1 kohaselt saab teenistustähtaja möödumise tõttu vabastada määratud ajaks teenistusse võetud isiku. T. Konrad oli ametisse nimetatud määramata ajaks. Teenistusest vabastamisel rikuti
2 p. 4, kuna kaevatud käskkirjas pole märgitud vabastamise aluse formuleeringut viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. Vabastamisel vallavanema käskkirjaga rikuti KOKS § 22, mille kohaselt vallavalitsuse liikme vabastamine on vallavolikogu ainupädevuses. KOKS § 49 lg. 4 ei seosta vallavalitsuse liikmeksolekut sotsiaalnõuniku ametikohaga, mistõttu puudub seos vallavalitsuse liikme ja sotsiaalnõuniku volituste lõppemise vahel. Vallavalitsuse uue koosseisu kinnitamine ei saanud automaatselt kaasa tuua T. Konradi kui sotsiaalnõuniku volituste lõppemist. Kuna T. Konradi nimetas ametisse vallavanem käskkirjaga, siis laienevad T. Konradile
§-d 19 kuni 36.
2 loetleb ammendavalt määratud ajaks teenistusse võtmise juhtumid. T. Konradile ei laiene ükski nendest juhtudest. T. Konradi vabastamise tegelikuks aluseks oli
1, s. o. teenistuse ümberkorraldamine. Sel juhul kuulub T. Konradile
1 p. 4 kohaselt maksmisele 12 kuu ametipalk, s.o. 42 000 krooni. Valgamaa halduskohtuniku
2 kohaselt peab teenistusest vabastamise käskkiri teiste kohustuslike andmete hulgas sisaldama ka viidet seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. T. Konradi teenistusest vabastamise käskkirjas selline viide puudub, mistõttu tema vabastamine on seadusevastane. T. Konradi esindaja poolt kohtuistungil esitatud nõue ennistada T. Konrad ametikohale, jääb rahuldamata. Vastavalt KOKS §-le 29 lg. 3 kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. Siit järeldub, et vallavalitsuse liige vabastatakse teenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu
Vallavalitsuse liige tuleb nimetada ametisse vallavalitsuse volituste ajaks. Puka vallavanema vaidlustatud korraldus on õigustühine osas, millega T. Konrad nimetati ametisse määramata ajaks. Vallavalitsuse liikme määramata ajaks ametisse nimetamine on vastuolus KOKS §-ga 29 lg. 3, mistõttu vaidlustatud korraldus on algusest peale kehtetu vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-dele 65 ning 66 lg. 2 ja 3. Põhjendamata ja tõendamata on kaebaja esindaja seisukoht, et T. Konradi teenistusest vabastamise tegelikuks aluseks oli
1 ning et ta vabastati teenistuse ümberkorraldamise tõttu. Vallavanema vaidlustatud korralduses on viide Puka Vallavolikogu otsusele, milles üldsõnaliselt kinnitati vallavalitsuse tagasiastumine. Teenistuse ümberkorraldamise kohta pole esitatud ühtegi tõendit. T. Konrad on esitanud KOKS §-ga 29 lg. 2 nõutud tagasiastumisavalduse ja ta kuulub ametist vabastamisele teenistustähtaja möödumise tõttu. Käskkiri T. Konradi vabastamise kohta on seadusevastane vabastamise aluse ja vabastamise vormistanud subjekti osas. T. Konrad kuulus vabastamisele teenistustähtaja möödumise tõttu ja seega pole tema vabastamine iseenesest seadusevastane. Sunnitult puudutud aja eest tuleb hüvis välja mõista, kui teenistusest vabastamine on seadusevastane ja isik kuulub ennistamisele. Kuna T. Konrad ei kuulu ennistamisele, siis jääb taotlus hüvise väljamõistmise osas rahuldamata. T. Konrad esitas Valgamaa halduskohtuniku selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada apelleeritav kohtuotsus ja teha uus otsus, millega tunnistada kaevatud käskkiri seadusevastaseks, ennistada T. Konrad Puka Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku ametikohale ja mõista välja hüvis teenistusest sunnitud puudumise aja eest alates 1. jaanuarist 1997. a. kuni kohtuotsuse tegemiseni. Apellant leidis, et temaga on sõlmitud tööleping määramata ajaks. Puka vallavanema 7. mai 1996. a. korraldusega nr. 71 nimetati ta sotsiaalnõuniku ametikohale määramata ajaks alates 1. jaanuarist 1996. a. Halduskohtunik leidis, et see korraldus on õigustühine algusest peale, viidates TSÜS §-dele 65 ja 66 lg. 2 ja 3. TSÜS § 1 kohaselt on aga see seadus kohaldatav perekonna-, pärimis-, võla- ja asjaõigusseaduse ning äriseadustiku üldosana. Seega ei saa seda seadust kohaldada avaliku teenistuse reguleerimisel. Töösuhe ametnikuga, kes on tööle võetud määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel ametikohale, mis
2 järgi eeldab määratud ajaks teenistusse võtmist, vormistatakse
2 kohaselt nelja kuu jooksul alates Avaliku teenistuse jõustumisest poolte kokkuleppel määratud ajaks teenistusse võtmisena või lõpetada töösuhe Töölepingu seaduse § 86 p. 3 alusel. T. Konrad võeti sotsiaalnõuniku ametikohale määramata ajaks sõlmitud töölepinguga.
Vallavalitsuse ja vallavolikogu seaduserikkumised on toimunud sõltumata T. Konradi tahtest. Kohus on jätnud tähelepanuta, et
4 kohaselt kuulub ametnik, kelle teenistusest vabastamise käskkirja, korralduse või otsuse kohus tunnistab seadusevastaseks, viivitamatult ennistamisele, välja arvatud, kui ta loobub ennistamisest. Tartu Ringkonnakohtu
alusel, et teenistusse ennistamata jätmisel puudub alus hüvituse väljamõistmiseks, et kohus on kaebuse selles osas rahuldamata jätmisel õigesti hinnanud tõendeid, tuvastanud asjaolud ja kohaldanud seadust. Vastavalt HKS §-le 38 lg. 4 ja TsKS §-le 313 lg. 2 ei pea ringkonnakohus selles osas vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Iseenesest õige on apellandi väide, et halduskohtunik on ebaõigesti viidanud TSÜS §-dele 65 ja 66, sest tulenevalt TSÜS §-st 1 pole see seadus kohaldatav avaliku teenistusega seonduvate õigustoimingute suhtes. Samas on aga õige halduskohtuniku põhjendus, et Puka vallavanema kaevatud käskkiri on vastuolus KOKS §-ga 29 lg. 3. See asjaolu oli halduskohtunikule analoogia alusel TsKS §-ga 9 lg. 1 aluseks, et jätta kohaldamata kaevatud korraldus teenistusse võtmise tähtaja osas. Teenistusse ennistamise otsustamisel pole õiguslikku tähtsust apellandi väitel, et T. Konrad võeti sotsiaalnõuniku ametikohale töölepingu alusel ja et vallavalitsuse seaduserikkumine tema töösuhte ümbervormistamisel teenistussuhteks
Teenistustähtaja lõppemise tõttu pole T. Konradi suhtes kohaldatav
4, s. o. teenistusse ennistamine. Halduskohtuniku otsuse resolutsioonis olev ettekirjutus Puka Vallavolikogule on vastuolus HKS §-s 20 lg. 2 sätestatuga. Selle sätte kohaselt saab kohus, tunnistades kaevatud õigusakti seadusevastaseks, teha kohtuotsuses vastavale organile üksnes ettepaneku asja uueks läbivaatamiseks ning vastava otsuse või toimingu tegemiseks. Tulenevalt sellest ei saa kohus asja uuesti läbivaatavale organile, asutusele või ametiisikule ette kirjutada, milline peab olema vastav otsustus, sest vastasel korral võtaks kohus endale haldusorgani otsustusõiguse. Seetõttu tuleb halduskohtuniku otsust selles osas muuta, jättes resolutsiooni punktist 2 välja ettekirjutuse eelviidatud formuleeringu. Osas, milles halduskohtunik tunnistas Puka vallavanema kaevatud käskkirja seadusevastaseks, pole kohtuotsust vaidlustatud ja ringkonnakohtul puudub alus hinnata otsuse selle osa õigsust. T. Konrad esitas ringkonnakohtu sellele otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada kasseeritav otsus ning teha uus otsus, millega ennistada T. Konrad Puka Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku ametikohale ja mõista Puka Vallavalitsuselt välja kompensatsioon teenistusest puudutud aja eest. Kassaator leiab, et T. Konradi töötamine sotsiaalnõunikuna polnud seotud tema liikmeksolekuga vallavalitsuses. T. Konrad oli võetud sotsiaalnõuniku ametikohale määramata ajaks ja vallavalitsuse liikmeks määratud ajaks. T. Konrad töötas sotsiaalnõunikuna määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel. Puka Vallavalitsuse 7. mai 1996. a. korraldusega nr. 71 nimetati ta vastavalt
§-le 163 lg. 1 ametisse määramata ajaks alates
4 kohaselt kuulub viivitamatule ennistamisele ametnik, kelle teenistusest vabastamise käskkirja, korralduse või otsuse kohus tunnistab seadusevastaseks, välja arvatud, kui ametnik loobub ennistamisest. Ringkonnakohus jättis selle imperatiivse sätte kohaldamata. Puka vallavanema kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele ei nõustuta kassaatoriga ja leitakse, et kohtud on põhjendatult seisukohal, et T. Konradi nimetamine vallavalitsuse liikmeks teenistustähtaega määramata on vastuolus KOKS §-ga 29 lg. 3 ja tuleb jätta kohaldamata kui seadusega vastuolus olev. Puka Vallavalitsuse struktuuris ei saa eristada vallavalitsuse liikme ja sotsiaalnõuniku ametikohti. Kuna T. Konradi volitused lõppesid vallavolikogu uue koosseisu ametissekinnitamisel, siis kuulus teenistussuhe lõpetamisele
Konrad ei kuulu ennistamisele. Kassaatori nõue kohaldada
2 on uus, seda ei nõudnud T. Konrad esimese astme kohtus. Ringkonnakohus on õigesti jätnud tähelepanuta apellandi väited
Kohtuistungil jäid protsessiosalised oma seisukohtade juurde. T. Konradi esindaja vandeadvokaat O. Preem esitas taotluse mõista välja Puka VallavalitsuseltT. Konradi kasuks teenistusest sunnitult puudutud aja eest 31 500 krooni ja tasu õigusabi eest vastavalt esitatud dokumentidele. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: 1. Sisuliselt on T. Konrad kõigis kolmes kohtuastmes väitnud, et tema vabastamine sotsiaalnõuniku ametikohalt on vastuolus
§-ga 113 lg. 1 ja KOKS §-ga 29 lg. 3, sest ta oli võetud sotsiaalnõuniku ametikohale määramata ajaks, vallavalitsuse liikmeks aga määratud ajaks.
1 sätestab, et teenistustähtaja möödumise tõttu vabastatakse ametnik, kes oli ametisse nimetatud või valitud määratud ajaks. KOKS § 29 lg. 2 kohaselt esitab valla- või linnavalitsus lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. KOKS § 29 lg. 3 sätestab, et pärast lahkumispalve esitamist täidab valla- või linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. Seega võetakse KOKS § 29 kohaselt vallavalitsuse liikmed teenistusse määratud ajaks. Ebaõige on esimese astme kohtu ja ringkonnakohtu seisukoht, et T. Konrad ei kuulu sotsiaalnõuniku ametikohale ennistamisele vallavalitsuse liikme volituste lõppemise tõttu KOKS § 29 lg. 3 järgi. Kohtud on ebaõigesti kohaldanud
1 ja KOKS § 29 lg.
1 alusel vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisel vallavolikogu poolt. Samas pole aga välistatud ka võimalus, et üks ja sama isik on võetud teenistusse sotsiaalnõunikuna määramata ajaks ja vallavalitsuse liikmena määratud ajaks. Sellisel juhul ei too tema vabastamine
1 alusel vallavalitsuse liikme kohalt teenistustähtaja möödumise tõttu kaasa teenistusvahekorra lõppemist vallaga sotsiaalnõuniku ametikohal. Ka on võimalik, et isik, kes on võetud määramata ajaks valla teenistusse vallavalitsuses ametnikuna, kinnitatakse hiljem vallavalitsuse liikmeks. Kui ametnikku pole eelnevalt vabastatud ametikohalt, millele ta oli võetud määramata ajaks, siis vallavalitsuse liikme volituste lõppemisel teenistustähtaja möödumise tõttu
1 alusel ei lõpe tema teenistusvahekord vallaga sellel ametikohal, millel ta töötas enne vallavalitsuse liikmeks nimetamist. Seadus ei välistanud ka võimalust sõlmida sotsiaalnõuniku ametikohal töötamiseks tööleping määramata ajaks isikuga, kes oli sotsiaalnõunikuna kinnitatud vallavalitsuse koosseisu. Sellise määramata ajaks sõlmitud lepingu korral ei saa vallavalitsuse volituste tähtaja möödumisel isikut vabastada ametikohalt, millele ta on võetud töölepinguga määramata ajaks. Selline Töölepingu seaduse alusel tööle võetud ametnik tuli hiljem, seoses Avaliku teenistuse seaduse jõustumisega selle seaduse § 163 lg. 1 alusel ümber vormistada nimetamise korras teenistusse võetuks tagasiulatuvalt, alates Avaliku teenistuse seaduse jõustumise päevast.
2 andis võimaluse vormistada Töölepingu seaduse alusel määramata ajaks tööle võetud ametnik määratud ajaks teenistusse võetuks poolte kokkuleppel või lõpetada töösuhe ametnikuga Töölepingu seaduse § 86 p. 3 alusel, kui ametnik töötas ametikohal, mis
2 kohaselt eeldas määratud ajaks teenistusse võtmist.
§-s 21 lg. 2 ei ole eraldi nimetatud ühtegi kohaliku omavalitsuse ametnikku. Seega tuli määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel tööle võetud vallaametnik, kes samaaegselt täitis ka vallavalitsuse liikme ülesandeid, seoses Avaliku teenistuse seaduse jõustumisega vormistada
1 alusel tagasiulatuvalt nimetamise korras määramata ajaks teenistusse võetud ametnikuks. Sellist määramata ajaks tööle võtmist ei saanud
2 alusel ümber vormistada määratud ajaks teenistusse võtmiseks. Seega on kohtud seadust kohaldades lähtunud ebaõigest eeldusest, et vallavalitsuse liikme volituste lõppemine toob igal juhul kaasa teenistusvahekorra lõppemise vallaga. Vallavalitsuse liikme volituste lõppemisel jätkub teenistusvahekord vallaga ilma erilise vormistamiseta sellel ametikohal, mida isik täitis kõrvuti vallavalitsuse liikme ametikohaga.
§-ga 113 lg. 1. 3.
4 sätestab, et kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise käskkirja, korralduse või otsuse seadusevastaseks, siis kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud kui ametnik loobub ennistamisest. Siit ei saa aga teha järeldust, et ametnik kuulub ennistamisele kõikidel juhtudel, kui vabastamine on tunnistatud seadusevastaseks ja ta ei loobu ennistamisest.
2 kohaselt lõpeb määratud ajaks nimetatud või valitud ametniku teenistusuhe teenistustähtaja möödumise päevale järgnevast päevast. Selliselt tuleb tema teenistusvahekord lugeda lõppenuks ka juhul, kui vabastamine on jäänud nõuetekohaselt vormistamata või kui ametnik on teenistusest enne teenistustähtaja möödumist ebaseaduslikult vabastatud. Nimelt, Avaliku teenistuse seadus, erinevalt Töölepingu seaduse §-st 78, ei sätesta võimalust, et määratud ajaks teenistusse võtmine võib ilma erilise vormistamiseta muutuda määramata ajaks teenistusse võtmiseks. Seega on iseenesest õige ringkonnakohtu otsusest tulenev seisukoht, et määratud ajaks ametisse nimetatud ametnikku, kes on vabastatud teenistusest seadusevastaselt, ei saa ennistada pärast teenistustähtaja möödumist, et tema vabastamine tuleb vormistada
1 järgi. Ringkonnakohus on aga seda põhimõtet ebaõigesti kohaldanud T. Konradi suhtes, leides, et ta ei kuulu ennistamisele sotsiaalnõuniku ametikohale.
1 alusel said teenistustähtaja möödumise tõttu lõppeda T. Konradi volitused üksnes vallavalitsuse liikme ametikohal, mitte aga sotsiaalnõuniku ametikohal, millel ta töötas teenistustähtaega määramata. Kuna T. Konrad oli sotsiaalnõuniku ametikohale võetud määramata ajaks ega ole esitanud avaldust sellele ametikohale ennistamisest loobumise kohta, siis kuulub ta
4 kohaselt ennistamisele Puka valla sotsiaalnõuniku ametikohale. See, kas Puka vallas on käesolevaks ajaks lahutamatult ühitatud sotsiaalnõuniku ja vallavalitsuse liikme ametikoht ei oma T. Konradi ennistamise küsimuse otsustamisel õiguslikku tähtsust. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Valgamaa halduskohtuniku 25. aprilli 1997. a. otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 17. juuli 1997. a. otsus kuuluvad tühistamisele. T. Konrad kuulub ennistamisele Puka Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku ametikohale. 4.
1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Puka Vallavolikogu
§-dest 135 lg. 1 ja 160 lg. 3 ja 4, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b: Rahuldada Tiiu Konradi kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.