Obsah (8)

§ 30§ 243§ 300§ 248§ 218§ 242§ 246§ 247

3-3-1-35-97 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 16. jaanuaril 1998. a. Tallinna Maksuameti kassatsioonkaebuse läbivaatamine vastutusele võetava juriidilise isiku esindaja juuresolekuta haldusõiguseri

§-de 266 ja 248 lg. 2 alusel rahatrahviga 350 000 krooni (otsuses on ekslikult märgitud kuupäevaks 17. märts). Otsuses leiti, et AS Angervaks on süüdi Hasartmängumaksu seaduse §-de 5 lg. 1 ja 2 ning 6 lg. 1 punktide 1, 2 ja 3 rikkumises ja kuulub karistamisele Maksukorralduse seaduse § 30 lg. 10 alusel, kuna seitsmel sisselülitatud mänguautomaadil puudusid hasartmängu maksumärgid. Otsuses märgitakse, et AS Angervaks on taotlenud asja arutamise edasilükkamist kuuel korral. Direktori asetäitja asus taotluse suhtes seisukohale, et: "Ma ei pea asja arutamise kuuekordset edasilükkamist põhjendatuks ja otsustan asja arutada ilma AS Angervaksa osavõtuta, kuna vastavalt

§ 30lg.

1 lõpeb halduskaristuse määramise tähtaeg

3. a. O. Komissarov on politseile seletuskirja andnud
5. Haldusõiguse rikkumise fakt on kinnitust leidnud, selle toimepanemises on AS Angervaks süüdi, kergendavaid asjaolusid ei ole." Edasi järgneb: ""kuna haldusõiguserikkuja asja arutamisele ei tulnud, taotles 20.03.
6. a. asja arutamise edasilükkamist (vastavalt

§ 30lg.

1-le ei ole võimalik taotlust rahuldada)." AS Angervaks esitas juhatuse liikme O. Komissarovi nimel kaebuse Tallinna Halduskohtule Tallinna Maksuameti nimetatud otsuse seadusevastaseks tunnistamiseks. Kaebuses leiti, et

§ 243kohaselt on haldusvastutusele võetaval isikul õigus osaleda asja arutamisel.

Ilma isiku kohalolekuta võib asja arutada vaid siis, kui ta on küll teadlik asja arutamisest, kuid ei ole esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. Aktsiaseltsi Angervaks tegevjuht O. Komissarov oli ainuke isik, kellel olid volitused aktsiaseltsi esindamiseks. Ta oli

1. märtsist kuni
2. märtsini
3. a. haige, mille kohta on olemas haigusleht. Seetõttu on täielikult seadusevastane maksuameti otsus võtta juriidiline isik vastutusele tema esindaja osavõtuta. Tallinna Halduskohtu
4. mai
5. a. otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja haldusõiguserikkumise asjas tehtud maksuameti otsus muutmata. Kohtuotsuses leiti, et alusetu on väide, et O. Komissarov kui ainuke aktsiaseltsi Angervaks volitatud esindaja oli haige
6. märtsist kuni
7. märtsini
8. a., mille kohta on kaebuse juurde lisatud haigusleht. O. Komissarovi haigestumise kohta on kaebusele lisatud vaid üks haigusleht
9. jaanuarist kuni
10. veebruarini
11. a. Teine haigusleht on välja antud vandeadvokaat M. Heegile
12. jaanuarist kuni
13. jaanuarini
14. a. Kaebusele on lisatud ka M. Heegi order-volikiri aktsiaseltsi Angervaks esindamiseks Tallinna Maksuametis. Aktsiaseltsi Angervaks esindamiseks maksuametisoli antud viimase poolt kaebajale piisavalt võimalusi. Kaebajale oli aegsasti teatatud asja arutamise toimumise ajast ja kohast. Maksuameti süü ei ole, et kaebuse esitaja ei kasutanud talle antud võimalusi viibida asja arutamise juures. Tallinna Maksuamet oli seotud

§-s 30 lg. 1 ettenähtud kahekuulise karistuse määramise tähtajaga. Maksuamet tegi kõik temast oleneva, et kaebuse esitaja ilmuks maksuametisse asja arutamisele. Maksuamet ei rikkunud

§ 243nõudeid.

Kaebuse esitaja O. Komissarov ei ilmunud ka kohtuistungile tema poolt esitatud kaebuse läbivaatamisele, mis annab alust arvata, et ta ei ole huvitatud asja arutamisest. Maksuameti otsuses nr. 90 esinev viga kuupäevas ei ole aluseks otsuse tühistamiseks. Selle otsuse sisust ja asja materjalidest nähtub, et maksuameti poolt on arvesse võetud

1. märtsi
2. a. taotlus ning asja arutamine lükati edasi
3. märtsile
4. a., mis on ka otsuse nr. 90 õige kuupäev. AS Angervaks esitas juhatuse liikme O. Komissarovi nimel
5. juunil
6. a. apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, paludes tühistada halduskohtuniku
7. mai
8. a. otsus ja lõpetada asjas menetlus. Apellant leidis, et O. Komissarov oli ainuke aktsiaseltsi Angervaks volitatud esindaja Tallinna Maksuametis. Vandeadvokaat M. Heegile oli aktsiaselts andnud vaid ühekordse volituse esindamiseks maksuametis, kuid selle volituse kehtivuse ajal oli advokaat ajutiselt töövõimetu, mille kohta anti haigusleht. Aktsiaseltsi Angervaks esindaja O. Komissarov ei ole kordagi tahtlikult kõrvale hoidunud asja sisulisest arutamisest maksuametis ja on igakordselt esitanud maksuametile taotluse asja arutamise edasilükkamiseks kooskõlas

§-ga

1. Maksuameti kaevatud otsusest nähtub, et haldusõiguserikkuja taotles
2. märtsil
3. a. asja arutamise edasilükkamist, kuid maksuamet leidis, et seda ei ole võimalik rahuldada

§ 30lg.

1 alusel. Nimetatud kahekuulise karistamise tähtaja saabumine ei ole aluseks haldusõiguserikkuja põhjendatud taotluse rahuldamata jätmiseks. Ringkonnakohtu istungil

1. oktoobril
2. a. esitas vandeadvokaat M. Heek kohtule O. Komissarovi haiguslehe nr. 0632136 koopia, mis võeti ka toimikusse. Selle haiguslehe kohaselt oli O. Komissarov haige
3. märtsist kuni
4. märtsini
5. a. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
6. oktoobri
7. a. otsusega tühistati halduskohtuniku otsus ja asi saadeti uueks arutamiseks teises koosseisus. Halduskolleegium leidis, et

§ 243

mõttest tulenevalt ei olnud maksuametil õigust arutada asja ilma haldusvastutusele võetava isiku osavõtuta. Kohus tegi eksliku järelduse, et kuna asja materjalidest nähtub haldusvastutusele võetava isiku asja arutamisest kõrvalehoidmine ja meelega venitamine, siis on võimalik eirata

§ 243

nõudeid ning arutada asja vastutusele võetava isiku juuresolekuta, kes on esitanud taotluse asja arutamise edasilükkamiseks. Asjaolu, et maksuamet oli seotud

§-s 30 lg. 1 sätestatud karistuse määramise kohaldamise tähtajaga, ei saa olla aluseks protsessiõigusega vastuolus oleva karistamisotsuse muutmata jätmiseks. Tuvastades, et karistuse määranud ametiisik rikkus protsessiõiguse norme, jättis kohus põhjendamatult maksuameti kaevatud otsuse muutmata. Kohus oleks pidanud

§ 300lg.

2 p. 2 alusel tühistama haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse ja saatma asja uuesti arutamiseks, sest ei olnud möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg. Ringkonnakohus leidis, et kuna pole möödunud

§-s 30 lg. 4 sätestatud halduskaristuse määramise aastane tähtaeg, siis peab kohus saatma asja Tallinna Maksuametile uueks arutamiseks. Tallinna Maksuameti esindaja vandeadvokaat I. Koolmeistri kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha asjas uus kohtuotsus. Kassaatori väited on järgmised:

1. Juriidiline isik osaleb haldusõiguserikkumise asja menetluses ainult oma esindajate kaudu, esindaja puudumine (mitteomamine) on vastuolus juriidilise isiku olemusega. Juriidiline isik teeb tehinguid ning esineb muudes era- ja avalik-õiguslikes suhetes ainult oma esindajate kaudu, omandab õigusi ja võtab kohustusi oma esindaja tegudega (TsÜS §-de 38 ja 94 lg.2). Juriidilise isiku esindamine võib põhineda seadusel ja tehingul. Äriühingu esindamine seaduse alusel tuleneb Äriseadustikust ja see realiseerub tulenevalt konkreetse äriühingu põhikirjast. Tehingu (sh. volikirja) alusel esindamine on täiendavaks juriidilise isiku esindamise viisiks. Juriidilise isiku seadusejärgseks esindajaks on tema alaliselt tegutsev organ või selle liige, liikme äraolekul (haigestumine, lähetus vms.) asendab teine selle organi liige. Ainuisikulise organi korral määratakse asendaja. Ei ole mõeldav, et juriidilisel isikul puuduksid esindajad, siis teda pole olemas. Juriidilise isiku mitteosavõtt kohtumenetlusest on võimalik vaid erandlikel asjaoludel. Organi ühe liikme haigestumine ei saa olla automaatselt kohtumenetluse edasilükkamise põhjuseks, kuna seadus näeb ette tema asendamise teisega, samuti on võimalik valida esindaja tehinguga. Aktsiaseltsi Angervaks esindamiseks olid volitused nii juhatuse liikmel kui ka advokaadil. Nende haigestumisel oleks olnud võimalik ja tulnuks nad asendada. Kuuel korral asja arutamisele mitteilmumine esindajate takistuse tõttu ei saa olla asja arutamist takistavaks asjaoluks.
2. Haldusõiguserikkumise asjas esitatud taotlused lahendatakse menetlusnormidega ettenähtud korras.

§-id 243 ja 248 lg. 2 ei välista põhimõtteliselt haldusõiguserikkumise asja arutamist vastutusele võetava isiku esindajata. Põhimõtteline keeld on sätestatud üksnes

§ 248lg.

3 järgi juhul kui karistusena on ette nähtud füüsilisele isikule haldusarest. Taotlus asja arutamise edasilükkamiseks ei too kaasa juriidilisi tagajärgi ilma taotlust hindamata ja protsessuaalset otsust tegemata. Ei ole põhjendatud väide, et selline taotlus tooks automaatselt kaasa asja arutamise edasilükkamise. Antud asjas jättis asja arutav ametiisik taotluse kui põhjendamatu rahuldamata. Kohtumenetluse üldpõhimõtted ja

§-d 251 lg. 1 p. 5, 264 lg. 2 p. 5 ja 276 p. 8 ei välista nimetatud taotluse rahuldamata jätmise võimalust. Samadel alustel taotlusi oli korduvalt ja taotluse aluseks olevad asjaolud ei olnud dokumentaalselt tõendatud. Taotlusest ei nähtu asjaolud, mis oleks olnud takistuseks aktsiaseltsile Angervaks teise esindaja nimetamiseks. 3. Õigussüsteem peab tagama vastutuse vältimatuse printsiibi realiseerimise. Õiguserikkuja kõrvalehoidmise vältimiseks asja arutamisest ja vastutuselevõtmise tagamiseks näeb seadus ette üldjuhul vastavad tagamisvahendid, erandjuhtudel aga asja arutamise vastutusele võetava isiku kohalolekuta.

sätestab sundtoomise, kuid § 248 lg. 3 kohaselt saab seda kohaldada juhul, kui karistuseks võib olla haldusarest. Muudel juhtudel vastavat sunnivahendit ette nähtud ei ole. Juriidilise isiku eripärast tulenevalt ei ole nende suhtes sundtoomine kohaldatav. Seega, kui seadusandja ei ole sätestanud menetluse tagamise vahendeid ja eeldades asja arutamise edasilükkamise taotluse automaatset toimet ilma seda hindamata, oleks välistatud juriidilise isiku vastutuselevõtmine. Arvestada tuleb ka seda, et

§-s 30 sätestatud halduskaristuse määramise tähtajad, mis sisaldavad endas vastutuselevõtmise aegumise põhimõtte, on sätestatud üheselt ja ei sisalda norme, mis näeksid ette tähtaegade pikenemise isiku mitteilmumise korral. Antud juhul oleks menetluse edasilükkamine toonud vältimatult kaasa menetluse lõpetamise

§ 218p. 7 alusel.

Eksitav on ringkonnakohtu väide, et maksuameti seotus

§-s 30 lg. 1 sätestatud tähtajaga ei saa olla aluseks protsessiõigusega vastuolus oleva karistusotsuse muutmata jätmiseks. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: 1. Maksukorralduse seaduse § 30 lg. 3 kohaselt rakendatakse selles seaduses ettenähtud sanktsioone Haldusõiguserikkumiste seadustikus toodud menetluskorda järgides. Maksukorralduse seaduse § 31 kohaselt koostatakse haldusõiguserikkumise kohta maksuhalduri ametniku poolt protokoll.

§-de 227 ja 230 kohaselt esitatakse haldusõiguserikkumise protokoll hiljemalt kolme päeva jooksul ametiisikule või halduskohtunikule, kes on volitatud arutama haldusõiguserikkumise asja. Maksukorralduse seaduse § 30 lg. 2 alusel on juriidilise isiku poolt maksuseaduse rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus maksuhalduri peadirektoril, tema asetäitjal, maksuhalduri kohaliku asutuse juhatajal ja nende poolt volitatud isikutel. Antud asjas koostas Tallinna Maksuameti osakonna juhataja

1. märtsil
2. a. protokolli nr. 82 aktsiaseltsi Angervaks poolt haldusõiguserikkumise - maksuseadusandluse rikkumise kohta ja esitas selle protokolli koos muu materjaliga samal päeval direktori asetäitjale. Samal päeval, so.
3. märtsil
4. a. anti aktsiaseltsile Angervaks adresseeritud kutse nr. 100-16/321 juhatuse liikmele O. Komissarovile haldusõiguserikkumise asja arutamisele
5. märtsiks
6. a. Teine kutse anti
7. märtsil
8. a. asja arutamisele
9. märtsiks
10. a. Haldusõiguserikkumise asja arutamisele saab kutsuda alles pärast haldusõiguserikkumise protokolli koostamist. Seega on ebaõige Tallinna Maksuameti otsuses nr. 90 sisalduv väide, et AS Angervaks kutsuti kuus korda haldusõiguserikkumise asja arutamisele. Antud asjas tuleb lugeda, et maksuamet saatis kaks kutset haldusõiguserikkumise asja arutamisele alates protokolli koostamisest
11. märtsist
12. a. 2.

§ 30lg.

1 kohaselt võib halduskaristuse määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul haldusõiguserikkumise päevast arvates. Väidetava haldusõiguserikkumise päev oli

1. jaanuar
2. a. Ebaõige on Tallinna Maksuameti otsuses nr. 90 sisalduv väide, et antud asjas lõppes halduskaristuse määramise tähtaeg
3. märtsil
4. a. Halduskaristuse määramise tähtaeg lõppes, arvestades TsÜS §-des 105 lg. 1 ning 106 lg. 2 ja 7 sätestatud tähtaegade arvutamise reegleid,
5. märtsil
6. a. Kutsete saatmisel haldusõiguserikkumise asja arutamisele ei ole maksuamet selle kuupäevaga arvestanud. 3.

§ 242

p. 1 kohaselt on haldusõiguserikkumise asja menetluses osalevateks isikuteks haldusvastutusele võetav isik, tema seaduslik esindaja ja tema poolt volitatud vandeadvokaat või muu esindaja.

§ 243

kohaselt on haldusvastutusele võetaval isikul õigus kasutada advokaadi õigusabi alates protokolli koostamisest ja

§ 246

kohaselt on advokaadil õigus osaleda haldusõiguserikkumise menetluses alates protokolli koostamisest, tutvuda asja kogu materjalidega ning avaldada taotlusi.

§ 247lg.

1 ja 2 kohaselt võib haldusõiguserikkuja osa võtta haldusõiguserikkumise asja arutamisest isiklikult või oma esindaja kaudu ning haldusõiguserikkumise asja osalistel on asja arutava ametiisiku, halduskohtuniku või kohtu ees võrdsed õigused.

§ 248lg.

1 kohaselt kutsutakse haldusõiguserikkumise asja arutamise osalised asja arutamisele kutsega. Eeltoodu alusel on õige kassaatori väide, et juriidiline isik osaleb haldusõiguserikkumise asja menetluses ainult oma esindajate kaudu, esindamine põhineb seadusel ja tehingul ning aktsiaseltsi Angervaks esindamiseks olid volitused nii juhatuse liikmel kui ka advokaadil. Kassaator on aga jätnud tähelepanuta asjaolu, et advokaat saab esindaja ülesandeid täita vaid siis, kui talle saadetakse kutse haldusõiguserikkumise asja arutamisest osavõtuks, milles teatatakse arutamise koht ja aeg. Halduskohtu toimiku materjalidest selgub, et vandeadvokaat M. Heek esitas

1. jaanuaril
2. a. Tallinna Maksuametile taotluse, milles ta väitis, et tal on sõlmitud aktsiaseltsiga Angervaks leping viimase esindamiseks Tallinna Maksuametis seoses väidetava Hasartmängumaksu seaduse rikkumisega ja esitas selle kinnituseks order-volikirja nr.
3. Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et Tallinna Maksuamet on saatnud advokaadile kutsed selle haldusõiguserikkumise asja arutamisest osavõtuks aktsiaseltsi Angervaks esindajana. Kutseid pole saadetud ka
4. ja
5. märtsil
6. a. Sellega rikkus maksuamet nii volitaja - aktsiaseltsi Angervaks, kui ka tema esindaja, advokaadi seadusega sätestatud õigusi. 4.

§ 243

kohaselt arutatakse haldusõiguserikkumise asja vastutusele võetava isiku juuresolekul. Selle isiku või tema esindaja juuresolekuta võib asja arutada ainult juhtudel, kui on andmeid, et teda on õigeaegselt informeeritud asja arutamise kohast ja ajast ning kui temalt ei ole tulnud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. Antud asjas saatis aktsiaseltsi Angervaks juhatuse liige O. Komissarov

1. märtsil
2. a. Tallinna Maksuametile taotluse asja arutamise edasilükkamiseks seoses tema haigestumisega grippi. Haigestumise kohta on esitatud Tallinna Ringkonnakohtule haigusleht, millest nähtub, et haigus kestis
3. märtsist kuni
4. märtsini
5. a.
6. märtsil
7. a. esitatud O. Komissarovi taotluses paluti asja arutamine edasi lükata samal põhjusel. Seega ei saanud O. Komissarov mõjuvatel põhjustel isiklikult viibida haldusõiguserikkumise asja arutamisel. Samas puuduvad tõendid, et maksuamet oleks aktsiaseltsi Angervaks advokaati õigeaegselt või üldse informeerinud asja arutamise kohast ja ajast. Seega on õige ringkonnakohtu seisukoht, et

§ 243

mõttest tulenevalt ei olnud maksuametil õigust arutada haldusõiguserikkumise asja ilma haldusvastutusele võetava isiku osavõtuta ja kuna polnud möödunud

§-s 30 lg. 4 sätestatud halduskaristuse määramise aastane tähtaeg, pidi halduskohus saatma asja uueks arutamiseks Tallinna Maksuametile. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus antud asjas on lõppjäreldustes õige, kuid kuulub muutmisele motiivide osas. Ringkonnakohtu otsuse motiivid tuleb asendada ülalesitatud motiividega. Kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes

§-dest 311 lg. 3 ja 324 lg. 1 p. 1, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b: Jätta Tallinna Maksuameti esindaja kassatsioonkaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a. otsuse haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ/70/97 põhjendava osa motiive, asendades need käesoleva määruse motiividega. Muus osas jätta otsus muutmata. Kanda kassatsioonikautsjon riigituludesse. Määrus jõustub
3. jaanuaril
4. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann