3-3-1-37-97

3-1-37-97 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. jaanuaril
2. a. V. Nurmela kassatsioonkaebuse läbivaatamine kvartali rekonstrueerimise tõttu eluruumide erastamisest keeldumise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
3. jaanuaril
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Viiu Nurmela kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/259/
7. Protsessiosalisena võttis istungist osa Viiu Nurmela. Lähtudes Eluruumide erastamise seaduse §-st 3 lg. 8 kinnitas Tallinna Linnavolikogu
8. mail
9. a. otsusega nr. 62 erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja. Nimetatud otsuse lisa punktiga 9.1 arvati erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja ka Nõmme linnaosas Tungla tänava kvartalis asuv Sõbra t. 53 elamu. Põhjuseks, miks punktis 9.1 loetletud elamud ei kuulu erastamisele, märgiti "kvartali rekonstrueerimine".
10. veebruaril
11. a. esitas Sõbra t. 53 elamu üürnik Viiu Nurmela Tallinna Halduskohtusse kaebuse, milles palus tunnistada Tallinna Linnavolikogu
12. mai
13. a. otsuse nr. 62 Sõbra t. 53 elamu mitteerastamise osas seadusevastaseks ning teha Tallinna Linnavolikogule ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Kaebuse esitaja arvates rikub kaevatav õigusakt tema kui üürniku õigusi ja on seadusevastane selle tõttu, et Eluruumide erastamise seaduse §-s 3 lg. 8 ei nimetata sellise otsuse võimaliku alusena kvartali rekonstrueerimist. Tallinna Linnavolikogu oleks pidanud motiveerima, millistel põhjustel tunnistati erastamisele mittekuuluvaks Sõbra t. 53 elamu, mis ei kuulu rekonstrueerimisele ja mida kaebuse esitaja on kasutanud üürilepingu alusel ligi 20 aastat. Kaebuse esitaja leidis, et Tallinna Linnavolikogu otsus kui halduse üksikakt peab olema motiveeritud. Isikul, kellele akt on suunatud, on õigus teada, millistel põhjustel tema õigusi piirati. Nii on tagatud haldusakti kontrollitavus. Kaebuses osundas Viiu Nurmela Riigikohtu halduskolleegiumi
14. novembri
15. a. määrusele haldusasjas nr. 3-3-1-38-
16. Tallinna Halduskohtu
17. juuni
18. a. otsusega tunnistati Tallinna Linnavolikogu
19. mai
20. a. otsus nr. 62 Sõbra t. 53 elamu osas seadusevastaseks ning tehti linnavolikogule ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Kohus leidis, et Tallinna Linnavolikogu kinnitas Sõbra t. 53 elamu erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja kvartali rekonstrueerimise tõttu, s.o. Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8 tähenduses "muul mõjuval põhjusel". Kohus märkis, et vaidlustatud otsus reguleerib üksikjuhtumeid ja oli adresseeritud individualiseeritud subjektidele tulenevalt eluruumide loetelust haldusakti lisas. Kohtu arvates leidis kaebuse esitaja õigesti, et selline halduse üksikakt peab olema põhjendatud nii õiguslikult kui faktiliselt. Kohus leidis, et haldusaktis ei ole märgitud, millistel põhjustel ja ulatuses toimub kvartali rekonstrueerimine. Ei ole ka märgitud, millise akti alusel rekonstrueerimine toimub. Haldusaktist ei tulene, et seoses kvartali rekonstrueerimisega kuulub Sõbra t. 53 elamu lammutamisele. Seega puudub põhjuslik seos kvartali rekonstrueerimise ja Sõbra t. 53 elamu mitteerastamise vahel. Kohus jõudis järeldusele, et nendel põhjustel ei ole haldusakt õiguslikult ja faktiliselt kontrollitav. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt oleks tulnud põhjendada kaebuse esitajale, miks just temal puudub võimalus eluruum erastada. Tallinna Linnavolikogu esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu
21. juuni
22. a. otsusele. Apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks Tallinna Halduskohtule. Ringkonnakohtu halduskolleegiumi istungil muutis apellant oma taotlust ja palus halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta V. Nurmela kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse motiivide kohaselt on linnavolikogu
23. mai
24. a. otsusega nr. 62 kinnitatud erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja koostamisel aluseks võetud RPI Eesti Projekt poolt
25. a. koostatud kvartali detailplaneering. Sellest dokumendist nähtub, et Sõbra t. 53 elamu jääb kavandatavate uusehitiste alla. Planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt kehtib detailplaneering seni, kuni pole uut detailplaneeringut, mis vana tühistaks või muudaks. Apellandi arvates ei saa kohus anda seisukohta detailplaneerimisprojekti korrigeerimise vajaduse kohta. Kohus on ületanud oma pädevuse piire. Samuti on apellant seisukohal, et linnavolikogu
26. mai
27. a. otsuses on haldusakti eesmärk selgelt väljendatud. Tallinna Ringkonnakohtu
28. novembri
29. a. otsusega haldusasjas nr. II-3/259/97 tühistati Tallinna Halduskohtu
30. juuni
31. a. otsus ja jäeti rahuldamata V. Nurmela kaebus. Ringkonnakohus leidis, et eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu kindlaks määrata eluruumid, mida ei erastata. Seadusandja ei ole mõjuvaid põhjusi loetlenud ammendavalt. Lisaks seaduses esitatud loetelule võib kohalik omavalitsus avalikustada ka muu mõjuva põhjuse. Tallinna Linnavolikogu otsusega nr. 62 kinnitati Sõbra t. 53 elamu erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja just muul mõjuval põhjusel. Selleks põhjuseks oli selle kvartali rekonstrueerimine, kuhu jääb vaidlusalune elamu. Halduskohus on ekslikult leidnud, et linnavolikogu vaidlustatud otsus on motiveerimata. Volikogu otsuses on selgelt esitatud põhjus, miks elamu ei kuulu erastamisele. Ringkonnakohtu arvates ei vajanud linnavolikogu vaidlustatud otsus täiendavat motiveerimist. RPI Eesti Projekt poolt
32. a. koostatud Tallinn-Nõmmel asuva Tungla tänava detailplaneerimise projektist nähtub, et Sõbra t. 53 elamu asub rekonstrueerimisele kuuluva Tungla kvartali piirkonnas ning hoone on amortiseerunud. Seega on ringkonnakohtu arvates põhjuslik seos kvartali rekonstrueerimise ja Sõbra t. 53 elamu mitteerastamise vahel. Halduskohus on ületanud oma pädevust asudes hindama
33. aastal koostatud detailplaneerimise projekti. Sellele ringkonnakohtu otsusele esitas kassatsioonkaebuse V. Nurmela. Kassator palub Tallinna Ringkonnakohtu
34. novembri
35. a. otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus või teha uus otsus ja jätta Tallinna Halduskohtu
36. juuni
37. a. otsus muutmata. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8 ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse seadust ning need rikkumised on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Kassatsioonkaebuse motiivid on järgmised:
38. Ringkonnakohus leidis, et kvartali rekonstrueerimise ja Sõbra t. 53 elamu mitteerastamise vahel on põhjuslik seos, sest
39. aastal koostatud detailplaneerimise projektist nähtub, et Sõbra t. 53 elamu asub Tungla kvartali piirkonnas ja hoone on amortiseerunud. Kaevatavas haldusaktis pole aga viidatud detailplaneerimise projektile ega sellele, et Sõbra t. 53 elamu on amortiseerunud. Seega on ringkonnakohus omistanud Tallinna Linnavolikogu otsusele uue sisu ja ületanud apellatsioonkaebuse läbivaatamise piire. Andes hinnangu elamu seisukorra ja amortiseerumise kohta ning jättes tähele panemata tunnistaja ütlused ja muud tõendid, on kohus võtnud endale eksperdi ülesande ja lahendanud küsimuse, mis ei kuulu tema pädevusse.
40. Ringkonnakohus leidis, et Tallinna Linnavolikogu otsuses on märgitud mitteerastamise põhjus ja see akt ei vajanud täiendavat motiveerimist. Selline seisukoht on vastuolus kohtupraktikaga ja Riigikohtu halduskolleegiumi senise seisukohaga seaduse kohaldamisel. Riigikohtu halduskolleegiumi
41. novembri
42. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-38-96 on asutud seisukohale: "Linna ja valla omavalitsuse volikogu otsus, millega määratakse kindlaks eluruumid, mida ei erastata Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8 alusel seoses nende lammutamise, rekonstrueerimise, edasise kasutamisega üürilepingu alusel või muul mõjuval põhjusel, peab olema nii nagu iga halduse üksikakt argumenteeritud." Haldusasjas nr. 3-3-1-27-97 leiab Riigikohtu halduskolleegium: " Et haldusakt oleks kontrollitav, peab haldusakti põhjendama ja tegema viite vastavale seaduse sättele, samuti esitama argumendid, miks selline otsus vastu võeti. Kuna vaidlustatud korraldus on sellisel kujul motiveerimata, on ta seadusevastane". Ringkonnakohtu seisukoht käesolevas asjas on vastupidine ja tekitab arusaamatusi nii haldusaktide vastuvõtmisel kui ka nende peale esitatud kaebuste lahendamisel.
43. Ringkonnakohus ületas kaebuse piire ja rikkus HKS § 27 lg.
44. Apellatsioonkaebusestaotleti halduskohtu otsuse tühistamist ja asja halduskohtule uueks arutamiseks saatmist. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud HKS §-s 36 sätestatud kohtumenetluse normide rikkumist, siis ei võinud kohus teha uut otsust, sest menetlusseadustikud ei anna apellandile õigust muuta esitatud kaebust. See seisukoht tuleneb Riigikohtu halduskolleegiumi
45. oktoobri
46. a. määrusest haldusasjas nr. III-3/1-9/
48. Alusetu on ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohus on ületanud oma pädevuse piire. Halduskohus ei asunud hindama
49. aastal koostatud Tungla kvartali detailplaneerimise projekti ega andnud sellele mingit omapoolset hinnangut või eksperdi arvamust. Hinnangu sellele projektile on andnud Nõmme Linnaosa valitsus, Nõmme Halduskogu ja Tallinna Linnavolikogu. Nende hinnangutele tugineski halduskohus otsuse põhjendavas osas.
50. Ringkonnakohus rikkus TsKS § 301 lg. 1, mis sätestab, et ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ringkonnakohtu otsuses ei ole märgitud vastuväidete olemasolu , antud nendele hinnangut ega esitatud põhjendusi, miks vastuväited jäeti tähelepanuta.
51. Ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse vormistamise nõudeid. HKS § 38 lg. 4 ning TsKS § 313 lg. 1 ja 232 lg. 4 kohaselt peab kohtuotsuse põhjendavas osas olema märgitud kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Ringkonnakohtu otsuses ei ole märgitud põhjendusi, miks kohus ei arvestanud kõiki asjas kogutud tõendeid ja halduskohtu motiive. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kasseeritav kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
52. Eluruumide erastamise seaduse § 2 kohaselt kuuluvad seni riigi või munitsipaalomandisse kuulunud eluruumid erastamisele. Samas näeb seadus ette ka erandid sellest reeglist. Ühe erandi sätestab Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8, mille kohaselt on valla või linna omavalitsuse volikogule antud õigus kindlaks määrata eluruumid, mida ei erastata seoses nende lammutamise, rekonstrueerimise, edasise kasutamisega üürilepingu alusel või muul mõjuval põhjusel. Seadusandja on jätnud mõiste "muul mõjuval põhjusel" konkreetse sisustamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsustada.
53. Alusetu on kassaatori väide, et ringkonnakohus on andnud haldusaktile uue sisu ja ületanud sellega oma pädevust. Otsuse õiguspärasuse hindamisel on Tallinna Ringkonnakohus õigesti leidnud, et Sõbra t. 53 elamu on kinnitatud erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja kooskõlas Eluruumide erastamise seaduse §-ga 3 lg. 8 muul mõjuval põhjusel, ja nimelt - seoses Tungla tänava kvartali rekonstrueerimisega. Ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut elamu seisukorra ja amortiseerumise kohta. RPI Eesti Projekt poolt
54. aastal koostatud Tallinn-Nõmmel asuva Tungla tänava detailplaneerimise projekti alusel leidis ringkonnakohus, et kvartali rekonstrueerimise ja Sõbra t. 53 elamu erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja arvamise vahel on põhjuslik seos. See ei ole haldusaktile uue sisu andmine. Asjaolu, et Tallinna Linnavolikogu
55. mai
56. a. otsuses ei viidata eelnimetatud detailplaneerimise projektile, on selle akti vormiline puudus, mis ei muuda haldusakti seadusevastaseks. Mitteerastamise põhjusena märgitud kvartali rekonstrueerimine saabki tugineda konkreetsele planeeringule, milleks on antud juhul Tungla kvartali detailplaneerimise projekt.
57. Õige on Ringkonnakohtu seisukoht, et Tallinna Linnavolikogu otsuses on mitteerastamise põhjus esitatud ja akt ei vajanud täiendavat motiveerimist. Ebaõige on kassatsioonkaebuses esitatud väide, et selline seisukoht on vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi senise seisukohaga seaduse kohaldamisel. Kassatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi määrus haldusasjas nr. 3-3-1-38-96 käsitleb vallavolikogu otsust, millega otsustati eluruumi mitte erastada seoses selle edasise kasutamisega üürilepingu alusel. Halduskolleegium leidis, et vajadus eluruumi edasiseks kasutamiseks üürilepingu alusel ei olnud piisav motiiv. Tallinna Linnavolikogu
58. mai
59. a. otsusega kinnitati vaidlusalune elamu erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja aga teisel alusel, s.o. seoses kvartali rekonstrueerimisega. Kvartali rekonstrueerimine on haldusorgani planeerimisotsustus. Planeerimisotsustused alluvad kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus ei saa otsustada planeerimisotsustuse otstarbekuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas territoriaalplaneerimist.
60. juulil
61. a. jõustunud Planeerimis- ja ehitusseaduse § 3 lg. 2 kohaselt kuulub planeerimis-, projekteerimis-, ja ehitusalase tegevuse korraldamine omavalitsusüksuse territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega oma territooriumi planeerimine kuulus kohaliku omavalitsuse pädevusse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel ja kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse ka Planeerimis- ja ehitusseaduse alusel. Planeerimis- ja ehitusseaduse § 68 lg. 1 kohaselt jäid kehtima enne selle seaduse jõustumist kehtinud planeeringud, sealhulgas detailplaneerimise projektid. Kohaliku omavalitsuse territooriumi käsitlevate skeemide, plaanide ja projektide ülevaatamine, nende kehtivus, muutmine või tühistamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Sellest tulenevalt on õige ringkonnakohtu järeldus, et asudes hindama
62. aastal koostatud Tungla tänava detailplaneerimise projekti, ületas halduskohus oma pädevust.
63. Väär on kassaatori seisukoht, et HKS §-s 36 sätestatud kohtumenetluse normide rikkumist tuvastamata ei tohtinud ringkonnakohus teha uut otsust. HKS § 37 lg. 1 kohaselt võib ringkonnakohus muuta või tühistada kohtuotsuse või -määruse ja teha uue otsuse või määruse. Kohtul on õigus kasutada talle menetlusseadusega antud volitusi ja ta ei ole seotud apellatsioonkaebuses esitatud taotlusega.
64. Alusetud on kassaatori väited, et ringkonnakohtu otsuses pole märgitud apellatsioonkaebusele esitatud vastuväidete olemasolu ega esitatud põhjendusi, miks need jäeti tähelepanuta. Ringkonnakohtu otsuses on märgitud, et vastustaja ja tema esindaja vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendava osa motiividest tuleneb, miks nende väidetega ei arvestatud ja miks tühistati Tallinna Halduskohtu
65. juuni
66. a. otsus. Eeltoodud põhjustel ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b: Jätta Viiu Nurmela kassatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
67. novembri
68. a. otsus haldusasjas nr. II3/259/97 muutmata. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
69. veebruaril 1998.a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann