3-3-1-30-97

3-1-30-97 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. novembril
2. a. Tori Vallavolikogu kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuse asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
3. novembril
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Tori Vallavolikogu esindaja vandeadvokaat Väino Linde kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
5. septembri
6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3 /226/
7. Protsessiosalisena võttis istungist osa Tori Vallavolikogu esindaja vandeadvokaat Väino Linde. Tori Vallavalitsus ja osaühing Selja sõlmisid Tori Vallavolikogu
8. veebruari
9. a. otsuse nr. 4 alusel põllumajandusliku maakasutuse lepingu, millega Tori Vallavalitsus andis osaühingule Selja tähtajaliseks kasutamiseks 1580,8 ha maad. Tori Vallavolikogu võttis
10. aprillil
11. a. vastu otsuse nr. 17 "Maaüksuste kruntimise kavade kinnitamine". Selle otsuse punktiga 28 kinnitati Jüri Puusti maaüksuse kruntimise kava, mis vastavalt otsuse sissejuhatavale osale tuli võtta aluseks õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja omandisse andmise ning ostueesõigusega erastamise materjalide vormistamisel.
12. aprillil
13. a. esitas osaühing Selja Pärnumaa halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada Tori Vallavolikogu
14. märtsi
15. a. otsus seadusevastaseks Jüri maaüksust puudutavas osas (otsuse punkt 28). Kaebuses leiti, et seadusandja mõtte kohaselt on isikul õigus maad ostueesõigusega erastada vaid ühel alusel ja ühel korral. J. Puustil pole seaduslikku alust antud maa ostueesõigusega erastamiseks, sest ta kasutab maad Taluseaduse alusel ja on Maareformi seaduse §de 22 ja 221 alusel juba erastanud umbes 56 ha maad. Kaebaja leidis, et kaevatav otsus rikub
16. veebruari
17. a. lepingust tulenevaid tema õigusi, vähendades osaühing Selja poolt lepingu alusel kasutatavat maad 25 ha võrra, ja on vastuolus Maareformi seaduse §-dega 22 ja
18. Pärnumaa halduskohtuniku
19. mai
20. a. otsusega haldusasjas nr. 3-20/97 kaebus rahuldati ja tunnistati Tori Vallavolikogu
21. märtsi
22. a. otsuse nr. 17 punkt 28 seadusevastaseks. Kohus leidis, et maa erastamist reguleeriv seadusandlus ei anna volikogule õigust kinnitada kruntimise kavasid, kuna maa erastamisega tegelevad omavalitsuste täitevorganid. Ka ei anna Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 õigust volikogule korraldada maade erastamist, sealhulgas kruntimise kavade ja krundipiiride kinnitamist. Seega on volikogu kaevatav otsus vastuolus Vabariigi Valitsuse
23. novembri
24. a. määrusega nr. 267 kinnitatud "Maa ostueesõigusega erastamise korraga" ja KOKS §-ga 22 ning antud volikogu pädevust ületades. Kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on antud pädevust ületades, ei pea kohus kontrollima, kas see on seadusevastane kaebuses märgitud põhjustel. Kaevatavas otsuses ei ole näidatud selle vastuvõtmise juriidilist alust. Volikogu otsus on haldusakt, mis peab olemakontrollitav. Et haldusakt oleks kontrollitav, peab ta olema motiveeritud ja sisaldama viidet konkreetsele seadusesättele. Sellise õigusliku aluse puudumisel on haldusakt, antud juhul Tori Vallavolikogu
25. märtsi
26. a. otsus, seadusevastane. Pärnumaa halduskohtuniku
27. mai
28. a. otsusele esitas Tori Vallavolikogu apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus ning jätta osaühing Selja kaebus rahuldamata. Apellant leidis, et tulenevalt Maareformi seaduse §-st 222, Vabariigi Valitsuse
29. novembri
30. a. määrusega nr. 267 kinnitatud "Maa ostueesõigusega erastamise korra" punktist 4, KOKS §-st 4 ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ratifitseerimise seaduse I osa artiklist 3 on volikogul õigus võtta oma menetlusse seadusega kohalikule omavalitsusele otsustamiseks antud küsimusi ja mitte jätta neid talle aruandva täitevorgani lahendada. KOKS § 22 ei piira volikogu üldist pädevust KOKS § 6 mõttes. Seega ei piirdu volikogu ülesanded ja üldine pädevus KOKS §-s 22 sätestatuga. Viite puudumine seadusesättele Tori Vallavolikogu
31. märtsi
32. a. otsuses on vormistuslik viga ega saa automaatselt olla põhjuseks, et nimetatud haldusakt on iseenesest seadusevastane. Tori Vallavolikogu kaevatav otsus käsitleb maaüksuste kruntimise kavade kinnitamist, mis on osa maakorralduse läbiviimise toimingutest ja need ongi Maakorraldusseaduse §-dega 3 ja 10 antud kohaliku omavalitsuse pädevusse. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
33. septembri
34. a. otsusega jäeti Pärnumaa halduskohtuniku
35. mai
36. a. otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt pole õigusliku aluseta haldusakt motiveeritud ega seetõttu kontrollitav. Haldusakti põhjendamisel peab tegema viite vastavale seadusesättele, samuti esitama argumendid, miks selline otsus on vastu võetud. Kaevatavast otsusest ei nähtu, kas maaüksuste kruntimise kavad on kinnitatud Maakorraldusseaduse § 26 alusel ja kas vallavolikogu on teostanud ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid Vabariigi Valitsuse
37. novembri
38. a. määrusega nr. 267 kinnitatud "Maa ostueesõigusega erastamise korra" punkt 13 mõttes. Maakorraldusseaduse § 26 sätestab nõuded, mida tuleb järgida kruntimise kavade kooskõlastamisel ja kinnitamisel. Maa ostueesõigusega erastamise korra punkt 13 kohaselt teostab maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid ostueesõigusega erastatava maa asukohajärgne vallavalitsus. Otsuses õigusliku aluse puudumine ei võimalda kontrollida, kas kaevatava otsuse ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel on järgitud osundatud õigusakte. Apellatsioonkaebuses esitatakse seadusesätteid, mis olevat kaevatava vallavolikogu otsuse vastuvõtmise õiguslikuks aluseks. Selline viide vallavolikogu otsuses puudub ning seetõttu ei saa vallavolikogu otsuse seaduslikkuse hindamisel lähtuda apellatsioonkaebuse põhjendustest. Õige on apellandi sedastus, et kohaliku omavalitsuse primaarseks tunnuseks on volikogu olemasolu. Samas on sellest tehtud ebaõige järeldus, et vallavolikogu võib otsustada seaduse alusel vallavalitsuse pädevusse antud küsimusi.
39. oktoobril
40. a. esitas Tori Vallavolikogu Tallinna Ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kaebuse kohaselt on kohus vääralt kohaldanud seadust. Maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute läbiviija on tegelikult sätestatud Vabariigi Valitsuse
41. novembri
42. a. määrusega nr. 267 kinnitatud "Maa ostueesõigusega erastamise korra" punktis
43. Selleks on kohalik omavalitsus. Sama korra punkt 13 määrab ära maa ostueesõigusega erastamise avaldaja poolt esitatud dokumentide ja andmete alusel maa asukohajärgse vallavalitsuse edasise tööjärjekorra ja tegevuse. Kui aga seaduseandja nimetab ühe või teise toimingu teostajaks kohaliku omavalitsuse, on väär pidada selle kandjaks üksnes ja esmalt vallavalitsust. Kohaliku omavalitsuse primaarseks tunnuseks on Euroopa kohaliku omavalitsuse harta kohaselt volikogu olemasolu. Seetõttu on volikogul seaduslik õigus võtta menetlusse seadusega kohaliku omavalitsusele otsustamiseks antud küsimusi (sh. maareformi läbiviimisega seonduvaid) ja mitte jätta või anda neid oma täitevorgani otsustada. Ka on ringkonnakohtu otsusega, milles leiti, et haldusakt peab olema motiveeritud, esitatud vallavolikogu otsusele kui haldusaktile täiendavaid nõudeid võrreldes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 23 ammendavalt kindlaksmääratud nõuetega. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s:
44. Vastavalt Maareformi seaduse §-le 222 lg. 1 teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoiminguid kohalik omavalitsus. Sama seaduse § 23 lg. 6 sätestab, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse
45. novembri
46. a. määrusega nr. 267 kinnitati Maareformi seaduse § 23 lg. 6 alusel "Maa ostueesõigusega erastamise kord". Selle korra punkt 4 sätestab: "Kohalik omavalitsus teeb maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja käesolevas korras sätestatud eeltoiminguid. Kohalikul omavalitsusel ei ole lubatud seaduses või käesolevas korras nimetamata toiminguid teostada või dokumente nõuda." Maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud on sätestatud sama korra kolmandas peatükis. Selles peatükis on punkt 13, milles loetletud erastamise eeltoiminguid tulebteostada ostueesõigusega erastatava maa asukohajärgsel linna- ja vallavalitsusel. Selle punkti alapunkt 2 kohaselt on maa ostueesõigusega erastamise üheks eeltoiminguks erastatava maa piiride kindlaksmääramine. Kohtutoimikule lisatud Jüri maaüksuse ostueesõigusega erastamise toimikus olevast Jüri maaüksuse kruntimise kavast nähtub, et selle kavaga on kindlaks määratud nimetatud maaüksuse piirid. Kuna Tori Vallavolikogu on Jüri maaüksuse kruntimise kava kinnitamisel määranud selle maaüksuse piirid, siis on vallavolikogu otsustanud küsimuse, mis seaduse alusel on Vabariigi Valitsuse poolt antud valla- või linnavalitsuse pädevusse. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et kohaliku omavalitsuse tunnuseks on volikogu olemasolu. Samuti on ringkonnakohus õigesti leidnud, et apellant on sellest ebaõigesti järeldanud, et vallavolikogu võib otsustada seaduse alusel vallavalitsuse pädevusse antud küsimusi. Põhiseaduse §st 156 lg. 1, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artiklist 3 ja Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 4 tuleneb põhimõte, et volikogu kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu võib võtta oma pädevusse küsimusi, mis seadusega või selle rakendamiseks kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega normiadressaadiks olevat organit määratlemata on antud kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kui aga seadusega või seaduse rakendamiseks kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega on mingi ülesande teostamine antud valla- või linnavalitsuse pädevusse, siis ei ole valla- või linnavolikogul õigust teostada seda ülesannet. Seega on ebaõige kassaatori väide, et volikogul oli õigus võtta oma menetlusse maa ostuõigusega erastamise korra punktiga 4 kohalikule omavalitsusele otsustamiseks antud küsimusi, sh. Jüri maaüksuse piiride kindlaksmääramist.
47. Ebaõige on kassaatori väide, et ringkonnakohtu otsusega on esitatud vallavolikogu otsusele kui haldusaktile täiendavaid nõudeid võrreldes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 23 ammendavalt kindlaksmääratud nõuetega. Ringkonnakohus on oma otsuses vaid konstateerinud, et Maakorraldusseaduse § 26 sätestab rea nõudeid, mida tuleb järgida kruntimise kavade kooskõlastamisel ja kinnitamisel. Ka ei määra Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 23 ammendavalt kindlaks kohaliku omavalitsuse õigusaktidele esitatavaid nõudeid. Nii ei sisalda eelnimetatud säte näiteks haldusakti motiveerimise nõuet. Haldusakti motiveerimise nõue on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et Tori Vallavalitsuse otsuse motiveerimata jätmine pole takistanud selle sisulist vaidlustamist. Samas on aga käesolevas haldusasjas vaidlustatud motiveerimata haldusakt antud pädevust ületades. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et pädevust ületades antud haldusakt on seadusevastane, sõltumata sellest, kas ta on või pole motiveeritud. Sellise haldusakti motiveerimatusele osundamine kohtuotsuses, isegi kui protsessiosaline ei vaidlusta akti sel põhjusel, on siiski vajalik, et vältida uue haldusakti andmisel samasuguse vea kordamist. Kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b:
48. Jätta Tori Vallavolikogu kassatsioonkaebus rahuldamata.
49. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
50. septembri
51. a. otsus haldusasjas nr. II-3/226/97 muutmata.
52. Kanda kassatsioonikautsjon
53. 50 (nelisada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti) riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
54. novembril
55. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann