3-3-1-24-97

3-3-1-24-97 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. septembril
2. a. Vabariigi Valitsuse ja Tõrva Linnavalitsuse kassatsioonkaebuste läbivaatamine Omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 5 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
3. septembril
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Vabariigi Valitsuse esindaja Silvi Uljase ja Tõrva Linnavalitsuse kassatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
5. mai
6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/133/
7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Vabariigi Valitsuse esindaja Silvi Uljas, Tõrva Linnavalitsuse esindaja Argo Mehide, Astrid Parts ja tema esindaja vandeadvokaat Liina Linsi. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Valga maakonnakomisjoni
8. augusti
9. a. otsusega nr. 7041 tunnistati Astrid Parts omandireformi õigustatud subjektiks Tõrva linnas Tartu tn. 4 asuva krundi ning sellel asuva majavalduse suhtes.
10. mail
11. a. võttis Tõrva Linnavolikogu vastu otsuse, mille punktis 1 märgiti: "Teha Vabariigi Valitsusele ettepanek jätta tagastamata Tõrvas, Tartu tn. 4 asuv õigusvastaselt võõrandatud hoone kui sotsiaalobjekt, mille tagastamine õigustatud subjektile kahjustab Tõrva linna huve järgmistel põhjustel: hoone on ümber ehitatud polikliiniku vajadusteks, on tehtud kulutusi hoone rekonstrueerimisel ning hoone tagastamisel tuleks teha täiendavaid kulutusi". Selle otsuse punktis 2 kohustati Tõrva Linnavalitsust esitama Rahandusministeeriumile linnavolikogu taotlus koos selle juurde kuuluvate materjalidega. Vabariigi Valitsuse
12. juuli
13. a. korraldusega nr. 697-k otsustati ORAS § 12 lg. 3 p. 5 alusel jätta tagastamata õigusvastaselt võõrandatud Tõrvas Tartu tn. 4 asuv Tõrva polikliinikuna kasutatav hoone kui linnale vajalik sotsiaalobjekt. Korralduses märgiti, et hoone tagastamine "kahjustaks kohaliku omavalitsuse huve, kuna hoone on ümber ehitatud ja kohandatud polikliiniku vajadusteks. Rekonstrueerimise käigus viidi hoone üle keskküttele, ehitati kolmas korrus ja uus alajaam. Polikliinik teenindab nii Tõrva linna kui ka ümberkaudsete valdade elanikke ning polikliiniku paigutamiseks teistesse ruumidesse puuduvad kohalikul omavalitsusel võimalused."
14. augustil
15. a. esitas A. Parts Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Vabariigi Valitsuse
16. juuli
17. a. korralduse nr. 697-k täielikult seadusevastaseks tunnistamist. Kaebaja leidis, et tol ajal kehtinud ORAS § 12 lg. 3 p. 5 redaktsiooni kohaselt sai Vabariigi Valitsus jätta tagastamata sõjalise, korrakaitse-, kultuuri- või sotsiaalobjekti või riikliku või kohaliku kaitse all oleva objekti, mis on omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara, vaid valitsusasutuse või kohaliku volikogu põhjendatud ettepaneku alusel. Vabariigi Valitsuse kaevatavas korralduses on hoone mittetagastamise põhjendustena märgitud asjaolud, milliseid pole Tõrva Linnavolikogu ettepanekus esitatud. Korralduses on põhjendamatult märgitud, et polikliiniku ümberpaigutamine teistesse ruumidesse on võimatu. Tervikuna ei ole tagasitaotletav hoone sotsiaalobjekt, kuna hoone esimene korrus on välja renditud äripinnana. Kaebuse esitaja väitis, et hoones olev ambulatoorium on otstarbekas üle viia samas tänavas asuvasse alakoormusega töötavasse haigla hoonesse. Kuna kaebuse esitaja on nõustunud hoone senise sihtotstarbelise kasutamisega, tulnuks Vabariigi Valitsusel jätta Tõrva Linnavolikogu taotlus ORAS §-de 2 ja 12 lg. 6 alusel rahuldamata. Tallinna Halduskohtu
18. märtsi
19. a. otsusega haldusasjas nr. 3-65/97 jäeti A. Partsi kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et ORAS § 12 lg. 3 p. 5 kohaselt on Vabariigi Valitsus pädev otsustama selles sättes loetletud objektide mittetagastamist, kui nende tagastamine kahjustab riigi või kohaliku omavalitsuse huve. Kohtule esitatud materjalidega on tõendatud, et Tõrva linnas Tartu tn. 4 asuvas hoones on Tõrva Linna Polikliinik. Polikliinik on tervishoiuasutus ja seega on tegemist ORAS §-s 12 lg. 3 p. 5 sätestatud sotsiaalobjektiga. Toimiku materjalidest nähtub, et Tõrva Polikliinik teenindab peale Tõrva elanike ka Helme, Hummuli ja Põdrala valla elanikke. Seetõttu kahjustaks hoone tagastamine Tõrva linna ja selle ümberkaudsete valdade huve. Alates
20. a. on hoones tehtud ulatuslikke ehitus- ja remonditöid, mille eesmärgiks on olnud hoone jätkuv kasutamine polikliinikuna. Tõrva Linnavalitsuse
21. mai
22. a. kirjaga nr. 272 Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtub, et Tõrva linnas ei ole vabu ruume, mida rekonstrueerida polikliinikuks, samuti puuduvad võimalused polikliiniku üleviimiseks haigla ruumidesse. Halduskohus leidis, et antud juhtumil on Rahandusministeerium järginud Vabariigi Valitsuse
23. oktoobri
24. a. määruse nr. 307 "Omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punkti 5 ja lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse otsuste vastuvõtmise korra kohta" sätteid. Vabariigi Valitsus pidas esitatud materjale otsustamiseks piisavaks ja rahuldas Tõrva Linnavalitsuse ja Linnavolikogu taotluse Tõrva linnas Tartu tn. 4 asuva hoone mittetagastamise kohta. Kuna Rahandusministeerium ei esitanud Vabariigi Valitsusele ettepanekut Tõrva linnas Tartu tn. 4 asuva hoone tagastamiseks ORAS § 12 lg. 6 alusel, siis polnud Vabariigi Valitsusel kohustust arutada vara tagastamist sihtotstarbelise kasutamise kohustusega. A. Partsi esindaja vandeadvokaat L. Linsi esitas Tallinna Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus ning rahuldada A. Partsi kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt andis halduskohus kogutud tõenditele ebaõige hinnangu ning kohaldas vääralt materiaalõigusnorme. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
25. mai
26. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati Tallinna Halduskohtu
27. märtsi
28. a. otsus ja tunnistati seadusevastaseks Vabariigi Valitsuse
29. juuli
30. a. korraldus nr. 697-k ning tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Ringkonnakohus leidis, et kaevatud korralduse andmise ajal ei kuulunud ORAS § 12 lg. 3 p. 5 kohaselt tagastamisele omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara, kui valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse volikogu põhjendatud ettepanekul Vabariigi Valitsus otsustab, et sõjalise, korrakaitse-, kultuuri- või sotsiaalobjekti või riikliku või kohaliku kaitse all oleva objekti tagastamine kahjustab riigi või kohaliku haldusüksuse huve või ettevõtte või organisatsiooni bilansis oleva õigusvastaselt võõrandatud vara eraldamine teeb ülejäänud vara sihipärase kasutamise tehnoloogiliselt võimatuks. Selle sätte kohaselt pidi ettepanek vara mittetagastamiseks olema põhjendatud. Tõrva Linnavolikogu
31. mai
32. a. otsuses põhjendatakse hoone mittetagastamist asjaoluga, et see on ümber ehitatud polikliiniku vajadusteks, hoone rekonstrueerimisel on tehtud kulutusi ning hoone tagastamise korral tuleks teha uusi täiendavaid kulutusi. Asja materjalidest ei nähtu, milliseid spetsiifilisi töid on tehtud hoone ümberehitamiseks polikliiniku vajadusteks ja millised olid hoone polikliinikuks kohandamise kulutused. Üksnes remonttööde teostamine, tagamaks hoone säilimist ja kasutamist, ei ole Omandireformi aluste seaduse kohaselt vara mittetagastamise aluseks. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt Tõrva Linnavalitsuse
33. mai
34. a. kirjast nr. 272 Rahandusministeeriumile nähtub, et täiendavate kulutuste tegemine seoses selle objekti tagastamisega võib kahjustada omavalitsuse ja riigi huve ORAS § 12 lg. 3 p. 5 mõttes, kuid asja materjalidest ei nähtu, millised ja kui suured võivad need täiendavad kulutused olla. Kirjale lisatud põhjendustes on märgitud, et Tõrva linnas asuv haigla vajab kapitaalremonti ning polikliiniku üleviimine haigla ruumidesse ei ole reaalne. Peale nimetatud põhjuse konstateerimist ei ole taotlusele lisatud ühtegi põhjendust tõendavat dokumenti. Ringkonnakohus märgib, et toimiku materjalidest nähtub, "et Tõrva Haigla voodihõive on 73.
35. Polikliiniku kasutuses on 576,9 m2, arstide vastuvõtud toimuvad ainult hommikupoolikul, terve alumine korrus - kokku 284,85 m2, s.o. praktiliselt kolmandik hoonest on välja renditud äriühinguvormis tegutsevatele juriidilistele isikutele. Seega on põhjendamatud ruumipuuduse väited." Eeltoodust tulenevalt leidis ringkonnakohus, et Tõrva Linnavolikogu poolt Vabariigi Valitsusele tehtud ettepanek Tõrva linnas Tartu mnt. 4 asuva hoone mittetagastamise kohta on jäetud põhjendamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
36. mai
37. a. otsusele esitasid kassatsioonkaebused Vabariigi Valitsus ja Tõrva Linnavalitsus. Vabariigi Valitsuse esindaja palub kohtuotsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus või teha uus otsus ning jätta A. Partsi kaebus rahuldamata. Kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohtu otsus on ebaõige haldusasjas kogutud tõendite väära hindamise ning materiaalõigusnormide väära kohaldamise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses ekslikult asunud seisukohale, et ettepanek õigusvastaselt võõrandatud vara mittetagastamiseks on jäänud põhjendamata. Kassator väidab, et Vabariigi Valitsuse
38. oktoobri
39. a. määruse nr. 307 "Omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punkti 5 ja lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse otsuste vastuvõtmise korra kohta" punkti 2 alapunkti 5 kohaselt esitab kohaliku omavalitsuse täitevorgan ministeeriumile kohaliku omavalitsuse seisukoha vara mittetagastamise kohta, samuti andmed vara ja selle suhtes kehtestatud kaitsereziimi kohta ning seisukoha vastava asutuse, ettevõtte või organisatsiooni paiknemise otstarbekuse ja asendusruumide saamise võimaluse kohta tema haldusterritooriumil.
40. mail
41. a. esitasidki Tõrva Linnavolikogu ja Tõrva Linnavalitsus ühistaotluse Rahandusministeeriumile, et viimane teeks Vabariigi Valitsusele ettepaneku arvata Tõrva linnas Tartu tn. 4 asuv hoone sotsiaalobjektide hulka, mis ei kuulu tagastamisele, kuna hoones asub Tõrva Linna Polikliinik ning seetõttu tagastamine kahjustaks kohaliku haldusüksuse huve. Taotlusele olid lisatud ka põhjendused. Tallinna Ringkonnakohus jättis tähelepanuta Tõrva Linnavalitsuse põhjendused, mille kohaselt ei ole polikliiniku üleviimine haigla ruumidesse reaalne, kuna haigla vajab kapitaalremonti. Polikliiniku hoonet on rekonstrueeritud
42. aastast. Rekonstrueerimise käigus tagati apteek-polikliinikule selle ekspluateerimiseks kõik esitatavad nõuded. Uue polikliiniku ehitamiseks vajalikku 8 miljonit krooni ei ole Tõrva regiooni ühelgi omavalitsusel. Tallinna Ringkonnakohus arvestas tõendina vaid Tõrva Linna Haigla peaarsti
43. jaanuari
44. a. vastuskirja advokaadibüroole, milles paluti teatada, kui palju arste teostab ambulatoorset vastuvõttu polikliinikus. Tähelepanuta jäeti see, et polikliinik ei tööta ainult selles kirjas märgitud vastuvõtuaegadel, s.o. kella 8.00 kuni 15.
45. Polikliinikus on laboratoorium, samuti raviprotseduuride kabinetid (imikute ujutamine, massaaz , laste ravivõimlemine), rehabilitatsiooni konsultatsioonid jne., mis töötavad õhtupoolsetel aegadel. Kassaator leiab, et ringkonnakohus võttis endale Tõrva Linnavolikogu ja Vabariigi Valitsuse ülesanded andmaks hinnangut sotsiaalobjekti vajalikkuse kohta omavalitsusele. ORAS ega selle alusel vastu võetud õigusaktid ei sea õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või mittetagastamist sõltuvusse seal toimuvast kommertstegevusest. Sellest, et rendilepingute alusel kasutatakse selle hoone I korrust, ei ole võimalik järeldada, et Tõrva Polikliinikut, mille kasutuses on hoone II ja III korrus, s.o. 576,9 m2 suurune pind, oleks võimalik üle viia Tõrva Haigla ruumidesse. Kassaator leiab, et ringkonnakohus võttis seisukoha Tõrva Linnavolikogu otsuse suhtes, mitte aga Vabariigi Valitsuse kaevatud korralduse suhtes. Tõrva Linnavolikogu otsus on aga seaduslik ning seda pole keegi tühistanud ega ka vaidlustanud. Ringkonnakohus ei arvestanud ORAS § 2 lg. 2 sätteid ning jättis tähelepanuta polikliiniku kui sotsiaalobjekti tähenduse Tõrva linnale ja regioonile. Tõrva Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kohtuistungil täiendas Tõrva Linnavalitsus kassatsioonkaebuses esitatud taotlust ning palus võimaluse korral Riigikohtul teha uus otsus ning jätta A. Partsi kaebus rahuldamata. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud materiaalõigusnorme. Tõrva Linnavolikogu on oma
46. mai
47. a. otsusega väljendanud tahet säilitada Tartu tn. 4 asuvat hoonet polikliinikuna. Hoone ümberehitusega polikliinikuks on tehtud suuri kulutusi. Veelgi suuremad kulud kaasneksid uue hoone ehitamisega või mingi vana hoone kohaldamisega polikliinikuks. Kassaator on seisukohal, et nende taotlus Vabariigi Valitsusele on põhjendatud. Hoone tagastamine halvab igal juhul meditsiinilise teenindamise korraldamist terves regioonis. Kassaator märgib, et Tõrva Linnavalitsus ei ole kunagi eitanud äripindade olemasolu Tartu tn. 4 asuvas hoones. Tervikuna on aga hoone sotsiaalobjekt. Fakt on ka see, et hoone kahel ülemisel korrusel paiknevatest ruumidest ei ole polikliinikut mitte kuhugi üle viia. Hoone on ümber ehitatud polikliinikuks koos kütte ja elektrisüsteemide kaasajastamisega. Selle hoone tagastamine omandireformi õigustatud subjektile kahjustab nii Tõrva linna kui ka ümberkaudsete valdade elanike huve polikliinilise teenindamise osas. A. Partsi vastuses kassatsioonkaebustele palutakse jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
48. mai
49. a. otsus jõusse. Vastustaja leiab, et Tõrva linnas Tartu tn. 4 asuv hoone tuleks tagastada ORAS § 12 lg. 6 alusel. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Põhjendatud on kassaatorite väited, et Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium on asja lahendamisel kohaldanud seadust vääralt. ORAS § 12 lg. 3 p. 5 kohaselt ei kuulu tagastamisele omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara, kui valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul Vabariigi valitsus otsustab jätta tagastamata sõjalise, korrakaitse-, kultuuri- või sotsiaalobjekt või riikliku kaitse all oleva objekt, samuti riigi või kohaliku omavalitsusüksuse valduses olev haldushoone. Kaevatud korralduse andmise ajal kehtis see säte redaktsioonis: "Omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu tagastamisele, kui valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse volikogu põhjendatud ettepanekul Vabariigi Valitsus otsustab, et sõjalise, korrakaitse-, kultuuri- või sotsiaalobjekti või riikliku või kohaliku kaitse all oleva objekti tagastamine kahjustab riigi või kohaliku haldusüksuse huve või ettevõtte või organisatsiooni bilansis oleva õigusvastaselt võõrandatud vara eraldamine teeb ülejäänud vara sihipärase kasutamise tehnoloogiliselt võimatuks." Omandireformi õigustatud subjektidele vara tagastamise otsustab üldjuhul vara asukoha järgne kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Vabariigi Valitsuse
50. veebruari
51. a. määrusega nr. 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" punkt 29 sätestab, et vara tagastamise otsuse ettevalmistamisel tuleb kontrollida, kas ei esine asjaolusid, mis ORAS § 12 lõike 3 punktide 36 ning lõike 4 kohaselt välistavad vara tagastamise või nõuavad teatavate lisatingimuste täitmist. Nende küsimuste lahendamisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse
52. augusti
53. a. määrusega nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" punktidest 31 ja
54. Nimetatud korra punkti 31 alapunkti 5 kohaselt, kui vara hulgas on kultuuri- või sotsiaalobjekt või riikliku või kohaliku kaitse all olev objekt, mis on riigi või munitsipaal- või juriidilise isiku omanduses, saab tagastamise otsustada pärast seda, kui vastav volikogu on otsustanud, et nimetatud objekti tagastamine ei kahjusta riigi või kohaliku haldusüksuse huve. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 alusel on kohalikul omavalitsusel kohustus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Tõrva Linnavolikogu leidis, et Tõrva linnas Tartu mnt. 4 asuva hoone tagastamine kahjustab kohaliku haldusüksuse huve ning seetõttu võetigi vastu
55. mail
56. a. vastavasisuline otsus. Asja materjalidest nähtub, et omandireformi objektiks tunnistatud Tartu mnt. 4 asuvas hoones on linna polikliinik, mis teenindab nii Tõrva linna kui ka ümberkaudsete valdade ( Helme, Hummuli ja Põdrala valla) elanikke. Kuna polikliinik on tervishoiuasutus, siis on kohtud õigesti leidnud, et tegemist on sotsiaalobjektiga. Vabariigi Valitsuse
57. oktoobri
58. a. määruse nr. 307 "Omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punkti 5 ja lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse otsuste vastuvõtmise korra" punkti 2 alapunkti 1 kohaselt esitab kohaliku omavalitsuse volikogu oma ettepaneku Rahandusministeeriumile, kes koos oma seisukohaga esitab selle Vabariigi Valitsusele. Nimetatud korra punkti 2 alapunkt 7 sätestab, et valitsusele esitatud ettepanek peab sisaldama andmeid vara kasutamise kohta käesoleval ajal (kelle bilansis on hoone või muu vara, ruumide üldpind, kes neid kasutab ja millises ulatuses, milline osa ja kellele on vara üüritud jne.) ning põhjenduse, miks vara tagastamine kahjustaks riigi või kohaliku haldusüksuse huve või miks ettevõte või organisatsiooni bilansis oleva õigusvastaselt võõrandatud vara eraldamine teeks ülejäänud vara sihipärase kasutamise tehnoloogiliselt võimatuks. Tõrva Linnavolikogu
59. mai
60. a. otsus on motiveeritud ehk põhjendatud. Sellest otsusest ja Rahandusministeeriumile saadetud Tõrva Linnavalitsuse
61. mai
62. a. kirjale lisatud põhjendustest nähtub, et Tõrva linnas Tartu mnt. 4 asuva polikliiniku ja apteegi hoone kui sotsiaalobjekti tagastamine kahjustaks kohaliku omavalitsuse huve, sest hoone on ümber ehitatud ja kohandatud polikliiniku vajadusteks. Kohalikul omavalitsusel puuduvad võimalused polikliiniku ümberpaigutamiseks teistesse ruumidesse. Samuti puuduvad kohalikul omavalitsusel rahalised vahendid uue polikliiniku hoone ehitamiseks. Seega leidis ringkonnakohus ekslikult, et "Tõrva Linnavolikogu poolt Vabariigi Valitsusele tehtud ettepanek hoone mittetagastamise kohta on jäetud põhjendamata." ORAS § 12 lg. 3 p. 5 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse ettepaneku alusel, kas objekti tagastamine kahjustab riigi või haldusüksuse huve. Antud juhtumil luges Vabariigi Valitsus esitatud materjalid otsustamiseks piisavaks ning andis
63. juulil
64. a. korralduse nr. 697-k. Kuna antud asjas ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid, siis on võimalik teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
65. mai
66. a. otsus tuleb tühistada. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 4 ja 68 lg. 3 Riigikohtu halduskolleegium otsustab:
67. Rahuldada Vabariigi Valitsuse ja Tõrva Linnavalitsuse kassatsioonkaebused.
68. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
69. mai
70. a. otsus haldusasjas nr. II-3/133/
72. Jätta muutmata Tallinna Halduskohtu
73. märtsi
74. a. otsus haldusasjas nr. 3-65/
76. Tagastada kassatsioonikautsjonid järgmiselt: Rahandusministeeriumile 422.50 ( nelisada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti ) ja Tõrva Linnavalitsusele 422.50 ( nelisada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti ). Määrus jõustub
77. septembril
78. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel