3-3-1-28-97 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 17. oktoobril 1997. a. Karksi metskonna kassatsioonkaebuse läbivaatamine

§ 5lg.

1 ja lg. 3 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas

1. oktoobril
2. a. avalikul kohtuistungil läbi Karksi metskonna kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. augusti
4. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-89/
5. Karksi metskond esitas
6. mail
7. a. Elamuseaduse §-de 58 ja 68 alusel Polli Vallavalitsusele ettepaneku tunnistada Karksi metskonna teenistuslikud eluruumid tööandja eluruumideks. Polli Vallavolikogu ei ole selle ettepaneku kohta metskonna väiteil otsust vastu võtnud. Polli Vallavolikogu
8. novembri
9. a. määrusega nr. 13 kinnitati "Eluruumide erastamise kord", mille lisa 1 punkti 1 alapunktis
10. 1 määrati, et erastamisele ei kuulu tööandja eluruumidena Karksi metskonna 11 hoonet, sealhulgas Mati vahtkonna kordon Metsküla külas. Heiki Ojametsa kaebuse alusel tunnistas Tartu Ringkonnakohus
11. augustil
12. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-76/95 nimetatud määruse Mati kordoni osas seadusevastaseks põhjusel, et puudub kohaliku omavalitsuse organi eelnev otsus selle kordoni arvamise kohta tööandja eluruumide hulka. Polli vald ei võtnud jätkuvalt metskonna väiteil seisukohta teenistuslike eluruumide tööandja eluruumideks arvamise kohta. Karksi metskonna järelepärimisele vastas Polli Vallavalitsus
13. veebruaril
14. a. kirjaga, et vallavalitsus otsustas jätta metskonna
15. mai
16. a. taotluse rahuldamata, kuna Polli Vallavolikogu on need elamud juba tunnistanud tööandja eluruumideks
17. novembri
18. a. määrusega nr. 13 ja lisaks on volikogu Tartu Ringkonnakohtu
19. augusti
20. a. otsuse täitmiseks arvanud vastavast nimekirjast Mati vahtkonna kordoni välja
21. oktoobri
22. a. määrusega nr.
23. Samas kirjas teatas vallavalitsus veel, et Vabariigi Valitsuse
24. märtsi
25. a. määrusega nr. 108 on Karksi metskonna nimetatud hooned arvatud riigi omandusse jääva vara nimekirja. Riigi Metsaameti peadirektori
26. jaanuari
27. a. kirjas nr. 0-2/2 Polli metsaülemale teatati, et Metsaameti poole pöördus Mati vahtkonna kordonis elav H. Ojamets nõudega erastada talle Eluruumide erastamise seaduse alusel eluruum koos kõrvalhoonetega, so. Mati vahtkonna kordon. Kirjas märgiti, et Tallinna Halduskohtu
28. oktoobri
29. a. otsusega haldusasjas nr. 3-263/96 tunnistati seadusevastaseks Vabariigi Valitsuse
30. märtsi
31. a. määruse nr. 108 punktis 15 märgitud Mati vahtkonna kordoni arvamine riigi omandusse jääva vara nimekirja, mistõttu Metsaameti peadirektor palus metsaülemal alustada koheselt selle kordoni erastamisega. Polli Vallavolikogu, võttes aluseks Tartu Ringkonnakohtu
32. augusti
33. a. otsuse ja Riigi Metsaameti
34. jaanuari
35. a. kirja, andis
36. veebruaril
37. a. määruse nr.
38. Selle määruse punktis 1 jäeti muutmata vallavolikogu
39. oktoobri
40. a. määrus nr. 20 Mati vahtkonna kordoni väljaarvamise kohta tööandja eluruumide nimekirjast ja punktis 2 ei arvatud seda kordonit tööandja eluruumide nimekirja. Karksi metskonna esindaja vandeadvokaat Eha Lillsaar esitas
41. märtsil
42. a. kaebuse Viljandi Maakohtu halduskohtunikule Polli Vallavolikogu
43. veebruari
44. a. määruse nr. 2 peale, taotledes selle määruse tunnistamist seadusevastaseks Elamuseaduse §-de 58 ja 68 alusel. Kaebuses leiti, et Polli Vallavolikogu ei ole jätkuvalt võtnud vastu otsust Karksi metskonna teenistuslike eluruumide arvamise kohta tööandja eluruumideks. Määrusest ei nähtu, et selle määrusega otsustati metskonna ettepaneku lahendamist. Määruses puuduvad motiivid Mati vahtkonna kordoni tööandja eluruumiks tunnistamisest keeldumise kohta. Polli Vallavolikogu esindaja leidis kohtumenetluse käigus, et kuna Riigi Metsaameti seisukoht oli, et Mati vahtkonna kordonit ei ole võimalik riigi omanduses säilitada ja H. Ojametsal oli seaduslik õigus see erastada, võttis vallavolikogu õigesti vastu otsuse seda kordonit tööandja eluruumiks mitte tunnistada. Viljandi Maakohtu halduskohtuniku
45. mai
46. a. otsusega jäeti Karksi metskonna kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt ei täpsustanud kaebuse esitaja, millise seaduse vastane on vallavolikogu keeldumine. Elamuseaduse § 68 ei sätesta kohaliku omavalitsuseorgani kohustust tunnistada eluruumid tööandja eluruumiks. Vallavolikogu määrus on kooskõlas Elamuseaduse §-dega 58 ja
47. Vallavolikogu lähtus Tartu Ringkonnakohtu otsusest ja Riigi Metsaameti kirjast, järelikult ei olnud vallavolikogu kaevatud määrus põhjendamata.
48. juunil
49. a. esitas Karksi metskond halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus tühistada apelleeritud otsuse ja teha uus otsus, millega tunnistada Polli Vallavolikogu
50. veebruari
51. a. määrus nr. 2 seadusevastaseks. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
52. augusti
53. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-89/97 tühistati Viljandi Maakohtu halduskohtuniku
54. mai
55. a. otsus ja lõpetati asjas menetlus. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on rikkunud protsessiõigusnormi, kuna menetles asja, kus kaebuse esitajal ei olnud kaebeõigust. Seetõttu ei saanud ringkonnakohus võtta seisukohta ka apellatsioonkaebuse suhtes. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on

§-s 5 lg. 1 märgitud kaebeõigus füüsilise ja juriidilise isiku õigus.

§-s 5 nimetatud juhtudel on see õigus ka teistel subjektidel. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-dest 38, 39 lg. 3, 43 lg. 1 ja 3, 61 lg. 1 ja 2 p. 3, 70 lg. 1 ja 72 lg. 2 on metskond keskkonnaministeeriumi kui valitsusasutuse valitsemisalas oleva valitsusasutuse Metsaameti kohalik asutus, so. riigiasutus, kusjuures Metsaamet on metskonna suhtes kõrgemalseisev, juhtimist ja riiklikku järelevalvet teostav valitsusasutus. Tulenevalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-dest 5 lg. 1 ja 3 ning 6 lg. 2 ja 3 on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seadusega avalikes huvides. Metskonnad, sh. Karksi metskond, ei ole juriidiline isik 1. septembrist 1994. a. kehtiva TsÜS mõttes. Seega puudub Karksi metskonnal

§-s 5 lg. 1 märgitud kaebeõigus. Antud juhul ei ole Karksi metskonnale antud ka volitusi riigi nimel kaebuse esitamiseks. Ka Riigi Metsaameti kui Karksi metskonna kõrgemalseisva organi kirjast nähtub, et Metsaamet on nõus vaidlusaluse kordoni erastamisega. Kuigi ka Metsaamet ei ole juriidiline isik TsÜs mõttes, tõendab see kiri asjaolu, et vajalik on nõuetekohane riigi esindamisõiguse vormistamine kaebuse esitamiseks. Karksi metskond ei ole juriidiline isik oma 1992. a. põhimääruse järgi, sest TsÜS § 6 lg. 2 kohaselt saab avalik õiguslikku juriidilist isikut luua ainult seadusega. Karksi metskond esitas Tartu Ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada kasseeritud otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud protsessiõiguse normi. Kassaator leiab, et Karksi metskonnal on kaebeõigus

§ 5lg.

1 alusel, ta on oma põhimääruse punkti 1 järgi riigimetsamaid haldav riigiasutus ja selline määratlus on kooskõlas ka Vabariigi Valitsuse seaduse §-ga

1. TsÜS § 6 lg. 3 kohaselt teostab riik oma õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu. Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 järgi on riigiasutus volitatud esindama riiki seadustest, oma põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Karksi metskond ei ole ületanud kohtule kaebust esitades volitusi, ta on toiminud oma põhimääruse ja teiste õigusaktide piires. Põhimääruse ja metsavalve määrustiku kohaselt on metskonnal õigus võtta tööle töötajaid, ta on kohustatud kindlustama nad elamispinnaga ning tal on õigus sõlmida töötajatega töövõi teenistussuhetes viibimise ajaks tööandja eluruumi üürileping. Karksi metskond taotleb Polli Vallavolikogult Elamuseaduse § 68 täitmist ja teenistuslike eluruumide tunnistamist tööandja eluruumiks. Elamuseaduse § 58 kohaselt on tööandja eluruum määratud isiku majutamiseks, kes on eluruumi omaniku või tiitlipärase valdajaga töö- või teenistussuhetes. Karksi metskonnal on tööandjana õigus Elamuseaduse alusel taotleda eluruumi tööandja eluruumiks tunnistamist. Polli Vallavolikogu kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele peetakse vallavolikogu kaevatud määrust õigeks ja väidetakse, et sellisel seisukohal on ka Metsaamet. Samas leitakse, et vallavolikogu ei ole pädev kommenteerima esitatud kassatsioonkaebust ja Karksi Metskonna põhimäärust. Tutvunud esitatud materjalidega Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s:
2. Õige on Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi seisukoht, et Karksi metskonnal puudub

§-s 5 lg. 1 sätestatud kaebeõigus.

§ 5lg.

1 kohaselt võib igaüks, kes leiab, et tema õigusi on rikutud või vabadusi piiratud, pöörduda enda kaitseks kaebusega halduskohtusse. Märgitud kaebeõigus on füüsiliste ja juriidiliste isikute õigus.

§-s 5 nimetatud juhtudel on see õigus ka teistel subjektidel. Metsaseaduse § 19 lg. 1 ja lg. 3 ning § 20 ja Metsakapitali seaduse § 2 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 p. 2, 43 lg. 1 ja lg. 3, 61 lg. 1 ja lg. 2 p. 3 ning § 72 lg. 2 kohaselt on metskond valitsusasutuste hallatav riigiasutus, st. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas oleva Metsaameti kohalik asutus. Avalikes huvides tegutsev Karksi metskond saaks olla Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-de 5 lg. 3 ja 6 lg. 2 kohaselt avalik-õiguslik juriidiline isik üksnes siis, kui ta on sellisena loodud seadusega. Sellist seadust aga ei ole. Kuna Karksi metskond ei ole ka eraõiguslik juriidiline isik TsÜS § 6 lg. 1 mõttes, siis puudub tal

§-s 5 lg. 1 ettenähtud kaebeõigus. 2.

§ 5lg.

3 kohaselt võib sama seadustiku §-s 4 märgitud organi, asutuse või ametiisiku õigusakti peale esitada halduskohtusse protesti organ, kellele on seadusega pandud riiklik või teenistuslik järelevalve

§-s 4 märgitud organite, asutuste ja ametiisikute tegevuse üle. Metskonnale ei ole pandud sellist järelevalve funktsiooni. Avalikes huvides esitavad kaebusi

§-s 5 lg. 1 ja 2 märgitud erisubjektid ja

§ 5lg.

3 alusel riiklikku või teenistuslikku järelevalvet teostavad organid. Kuivõrd metskond ei ole eelnimetatud erisubjekt ja ei teosta järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle, ei saa ta esitada selles asjas kaebust halduskohtule avalikes huvides ka

§ 5lg.

3 alusel. Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 p. 1, 4 ja 10 ning § 85 lg. 1, 2, 3 ja 4 kohaselt esindab maakonnas riigi, sh. ka Karksi metskonna huve maavanem, kes teostab järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle. Maavanemal on õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle ning nõuda sel eesmärgil jõustunud õigusaktide ärakirju. Kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga vastavusse. Kui aga volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, siis pöördub maavanem Halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras protestiga halduskohtusse. Seega kontrollib riik eelosundatud viisil järelevalve korras kohalike omavalitsuste tegevust maavanema ja kohtu kaudu.

1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 7 lg. 1 kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. KOKS § 7 lg. 2 kohaselt on volikogul õigus vastu võtta üksikaktidena otsuseid ja valitsusel anda korraldusi. Karksi metskonna ettepanek Polli Vallavolikogule tunnistada teenistuslikud eluruumid tööandja eluruumiks eeldab üksikakti, seega otsuse vastuvõtmist, mitte aga üldakti, so. määruse vastuvõtmist vallavolikogu poolt. Vallavolikogu otsuse üle ongi maavanemal õigus teostada järelevalvet ja esitada vajaduse korral protest halduskohtusse. Kui küsimuses, mille lahendamine nõuab üksikakti vastuvõtmist, on vastu võetud üldakt, siis tuleb käsitleda sellist üldakti üksikaktina vaatamata tema pealkirjale. Eeltoodud põhjustel ei kuulu Karksi metskonna kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti
3. a. otsus selles asjas on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Juhindudes

§-dest 57 p. 1 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b:

1. Jätta Karksi metskonna kassatsioonkaebus rahuldamata.
2. Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. augusti
4. a. otsus haldusasjas nr. II-389/97 muutmata.
5. Kanda Karksi metskonna kassatsioonikautsjon 422.50 (nelisada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti) riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
6. oktoobril 1997 .a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann