel kinnipeetud alkohol ja tubakatooted suunata tolli poolt erikonfiskeerimise otsuse vastuvõtmiseni AS Liviko lattu. Pärast sellekohase otsuse vastuvõtmist toimub alkoholi ja tubakatoodete edasine käitlemine RAS Liviko kaudu. Apellant leidis, et asjas on leidnud tõendamist, et mingit tollieeskirjade rikkumist tolli poolt tuvastatud ei ole ja erikonfiskeerimise otsust tehtud ei ole. Seetõttu on tolliinspektuuri otsuse alus ebaseaduslik ja põhjendamatu.

§ 68lg.

1 ja Vabariigi Valitsuse nimetatud määrus välistavad teineteist. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. märtsi
2. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuses leiti, et

§ 68lg.

1 kohaselt kuulub kaup, mille omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha kolme kuu jooksul, realiseerimisele. Asjas on õigesti kindlaks tehtud, et seaduses ettenähtud kolmekuulise tähtaja jooksul ei ole kaebuse esitaja tolliameti poole pöördunud. Samuti ei ole firma FALKON, kes väidetavalt organiseeris kauba vedamist sihtkohta, esitanud tollile dokumente kauba omaniku kohta. Seega leidis toll otsuse tegemise ajal põhjendatult, et tegemist oli peremeheta kaubaga, mis kuulus

§ 68lg.

1 alusel realiseerimisele. Tolliinspektuuri otsuse seaduslikkuse hindamise seisukohalt ei oma tähtsust, ka SODIKO N.V. on käesolevaks ajaks esitanud omandiõigust tõendavad dokumendid või mitte. Õige on halduskohtu seisukoht, et viide liinilaeva veokirjas sätestatud tingimustele on asjakohatu, kuivõrd see reguleerib vedaja ja kaubasaatja vahelisi suhteid ja ei lähtu

st. Kuigi antud juhul ei ole kauba suhtes tehtud erikonfiskeerimise otsust, on tolliinspektuuri otsusega põhjendatult suunatud realiseerimisele kuuluv alkohol riigiettevõttele Liviko, sest Tarbijakaitse seadusega on nõuetekohaste kvaliteeti tõendavate dokumentideta alkoholi müük keelatud. Sellele Tallinna Ringkonnakohtu otsusele esitas kassatsioonkaebuse SODIKO N.V. esindaja vandeadvokaat A. Ennok. Kassaator palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebuse motiivid on järgmised: 1.

§ 68lg.

1 eeldab tolliametipoolset aktiivset tegevust kauba omaniku väljaselgitamiseks. Toll ei ole selleks midagi ette võtnud, kuigi ekspediitorfirma FALKON poolt saadetud faksis olid olemas kõik vajalikud rekvisiidid nendega ühenduse saamiseks. Tolliinspektuur pole kordagi palunud saata kohale kauba omandiõigust tõendavaid dokumente. Seetõttu on vale kohtu väide, et tollil ei ole õnnestunud kauba omanikku välja selgitada. Toll ootas tegevusetult kolme kuu möödumist, et siis kaup ebaseaduslikult realiseerida. Kauba omanikul oli õiguspärane ootus, et Eestis järgitakse Põhiseaduse § 32, mille kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. 2. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kuigi antud juhul erikonfiskeerimise otsust ei tehtud, on kaup suunatud realiseerimisele riigiettevõttesse Liviko põhjendatult. Vabariigi Valitsuse nimetatud määrus eeldab erikonfiskeerimise otsuse vastuvõtmist, kuid antud asjas on leidnud tõendamist, et erikonfiskeerimise otsust ei ole vastu võetud. Ei ole ka tuvastatud mingit tollieeskirjade rikkumist. Seetõttu puudub alus käsitada antud kaupa kui erikonfiskeeritut ja realiseerida seda nimetatud määruse alusel. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: 1.

§ 68lg.

1 sätestab: "kaup või veok, mille erikonfiskeerimise otsus on jõustunud või mille omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha kolme kuu jooksul või mida valdaja ei ole sama seaduse §-s 65 ettenähtud tähtaja jooksul tollilt välja nõudnud, kuulub realiseerimisele. Kiiresti riknevate kaupade realiseerimiseks kehtestab Tolliamet lühemad tähtajad.". Nimetatud säte annab tollile õiguse realiseerida kaup, mille omanikku ei ole tal õnnestunud kolme kuu jooksul kindlaks teha. Sellest sättest tuleneb, et sellise kauba realiseerimise otsusele peab eelnema tollipoolne tegevus, mitte tegevusetus. Tegevuse all tuleb käsitleda aktiivset käitumist, tegevusetuse all passiivset käitumist. Seega peab toll tegelema aktiivselt kauba omaniku väljaselgitamisega kolme kuu jooksul, mitte ootama passiivselt kauba omaniku pöördumist tolli poole. Asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus peab kohus välja selgitama kõik asjaolud seoses nimetatud kauba tunnistamisega peremeheta kaubaks. Samuti peab ringkonnakohus koguma tõendeid tolli tegevuse kohta peremeheta kauba omaniku väljaselgitamisel kolme kuu jooksul. Ringkonnakohus peab hindama kogutud tõendeid, et kindlaks teha, kas kaup on tunnistatud peremeheta kaubaks õigesti ja kas toll tegi vajalikud toimingud kauba omaniku väljaselgitamiseks. 2. Tallinna Tolliinspektuuri kaevatud otsuses on kauba realiseerimise alusena märgitud Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1995. a. määrus nr. 251 "Erikonfiskeeritud alkoholi ja tubakatoodete kasutamise kord". Nimetatud määrus on antud Tarbijakaitseseaduse § 18

§ 65alusel.

Selle määruse punkt 1 sätestab: "Tarbijakaitseseaduse paragrahvi 18 lõikes 3 loetletud ametiisikute poolt äravõetud või

§ 65lg.

1 alusel tolli poolt kinnipeetud alkohol ja tubakatooted suunatakse erikonfiskeerimise otsuse vastuvõtmiseni riikliku aktsiaseltsi "Liviko" lattu. Pärast erikonfiskeerimise otsuse vastuvõtmist Tolliameti selleks õigust omava ametiisiku või halduskohtuniku poolt toimub erikonfiskeeritud alkoholi ja tubakatoodete edasine käitlemine riikliku aktsiaseltsi "Livikot" kaudu.". Selle määruse rakendamine alkoholi realiseerimiseks eeldab erikonfiskeerimise otsuse tegemist. Antud asjas on tõendatud, et kinnipeetud alkoholi kohta ei ole tehtud erikonfiskeerimise otsust. Seetõttu on Tallinna Tolliinspektuuri otsuses märgitud alus alkoholi realiseerimise kohta ebaõige. Ebaõige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et "kuigi antud juhul ei ole kauba suhtes tehtud erikonfiskeerimise otsust, on tolliinspektuuri otsusega põhjendatult suunatud realiseerimisele kuuluv alkohol RE - le Liviko, sest Tarbijakaitse seadusega on nõuetekohaste kvaliteeti tõendavate dokumentideta alkoholi müük keelatud.". Ringkonnakohtu see seisukoht on vastuolus

§dega 68 ja 69.

§ 68lg.

2 kohaselt kehtestab kauba, mille omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha kolme kuu jooksul, hindamise ja realiseerimise korra rahandusminister. Sama seaduse § 68 lg. 4 ja lg. 5 kohaselt kantakse sellise kauba realiseerimisest laekunud summad pärast hoiu- ja realiseerimiskulude mahaarvamist riigieelarvesse ja kauba omanikul säilib realiseerimisest riigieelarvesse kantud summade tollilt väljanõudmise õigus kolme kuu kestel pärast selle kauba realiseerimist. Kaup, mida ei ole võimalik realiseerida sekundaartoormena, hävitatakse. Hävitamise kohta tuleb koostada rahandusasutuse esindaja osavõtul akt, mille kinnitab Tolliameti peadirektor.

§ 69

sätestab, et kui tollieeskirjad ei näe ette teisiti, realiseeritakse sama seaduse §-s 68 lg. 1 nimetatud kaup tollioksjonil, mille korraldamise juhendi kinnitab rahandusminister. Rahandusministri

1. novembri
2. a. määrusega nr. 199 kinnitati "Tollioksjoni korraldamise juhend" (RTL 1994, 53, lk. 1794). Selle juhendi punkti 2 kohaselt realiseeritakse riigi omandiks pööratud kaupu ja veokeid tollioksjonil, kusjuures "tollioksjonil ei ole lubatud realiseerida spetsiaalselt invaliididele ja vanuritele mõeldud kaupu.". Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kontrollima, kas nimetatud kauba realiseerimisel peeti kinni rahandusministri poolt kinnitatud juhendist. Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu otsus antud asjas kuulub tühistamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b:
3. Rahuldada kassatsioonkaebus.
4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a. otsus haldusasjas nr. II-3/26/97 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.
7. Tagastada advokaadibüroole Aivar Ennok AS kassatsioonikautsjon 422.50 ( nelisada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti). Määrus jõustub
8. juunil
9. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann