Obsah (4)

§ 118§ 135§ 60§ 84

3-3-1-20-97 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 13. juunil 1997. a. S. Veimani esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine usalduse kaotuse tõttu teenistusest vabastamise asjas Riigikohtu halduskolleeg

§-s 84 p. 2 sätestatud distsiplinaarsüütegu. S. Veiman esitas

1. jaanuaril
2. a. Lääne-Viru Maakonna Maksuameti direktori selle käskkirja peale Lääne-Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tunnistada kaevatav käskkiri täielikult seadusevastaseks, välja mõista Lääne-Viru Maakonna Maksuametilt alates
3. detsembrist
4. a. kuni kohtuotsuse päevani tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest ja seoses ametisse ennistamisest loobumisega hüvitus kuue kuu ametipalga ulatuses. Kaebaja leidis, et tema tööülesanded tulenesid ainult Avaliku teenistuse seadusest ja ametisse nimetamise käskkirjast, kuna ametisse nimetamisel ei tehtud talle teatavaks maksuameti töösisekorraeeskirju ja ametijuhendeid. Antud ametikoht ei eeldanud kellelegi ametialaste korralduste ega käskude andmist ja S. Veiman pole seda ka kunagi teinud. Karistamise käskkiri ei vasta Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg. 2 p. 2 ja 3 nõuetele, kuna käskkirjas pole märgitud süüteo toimepanemise aega ning süüteo kirjeldust ja karistamisel arvesse võetud muid asjaolusid. Käskkirjas kirjeldatakse ainult M. Maltsevi tegu, mida maksuamet käsitleb kaebuse esitaja süüteona. Käskkirja väide M. Maltsevi kogenematuse ja teadmatuse kohta on paljasõnaline, sest ta on läbinud katseaja. Käskkirjas kasutatakse ebatõepäraseid ja tõestamata kuupäevi. Kaebaja süü

§-s 84 p. 2 sätestatud distsiplinaarsüüteos on tõendamata, ta vabastati M. Maltsevi tegude eest. Lääne-Virumaa halduskohtuniku

1. veebruari
2. a. otsusega haldusasjas nr. HA 3-1/97 tunnistati Lääne-Viru Maakonna Maksuameti direktori vaidlustatud käskkiri seadusevastaseks, tunnistati S. Veimani õigust hüvitusele kuue kuu ametipalga ulatuses summas 12 690 krooni, mõisteti Lääne-Viru Maakonna Maksuametilt S.Veimani kasuks kohtukuludena 3660 krooni ja kohustati Lääne-Viru Maakonna maksuametit maksma need summad välja hiljemalt ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leidis, et kaebaja seletuste ja tunnistaja M. Maltsevi ütluste järgi pole käskkirjas kirjeldatud süüteo toimepanemine S. Veimani poolt tõendatud, sest ta ei andnud käsku registreerida dokumendid just käskkirjas märgitud kuupäevaga, vaid esitas palve registreerida dokumendid varasema kuupäevaga, süüdistades samas sekretäri lohakuses.
3. oktoobri
4. a. valis M. Maltsev ise ning arvates, et on jätnud dokumendid õigeaegselt registreerimata, kandis need registreerimise kaustas seda kuupäeva kandvasse lahtrisse. S. Veimani osalemist avalduste saabumise õige kuupäeva väidetavas võltsimises mingis muus vormis kui sekretärile käsu andmises ja tekkinud probleemist informeerimata jätmises pole käskkirjas nimetatud. Karistamise käskkirja kohaselt esitas AS Seder avaldused ettemakstud käibemaksu tagasisaamiseks
5. detsembril
6. a. Esitatud tõenditest ei nähtu, et maksuamet oleks selgitanud, millal ja kuidas need avaldused maksuametisse sattusid. Aktsiaseltsi tegevdirektor J. Kuusk esitas küll maksuametile kirjaliku selgituse, kuid selle koostamise päev on S. Veimani vabastamise käskkirja koostamise päevast hilisem. Kohtus tunnistas J. Kuusk, et viis avaldused maksuametisse juba oktoobris ja seda pole teiste tõenditega ümber lükatud. Peale poolte seletuste ja tunnistajate ütluste arvestab kohus toimikus olevaid ja asjas tõenditena tähtsust omavaid dokumente kogumis. Kaebaja väiteid tõendavad tema kohtus antud seletused, tunnistajate M. Maltsevi ja J. Kuusk`i ütlused ning järgmised toimikus olevad dokumendid: Lääne-Viru Maakonna Maksuameti
7. detsembri
8. a. käskkiri nr. 44-i S. Veimani vabastamise kohta (tl. 8), tööleping nr. 39 (tl. 48-51) ja
9. veebruari
10. a. käskkiri nr. 36-i (tl. 9) S. Veimani ametisse nimetamise kohta, mis tõendavad töö- ja teenistussuhete olemasolu poolte vahel, õiend S. Veimani töötasu olemasolu ja suuruse kohta (tl. 55), S. Veimani, M. Maltsevi ja J. Kuusk`i kirjalikud seletused maksuametile (tl. 13, 14 ja 16), Hoiupanga kviitungid 10 ja 3650 krooni tasumise kohta S. Veimani poolt (tl. 4 ja 61) ning õigusabi leping (tl. 62). Kohus ei arvesta maksuameti poolt tõenditena esitatud Teenindusosakonna ülesandeid, kuna see paber pole käsitatav dokumendina sellel puuduvate kuupäevade ja kinnituste tõttu. Ei arvestata ka RAS Kunda Elamu pearaamatupidaja ja EE Kunda Apteek raamatupidaja kirju maksuametile ning maksuameti poolt
11. novembril
12. a. vormistatud vastuseid kirjadele, kuna nendes esitatu oli distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks aegunud. Ka pole S. Veimanit poolte seletuste ja tunnistaja M. Reskovi ütluste kohaselt varem karistatud. Kohtus vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, et arvesse oleks võetud ka varasem käitumine. HKS § 13 lg. 2 ja 14 lg. 2 kohaselt on tõendite esitamise kohustus pooltel. Kuna vabastamise käskkirjas kirjeldatud distsiplinaarsüütegu pole kohtus tõendamist leidnud, siis on S. Veimani

§ 118lg.

1 alusel usalduse kaotuse tõttu vabastamine seadusevastane. Kaebaja ei taotle ennistamist ega teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tööraamatu kandes paranduse tegemist. Kui ametnik loobub ennistamisest, siis on ametiasutus

§ 135lg.

2 kohaselt kohustatud maksma hüvitusena kuue kuu ametipalga.

§ 135lg.

1 kohaselt on ebaseaduslikult vabastatud ja ennistamisele kuuluval ametnikul õigus nõuda tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Seda sätet on kaebaja valesti mõistnud, esitades nõude tasule teenistusest sunnitult puudutud aja eest

1. detsembrist
2. a. kuni kohtuotsuse päevani. Selle nõude osas jätab kohus kaebuse rahuldamata. Lääne-Viru Maakonna Maksuamet esitas sellele kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus. Apellatsioonkaebuses leiti, et apelleeritava kohtuotsuse motiveerivas osas on jäetud põhjendamata, miks kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid pole otsuse tegemisel arvestatud, et sellega on rikutud TsKS § 232 lg. 4, mille kohaselt tuleb kohtuotsuse motiveerivas osas märkida ka põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab. Nii on hindamata kohtutoimikus olevad kolm AS Seder avaldust käibemaksu tagastamise kohta, millele, S. Veiman on märkinud kuupäeva
3. detsember
4. a. (tl. 25-27),
5. detsembril
6. a. kuupäevade võltsimise avastanud ja asjaosalistelt seletuste võtnud I. Anatoljeva seletuskiri (tl. 33-34), maksuameti õiend, mille kohaselt avalduste varasema registreerimise korral pidanuks maksuamet tasuma intressi 169,45 krooni iga viivitatud päeva eest (tl. 54). Ebaõige on kohtu seisukoht jätta tõenditena arvestamata RAS Kunda Elamu ja EE Kunda Apteek kirjad ning maksuameti vastused neile (tl. 57-60) põhjendusega, et neis esitatu on S. Veimani distsiplinaarvastutusele võtmiseks aegunud. Need sisaldasid andmeid S. Veimani eelneva käitumise kohta. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-st 8 lg. 1 tuleneb, et distsiplinaarkaristuse valikul tuleb arvestada ka töötaja käitumist enne süüteo toimepanemist, et seadusandja pole seda eelnevat aega piiranud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja (TDS § 6) ega karistuse kustumisega (TDS § 13). Ka on kohus andnud asjas olevatele tõenditele väära hinnangu. Ebaõige on kohtu järeldus, et S. Veiman ei andnud käsku registreerida avaldus varasema kuupäevaga, vaid üksnes palus seda, süüdistades sekretäri lohakuses. Kohtuistungil seletas M. Maltsev S. Veimani kohta: "Ta ütles, et tahab mind aidata, et kas saab märkida avalduse kuhugi mujale (tl. 71). Küsisin kas 22.10 sobib ja Veiman ütles, et väga hästi sobib. S. Veiman esitas palve ja ütles, et tahab mind aidata ja teeme asja ära.". M. Maltsevi ja S. Veimani teenistusalane suhe ja alluvus tulenes ka sellest, et M. Maltsevil oli katseaeg just lõppenud ning teda õpetas välja S. Veiman (tl. 72). Ebaõige on kohtuotsuse väide, et S. Veimani osalemist AS Seder poolt esitatud avalduste saabumise õige kuupäeva väidetavas võltsimises mingis muus vormis kui sekretärile käsu andmises ja tekkinud probleemist informeerimata jätmises pole vabastamise käskkirjas usalduse kaotust põhjustanud distsiplinaarsüüteona esitatud. Tegelikult on käskkirjas märgitud, et S. Veiman tõestas oma allkirjaga kirjade vihikus, et avaldused tulid sisse
7. oktoobril
8. a. Seda ei eitanud ka S. Veiman kohtuistungil (tl. 70). Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
9. aprilli
10. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt, tühistati apelleeritud kohtuotsus ja jäeti S. Veimani kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et asja materjalidega pole kooskõlas halduskohtuniku järeldus, et S. Veiman pole usalduse kaotust põhjustanud ja karistamise käskkirjas kirjeldatud süütegu pole leidnud kohtus tõendamist. Asja materjalidega pole kooskõlas halduskohtuniku järeldus, et S. Veiman pole põhjustanud usalduse kaotamist ja tema distsiplinaarsüütegu pole kohtus tõendamist leidnud. Karistamise käskkirja kohaselt pani S. Veiman toime

§-s 84 p. 2 kirjeldatud distsiplinaarsüüteo ja lõi süüliselt maksuametile varalise kahju tekkimise ohu, sest ta käskis AS Seder enammakstud käibemaksu tagastamise avaldused kanda kirjade vihikusse

1. oktoobri
2. a. kuupäevaga ja tõestas selles vihikus oma allkirjaga, et need avaldused laekusid sel kuupäeval. M. Maltsevi seletuskirjast maksuameti direktorile nähtub, et S. Veiman pöördus tema poole palvega registreerida käibemaksu tagastamise kirjad
3. oktoobri
4. a. kuupäevaga, mida sekretär
5. detsembril
6. a. ka tegi (maakohtu tl. 14). Tunnistajana esimese astme kohtus ülekuulatud M. Maltsevi ütluste kohaselt leidis ta vaba kuupäeva, keeras templil kuupäeva tagasi, registreeris avaldused
7. oktoobri
8. a. kuupäevaga ja S. Veiman pani sinna allkirja (maakohtu tl. 71). M. Maltsevi ütlustest nähtub, et ta küsis S. Veimani käest, kas
9. oktoober
10. a. sobib ja S. Veiman ütles, et väga hästi sobib (maakohtu tl. 71p). Ettevõtete käibemaksu tagastamise taotluste kaustast nähtub, et S. Veiman tõendas allkirjaga AS Sederi avalduse saamist
11. oktoobril
12. a. (maakohtu tl. 36). Vastustaja seletas tsiviilkolleegiumi istungil, et ta ei saanud
13. oktoobril
14. a. AS Sederi avaldusi enammakstud käibemaksu tagastamiseks, et ta avastas need muude dokumentide vahelt alles
15. detsembril
16. a. Seega on S. Veiman allkirjaga tõendanud avalduste laekumise kuupäeva võltsimise ja selline tegevus on maksuametile küllaldaseks aluseks teenistussuhte lõpetamiseks usalduse kaotuse motiivil. Maksuameti õiendist (maakohtu tl. 54) nähtub, et S. Veimani tegu tõi maksuametile kaasa intresside maksmise. Ebaõige on apellandi väide, et teenistusest vabastamise käskkiri ei vasta TDS § 11 lg. 2 p. 2 nõuetele. Sellest käskkirjast nähtub nii süüteo toimepanemise aeg kui ka süüteo kirjeldus. Veimani esindaja vandeadvokaat K. Pihlakas esitas ringkonnakohtu sellele otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada Lääne-Viru Maakonna Maksuameti vaidlustatud käskkiri täielikult seadusevastaseks, lugeda S. Veiman töölt lahkunuks omal soovil alates
17. detsembrist
18. a., kuna viimane loobub tööle ennistamisest, mõista Lääne-Viru Maakonna Maksuametilt S. Veimani kasuks hüvitus kuue kuu ametipalga ulatuses ning jätta kohtukulud Lääne-Viru Maakonna Maksuameti kanda. Kassatsioonkaebuses leitakse, et: 1) Sekretäri ja inspektori ametikohtade vahel pole alluvussuhet, mistõttu inspektori soovitused, käsud ja korraldused pole sekretärile kohustuslikud.

§ 60

kohaselt peab teenistuja täitma vahetu ülemuse või ametiasutuse juhi teenistusalaseid korraldusi. Inspektori soovitust registreerida avaldus ebaõige kuupäevaga ei saa hinnata usalduse kaotusena inspektori suhtes, sest sekretär polnud kohustatud soovitust täitma ja oli teadlik oma kohustusest registreerida avaldus päeval, mil see maksuametile esitatakse. Soovituse täitmisega püüdis sekretär parandada oma varasemat tegematajätmist. 2) Toimikumaterjalidega on tõendatud, et avalduste vastuvõtmine, registreerimine ja laiali jagamine on sekretäri otseseks töökohustuseks. Inspektori allkiri zurnaalis tõendab vaid avalduse kättesaamist, mitte aga päeva, mil avalduse sai lahendamiseks vastav töötaja. 3) Toimikumaterjalidega on tõendatud, et avaldused käibemaksu tagastamiseks esitati

1. a. oktoobris M. Maltsevi tööruumi kabinetti 214, mitte aga S. Veimani kätte, et avalduste registreerimise zurnaal ja tempel olid M. Maltsevi käes, kes jättis avalduse õigeaegselt registreerimata ja võltsis registreerimiskuupäeva, et S. Veiman kontrollis neid avaldusi alles
2. a. detsembris. 4) Apellatsioonikohtu otsusest ei nähtu, milline oli S. Veimani konkreetne süütegu, millega seati ohtu maksuameti vara. S. Veimani vabastamine usalduse kaotuse tõttu oleks võimalik, kui ta oleks pannud toime mingi konkreetse töökohustuste rikkumise. Süüteod, mis on usalduse kaotuse tõttu teenistusest vabastamise põhjuseks, on ühtlasi kõik töökohustuste rikkumised. Lääne-Viru Maakonna Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kaebus on põhjendamatu. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: 1.

§ 84

p. 2 sätestab distsiplinaarsüüteona ametiasutusele süüliselt varalise kahju tekitamise või niisuguse kahju tekkimise ohu süülise loomise. Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et distsiplinaarsüüteoga ei saa tegemist olla seepärast, et M. Maltsev ei allunud S. Veimanile, et tegemist pole distsiplinaarsüüteoga, kuna S. Veiman ei käskinud M. Maltsevit, vaid üksnes andis viimasele soovituse registreerida AS Sederi avaldused ebaõige kuupäevaga.

§ 84p. 2 ei seosta usalduse kaotuse tekkimist alluvusvahekorra olemasoluga.

Samuti pole

§ 84

p. 2 kohaldamiseks oluline ka see, kas anti käsk või soovitus teha tegu, mis tõi või võis kaasa tuua kahju tekkimise. Oluline on ametiasutusele süüline kahju tekitamine või selle tekkimise ohu loomine. Usalduse kaotuse võib tingida teenistuskaaslase teadlik kallutamine selliste tegude toimepanemisele, mis tekitavad kahju või loovad kahju tekkimise reaalse ohu. Sellisel juhul võib olla tegemist kahju tekitamisega ühiselt või kahju tekkimise ohu loomisega ühiselt. Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et süüteod, mis on usalduse kaotuse tõttu teenistusest vabastamise põhjuseks, on kõik ühtlasi teenistuskohustuste rikkumised, et S. Veimani vabastamine usalduse kaotuse tõttu olnuks võimalik, kui ta oleks pannud toime mingi teenistuskohustuste rikkumise.

§ 84

p. 2 ei seosta usalduse kaotust üksnes teenistuskohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega. Usalduse kaotus võib selle sätte kohaselt tekkida ka siis, kui ametnik on tekitanud ametiasutusele varalist kahju või loonud niisuguse kahju tekkimise ohu väljaspool teenistuskohustuste täitmist. Usalduse kaotusega võib tegemist olla, kui ametnik annab talle mittealluvale teenistujale selliseid soovitusi, mille täitmine tekitab kahju või toob kaasa kahju tekkimise ohu. Oluline on aga süü olemasolu.

1. Maksukorralduse seaduse § 10 lg. 2 (
2. aprilli
3. a. redaktsiooni) ja Käibemaksuseaduse § 20 lg. 1 (
4. juuni
5. a. redaktsiooni) kohaselt peab maksuamet tagastama maksumaksjale eraldi taotluse alusel käibemaksu 30 päeva jooksul taotluse saabumise päevast arvates. Selle tähtaja rikkumisel peab maksuamet vastavalt Maksukorralduse seaduse §-le 28 lg. 21 (
6. aprilli
7. a. redaktsioonis) maksma maksumaksjale intressi alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tagastamine pidi toimuma, kuni maksusumma tagastamise päevani, viimane kaasa arvatud. Maksukorralduse seaduse § 28 lg. 4 (
8. aprilli
9. a. redaktsiooni) kohaselt kehtestab vastava intressimäära rahandusminister. Usalduse kaotusega võib tegemist olla, kui maksuamet on ametniku süülise käitumise tõttu kohustatud maksma Maksukorralduse seaduse § 28 lg. 21 kohaselt intressi. Kahju tekkimise reaalne oht, mis seisneb intressi maksmise kohustuses, võib olla usalduse kaotuse põhjuseks. Selline oht võib olla usalduse kaotuse põhjuseks näiteks siis, kui käibemaksu tagastamise avaldus registreeriti tegeliku saabumise kuupäevast varasema kuupäevaga, kuid viga parandati, sõltumata vea teinud ametnikust. Kui aga dokument registreeriti tagantjärele tegeliku saabumise kuupäevaga, siis registreerimise soovituse või korralduse andja suhtes usalduse kaotust pole. Usalduse kaotus võib sellisel juhul tekkida ametniku vastu, kes õigeaegselt jättis dokumendi registreerimata. Seda sellepärast, et dokumendi laekumise tegelik päev võib olla tõendatav ka muude tõenditega. Ametniku vabastamiseks usalduse kaotuse tõttu tuleb tõendada, et käibemaksu tagastamise avaldus registreeriti tegeliku saabumise kuupäevast varasema kuupäevaga. S. Veimani vabastamiseks usalduse kaotuse tõttu tulnuks tõendada, et AS Sederi avaldused käibemaksu tagastamiseks saabusid maksuametisse enne
10. oktoobrit
11. a. Lääne-Virumaa halduskohtuniku otsuse kohaselt ei nähtu esitatud tõenditest, et maksuamet oleks selgitanud, millal ja kuidas AS Sederi avaldused käibemaksu tagastamiseks maksuametisse sattusid. Viru Ringkonnakohtu otsuses on sellest küsimusest mööda mindud ja halduskohtuniku otsuse seda osa pole käsitatud. Seetõttu pole ringkonnakohtu otsusega tuvastatud, kas S. Veiman tekitas kahju saabumise ohu. Selle tuvastamata jätmine toob HKS §-de 43 lg. 2 ja 36 lg. 2 kohaselt kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise. Asja uuel läbivaatamisel tuleb tuvastada, millal AS Sederi avaldused käibemaks tagastamiseks tegelikult laekusid Lääne-Viru Maakonna Maksuametisse.
12. Karistamise käskkirjas on märgitud, et S. Veimani usalduse kaotus seisnes ka selles, et ta tõestas kirjade vihikus oma allkirjaga, et AS Sederi avaldused saabusid
13. oktoobril
14. a. Asja uuel läbivaatamisel võib olla oluline tuvastada, milline õiguslik tähendus on Lääne-Viru Maakonna Maksuameti poolt peetaval kirjade vihikul ja S. Veimani allkirjal selles vihikus, samuti kas see vihik vastab Vabariigi Valitsuse
15. juuli
16. a. määrusega nr. 183 kinnitatud "Valitsusasutuste asjaajamiskorra aluste" nõutetele. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, so. osas, milles palutakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b: Rahuldada Sirje Veimani esindaja vandeadvokaat Kaido Pihlakase kassatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
17. aprilli
18. a. otsus haldusasjas nr. II-312/97 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tagastada advokaadibüroole "HETA" kassatsioonikautsjon 422.50 krooni (nelisada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti). Määrus jõustub
19. juunil
20. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel