3-3-1-23-97

3-3-1-23-97 MÄÄRUS Tartus,

1. juulil
2. a. Hiiu maavanema ja Riigikantselei esindaja kassatsioonkaebuste läbivaatamine HKS § 37 lg. 2 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
3. juulil
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Hiiu maavanema ja Riigikantselei esindaja kassatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
5. aprilli
6. a. määrusele haldusasjas nr. II-3/6/
7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Hiiu maavanema esindaja Piret Sedrik, Riigikantselei esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks, Kärdla Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Mart Reino ning Hillar Tuiskvere ja Ingrid Shipotofsky esindaja vandeadvokaat Liina Linsi. Kärdla Linnavalitsuse
8. mai
9. a. korraldusega nr. 68 tagastati Hillar Tuiskverele ja Ingrid Shipotofskyle kummalegi " Kärdlas Nuutri 4 asuvast elamust. Hiiu maavanem esitas
10. jaanuaril
11. a. Hiiumaa halduskohtunikule linnavalitsuse selle korralduse peale protesti, milles palus tunnistada korraldus seadusevastaseks, peatada vaidlustatud korralduse täitmine ning teha linnavalitsusele ettepanek vaadata korraldus uuesti läbi ja teha uus korraldus vastavalt ORAS §-le 12 lg. 3 p.
12. Maavanem leidis, et Kärdlas Nuutri t.4 asuv hoone pole aktsiaseltsi Mendelson & Co eksperdi poolt Riigikantselei tellimusel
13. juulist kuni
14. augustini
15. a. koostatud ekspertarvamuse kohaselt säilinud endisel individualiseeritaval kujul, mistõttu selle tagastamise korraldus on vastuolus ORAS §-ga 12 lg. 3 p.
16. Hiiumaa halduskohtuniku
17. mai
18. a. otsusega haldusasjas nr. 3-2/1996 jäeti maavanema protest rahuldamata. Hiiu Maavalitsuse Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja maavanema ülesannetes esitas sellele kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, milles palus määrata Nuutri 4 asuva hoone endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamiseks ehitustehniline ekspertiis, tühistada apelleeritav otsus ja teha uus otsus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
19. märtsi
20. a. määrusega jäeti apellatsioonkaebus HKS § 37 lg. 2 alusel läbi vaatamata, kuna apellandi kohtusse ilmumine on tunnistatud kohustuslikuks, apellant pole aga kohtuistungile ilmunud ega teatanud kohtule ilmumise võimatusest. Hiiu Maakonna Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja maavanema ülesannetes esitas
21. märtsil
22. a. Tallinna Ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluse uuendamiseks. Taotluse kohaselt sai maavalitsus
23. märtsil
24. a. toimuvast kohtuistungist teada kolmandate isikute kaudu alles
25. märtsil
26. a. suuliselt. Hiiu Maavalitsusele adresseeritud väljastusteate allkirjastas Kärdla Postkontoris maavalitsuse teenistuja, kellel polnud selleks volitusi. Kohtukutset maavalitsuse korrespondentsi pakk ei sisaldunud ja kohtukutse pole maavalitsuse kantseleisse jõudnud.
27. märtsi kohtuistungile polnud võimalik jõuda praamiliikluse takistuste tõttu. Apellatsioonimenetluse uuendamise taotlusele oli lisatud AS Saaremaa Laevakompanii teatis, mille kohaselt oli
28. märtsil
29. a. Heltermaa-Rohuküla liinil halbade ilmatingimuste tõttu parvlaevade liiklus häiritud, et parvlaev, mis pidi väljuma 8.30, väljus 10.40 ja jõudis Rohuküla sadamasse 12.
30. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
31. aprilli
32. a. määrusega jäeti taotlus rahuldamata ja apellatsioonimenetlus uuendamata. Ringkonnakohus leidis, et TsKS § 316 lg. 1 kohaselt uuendab apellatsioonikohus menetluse apellandi nõudmisel, kui apellandil oli kohtuistungilt puudumiseks TsKS §-s 206 lg. 1 sätestatud seaduslik takistus, millest polnud võimalik kohtule õigeaegselt teatada. Kohus võib mõne teise põhjuse lugeda mõjuvaks üksnes asjaomase isiku taotlusel. Seaduslikuks takistuseks ei saa lugeda asjaolu, et kohtukutse vastuvõtnud maavalitsuse teenistuja ei omanud selleks volitusi ning ei toimetanud kutset maavalitsuse kantseleisse. Kui maavalitsuse teenistuja on kohtukutse vastu võtnud, siis loetakse kutse kätteantuks. Pealegi nähtub taotlusest, et kohtuistungi ajast ja kohast saadi siiski teada enne istungit. Praamiliikluse takistus on käsitatav seadusliku takistusena TsKS § 206 lg. 1 mõttes. TsKS § 316 lg. 1 kohaselt saab menetlust uuendada vaid juhul, kui apellandil polnud võimalik seaduslikust takistusest kohtule õigeaegselt teatada. Apellant, erinevalt Kärdla Linnavalitsuse esindajast, ei teatanud kohtuistungi alguseni hilinemisest või ilmumise võimatusest. Taotlusest ei nähtu, et Hiiu Maavalitsusel puudus võimalus teatada mitteilmumise põhjustest. Ringkonnakohtu sellele määrusele esitasid kassatsioonkaebused Hiiu Maavanem Tiit Laja ja Riigikantselei esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks. Mõlemas kassatsioonkaebuses palutakse Tallinna Ringkonnakohtu
33. aprilli
34. a. määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Hiiu maavanema kassatsioonkaebuses leitakse, et seaduslik takistus TsKS §-de 316 lg. 1 ja 206 lg. 1 mõttes on takistus, millest pole võimalik kohtule õigeaegselt teatada. Kui sellise takistuse olemasolust on võimalik kohtule õigeaegselt teatada, siis jääb arusaamatuks apellatsioonimenetluse uuendamise võimalus, kuna üheaegselt takistusest teatamisega saab taotleda istungi edasilükkamist. Apellant oli teadlik, et kohtuistung toimub
35. märtsil
36. a. kell 14.
37. Praamiliikluse takistuste tõttu polnud tal võimalik jõuda õigeaegselt kohtuistungile. Apellandil polnud teel mobiilseid sidevahendeid, mistõttu polnud võimalik kohtule teatada istungile ilmumise võimatusest. Mitteilmumisest polnud võimalik teatada ka Rohukülas, kuna koheselt ei saadud telefoniühendust ning ajapuuduse tõttu polnud võimalik kulutada ühenduse saamiseks liiga palju aega. Ringkonnakohtu kasseeritavast määrusest nähtub, et Kärdla Linnavalitsus sai teatada oma mitteilmumise võimatusest. Seega oli ringkonnakohtul istungi ajaks teada, et Hiiumaa esindajad ei jõua kohtuistungile halva ilma tõttu. Riigikantselei esindaja kassatsioonkaebuses leitakse, et:
38. HKS § 37 lg. 2 ei saa kohaldada, kui kaasatud on kolmas isik, kes soovib kaebuse sisulist läbivaatamist, sest Tsiviilkohtupidamise seadustiku kohaselt ei saa apellandi kohtuistungile mitteilmumisel jätta apellatsioonkaebust läbi vaatamata, kui sellega on ühinenud iseseisva nõudega kolmas isik.
39. ringkonnakohtu
40. aprilli
41. a. määrus on vastuolus HKS §-ga 36 lg. 1 p. 2, kuna see määrus on tehtud asja arutamisele kutsumata jäetud isiku ja tema õiguste kohta. Kohtutoimikust ei nähtu, et ringkonnakohtu
42. märtsi
43. a. kell 14.00 istungile oleks kutsutud kolmanda isiku Riigikantselei esindaja vandeadvokaat Asko Pohla, kes oli Riigikantselei esindajaks ringkonnakohtu
44. septembri
45. a. istungil order-volikirja nr. 51 alusel. Arusaamatuks jääb
46. märtsi
47. a. kohtuistungi protokoll osas, milles märgitakse, et A. Pohla on istungile ilmumata ja palub istungi edasi lükata. Kohtutoimikus pole A. Pohla vastavasisulist kirjalikku taotlust.
48. ringkonnakohtu
49. aprilli
50. a. määrus on vastuolus HKS §-ga 36 lg. 1 p. 2 ka seetõttu, et see määrus on tehtud isiku ja tema õiguste kohta, kelle osas kohtul polnud teada, kas isik teab kohtuistungi aega ja kas ta on kätte saanud kohtukutse. Asjaolude hilisemal selgitamisel ilmnes, et Riigikantselei ei teadnud
51. märtsi
52. a. istungist ega ole saanud kohtukutset. Kohtutoimikus on koopia Riigikantseleile saadetud kohtukutsest, kuid puudub kohtukutse kättesaamist kinnitav allkirjastatud teatis. HKS § 13 lg. 3 kohaselt ei takista protsessiosaliste kohtuistungile mitteilmumine kaebuse või protesti läbivaatamist vaid juhul, kui neile on asja arutamise aeg ja koht tehtud teatavaks. Kärdla Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta ringkonnakohtu kasseeritud määrus jõusse. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s:
53. Kassatsioonkaebused ei kuulu rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu kasseeritav määrus on seaduslik ja põhjendatud selles esitatud motiividel, mistõttu Riigikohtu halduskolleegium ei korda ringkonnakohtu määruse motiive.
54. Ebaõige on Hiiu maavanema kassatsioonkaebuse väide, et Tallinna Ringkonnakohtu
55. aprilli
56. a. määrus apellatsioonimenetluse mitteuuendamise kohta on vastuolus seadusega. TsKS § 316 lg. 1 kohaselt uuendab apellatsioonikohus apellandi nõudmisel apellatsioonimenetluse, kui apellandil oli kohtuistungilt puudumiseks seaduslik takistus, millest tal ei olnud võimalik õigel ajal kohtule teatada. See säte eeldab, et apellant põhjendaks apellatsioonimenetluse uuendamise taotluses, miks tal ei olnud võimalik kohtule õigel ajal teatada istungilt puudumise seaduslikust takistusest. Hiiu maavanema esindaja taotluses apellatsioonimenetluse uuendamiseks pole põhjendatud, miks ei saadud seaduslikust takistusest kohtule õigeaegselt teatada. Seega jättis Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonimenetlus õigesti uuendamata.
57. Riigikantselei esindaja kassatsioonkaebuse väited on asjakohatud. Kassatsioonkaebus on esitatud ringkonnakohtu
58. aprilli
59. a. määruse peale. Kassatsioonkaebuse motiividega vaidlustatakse aga ringkonnakohtu
60. märtsi
61. a. määrust.
62. Riigikantselei on alusetult kaasatud kohtuprotsessi kolmanda isikuna. Tagastamisele määratud omandireformi objekt oli riigi omandis. Riigi kui isiku esindajateks on käesolevas haldusasjas maavanem ja Riigikantselei. Üks isik ei saa ühes ja samas haldusasjas olla esindatud kahes erinevas protsessuaalses rollis, so. protesti esitaja ja kolmanda isikuna. Riik ei saa õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise asjades olla kolmandaks isikuks. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamine on riigi funktsioon, mille täitmine on Omandireformi aluste seadusega pandud kohaliku omavalitsuse täitevorganile. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise asjades on halduskohtumenetluses riigi esindajaks maavanem, kellel vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 85 on õigus protestida halduskohtus kohaliku omavalitsuse täitevorgani üksikakte. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Jätta Hiiu Maavalitsuse ja Riigikantselei kassatsioonkaebused rahuldamata. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
63. aprilli
64. a. määrus haldusasjas nr. II3/6/97 muutmata. Kanda Hiiu Maavalitsuse kassatsioonikautsjon 422.50 krooni (nelisada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti) ja Riigikantselei esindaja kassatsioonikautsjon 422.50 krooni (nelisada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti) riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
65. juulil
66. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel