3-3-3-1-97 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 7. märtsil 1997. a. M. Ahu kohtuvigade parandamise avalduse läbivaatamine Põhiseaduse kohaldatavusest enne Põhiseaduse jõustumist antud haldusaktide suh

§ 6lg.

1 kohaselt esitatakse kaebused halduskohtule selle organi või asutuse asukoha järgi, kelle õigusakti või toimingu peale kaevatakse. Sellest tulenevalt ei ole Tartumaa halduskohtunikul õigust arutada kaebust, mis on esitatud Eesti Riigiarhiivi peale. Tartumaa halduskohtuniku

1. oktoobri
2. a. otsusega haldusasjas nr. 3-26/96 rahuldati osaliselt J. Juhansoo kaebus. Kohtuotsusega tunnistati Kambja küla RSN TK
3. mai
4. a. otsuse nr. 14 punkt 7 ja Kambja küla Töörahva Saadikute Nõukogu üheteistkümnenda koosseisu kümnenda istungjärgu
5. augusti
6. a. protokolli punkt 28 seadusevastaseks. Kaebus jäeti rahuldamata Kambja küla TSN TK
7. augustil
8. a. antud elamu registreerimise tõendi nr. 357,
9. oktoobril
10. a. antud õiendi nr. 142/70 ja
11. mail
12. a. antud õiendi nr. 157/70 seadusevastaseks tunnistamise osas. Kohus leidis,

§ 3lg.

1 p. 1 alusel kuulub halduskohtu pädevusse HKS §-s 4 sätestatud täidesaatva riigivõimu organi, kohaliku omavalitsuse, vähemusrahvuste kultuuriautonoomia asutuse ja ametiisiku õigusakti või toimingu peale esitatud kaebuste ja protestide lahendamine. Kohus asus seisukohale, et Kambja küla RSN TK kaevatud tõend ja õiendid ei ole õigusaktid HKS § 4 mõttes ja seetõttu ei kuulu nende seaduslikkuse hindamine halduskohtu pädevusse. Samuti leidis kohus,

§ 19lg.

3 kohaselt jätab halduskohtunik kohtuasja lahendamisel kohaldamata mistahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus Põhiseadusega. Kohus leidis, et Kambja küla RSN TK

1. mai
2. a. otsuse nr. 14 õigusliku alusena märgitud ENSV Ministrite Nõukogu
3. detsembri
4. a. määrus nr. 514 "Kodanike isiklikus omanduses olevate ja maal asuvate elamute ja majandushoonete arvestuse korra parandamise kohta" on vastuolus Põhiseadusega ning tuleb HKS § 19 lg. 3 alusel jätta kohaldamata. Seetõttu tuleb Kambja küla RSN TK
5. mai
6. a. otsus nr. 14 tunnistada seadusevastaseks. Kohus leidis, et samal motiivil ja õiguslikul alusel tuleb tunnistada seadusevastaseks ka Kambja Küla Töörahva Saadikute Nõukogu
7. augusti
8. a. protokollilise otsuse resolutiivosa punkt
10. detsembril
11. a. esitas M. Ahu Tartumaa halduskohtuniku
12. oktoobri
13. a. otsusele kohtuvigade parandamiseks avalduse. Avaldaja leiab, et halduskohtu otsuses viidatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu
14. detsembri
15. a. määrus nr. 514 "Kodanike isiklikus omanduses olevate ja maal asuvate elamute ja majandushoonete arvestuse korra parandamise kohta" ei olnud vastuolus tol ajal kehtinud Eesti NSV konstitutsiooniga ega ole seda ka Eesti Vabariigi põhiseadusega. M. Ahu väidab, et Eesti NSV Ministrite Nõukogu
16. detsembri
17. a. määruse nr. 514 alusel hakati pidama arvestust maal asuvate hoonete kohta, mis ei olnud ametlikult kellegi omandisse registreeritud. Sellise arvestuse sisseviimine ei saanud olla seadusevastane. Nimetatud määrust ei ole ettenähtud korras kehtetuks tunnistatud. Kuna Tartumaa halduskohtunik ekslikult leidis, et Eesti NSV Ministrite Nõukogu
18. detsembri
19. a. määrus nr. 514 on vastuolus Põhiseadusega, siis palus M. Ahu tühistada Tartumaa halduskohtuniku
20. oktoobri
21. a. otsus ja teha asjas uus otsus ning jätta J. Juhansoo kaebus rahuldamata. M. Juhansoo kirjalikus vastuses leitakse, et M. Ahu avalduses ei ole märgitud, milles seisneb halduskohtu poolt materiaalõigusnormi väär kohaldamine. Avaldaja leiab õigesti, et Eesti NSV Ministrite Nõukogu
22. detsembri
23. a. määrus nr. 514 "Kodanike isiklikus omanduses olevate ja maal asuvate elamute ja majandushoonete arvestuse korra parandamise kohta" on normatiivaktiks, mille alusel peeti arvestust maal asuvate hoonete kohta. Nimetatud akt ei saanud olla omandiõiguse ülemineku seaduslikuks aluseks. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
24. Õige on avaldaja väide, et halduskohtunik kohaldas antud haldusasjas Põhiseadust vääralt. HKS § 19 lg. 3 kohaselt jätab halduskohtunik kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus Põhiseadusega. HKS § 19 lg. 3 alusel ei saa aga kohus tunnistada Põhiseaduse vastaseks ja jätta kohaldamata Eesti NSV Ministrite Nõukogu
25. detsembri
26. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhendit "Kodanike isiklikus omanduses olevate ja maal asuvate elamute ja majandushoonete registreerimise korra kohta". Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seaduse § 1 lg. 1 sätestab: "Põhiseadus jõustub rahvahääletusel vastuvõtmisele järgnevast päevast ja hakkab toimima käesoleva seadusega sätestatud korras". Põhiseaduse rakendamise seadus ei omistanud Põhiseadusele tagasiulatuvat jõudu. Seega ei saa enne Põhiseaduse jõustumist antud halduse üksikakti vaidlustamisel tunnistada põhiseadusevastaseks halduse üldakti, mis oli vaidlustatud üksikakti andmise aluseks. Küll aga saab Põhiseaduse alusel hinnata seda kohtuasjasse puutuvat halduse üldakti, mis pärast Põhiseaduse jõustumist oli halduse vaidlustatud üksikakti andmise aluseks. Eesti NSV Ministrite Nõukogu
27. detsembri
28. a. määrusega nr. 514 kinnitatud juhend on käesoleva haldusasja lahendamisel halduse üldakt, millele ei saa anda õiguslikku hinnangut Põhiseaduse kaudu.
29. Halduskohtunik ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et J. Juhansoo kaebus ei vasta HKS § 8 lg. 1 p. 2 nõuetele. See säte kohustab kaebuse esitajat märkima kaebuses põhjused, miks ta loeb õigusakti või toimingu oma õigusi või vabadusi rikkuvaks. Kaebuses pole osundatud õigusaktile, millega on vastuolus kaevatud haldusaktid. Kohus on menetlenud HKS §-s 8 lg. 1 esitatud nõuetele mittevastavat kaebust. Kohtuvigade parandamise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. osas, milles taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist. Juhindudes HKS §-dest 67, 57 p.2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Malle Ahu kohtuvigade parandamise avaldus osaliselt. Tühistada Tartumaa halduskohtuniku
30. oktoobri
31. a. otsus haldusasjas nr. 3-26/96 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Tagastada Malle Ahule kautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Määrus jõustub
32. märtsil
33. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel