3-3-1-1-98 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 30. jaanuaril 1998. a. Aktsiaseltsi Mõigu Ehituskoondis ja Harju maavanema kassatsioonkaebuste läbivaatamine protsessiosaliste ringimääramise asjas Riig

§ 5

lg 1 mõttes võib protsessiosaliseks olla igaüks, kelle küsimust antud haldusasjas arutatakse. Põhiseaduse § 24 lg 2 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Aktsiaselts Mõigu KEK on antud haldusasjas kolmas isik, kuna kaevatud korralduse vaidlustamine ja asja arutamisel tuvastatud asjaolud võivad mõjuda tema õigustele ja kohustustele. Vaidlustatud korralduse aluseks olnud üldkoosoleku otsused on vaidlustatud tsiviilkorras.

§ 3lg 2 p.

1 ja 3 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse kaebused, mille lahendamine on seotud tsiviilõigusliku vaidlusega. Seepärast tuleb haldusasja menetlus lõpetada. Kohtuotsuse motiveerimisel arvestatud Tallinna Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a. otsus on tehtud teiste protsessiosaliste suhtes. Maavanema kaevatud korralduse seadusevastaseks tunnistamiseks pole alust enne, kui
3. juuli
4. a. üldkoosoleku otsused on tsiviilkohtupidamise korras tühistatud. Korraldus anti Vabariigi Valitsuse
5. oktoobri
6. a. määrusega nr. 343 kinnitatud ajutise korra alusel. Seda korda pole maavanem rikkunud. Tallinna Ringkonnakohtu
7. oktoobri
8. a. otsusega tühistati apelleeritud kohtuotsus ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus. Kohus leidis, et vaidlustatud korraldus on vahetult suunatud aktsiaseltsi Mõigu KEK vastu, mistõttu tema osalemine protsessis on kohustuslik. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kuna aktsiaselts Mõigu KEK pole juriidiline isik, siis puudub tal Halduskohtumenetluse seadustiku mõttes õigus osaleda aktsiaseltsi Mõigu EK kaebuse läbivaatamisel kolmanda isikuna. Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebused AS Mõigu Ehituskoondis ja Harju maavanem, kes paluvad tühistada kasseeritud kohtuotsuse ja jätta muutmata Tallinna Halduskohtu otsuse. Aktsiaselts Mõigu Ehituskoondis leiab, et kohtuotsus on põhjendamatu materiaalõiguse (TsÜS §-d 5 lg 1 ja 37 lg 1) ja kohtumenetluse seaduse (

§ 5lg 1 ja 12 lg 1 p. 4 ning Ts

KPS § 68 lg 2) rikkumise tõttu. Seaduslik ja põhjendatud on Tallinna Halduskohtu otsus.

§-s 5 lg 1 sätestatud igaühe õigust pöörduda kaebusega halduskohtusse saab kasutada ainult isik. TsÜS § 37 lg 1 kohaselt omandab isikute ühendus juriidilise isiku õigusvõime registrisse kandmisega. AS Mõigu KEK polnud halduskohtu istungi ajaks ega ka praegu kantud Ettevõtteregistrisse ega Äriregistrisse. Seega pole aktsiaseltsi Mõigu KEK osalemine protsessis võimalik ega kohustuslik. Juba Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli
2. a. otsusega tsiviilasjas nr. II-2/259/97 tuvastati, et AS Mõigu KEK pole isik ja kehtiva tsiviilkohtupidamise seadustiku kohaselt pole tal tsiviilprotsessi teovõimet. See tõend on Tallinna Halduskohtu toimikus. Juriidilise isiku protsessiteovõime õiguslikud alused on tsiviil- ja haldusprotsessis ühtsed. Harju maavanem leiab, et ta on kogu aeg olnud seisukohal, et kaevatud korraldus on seadusevastane ja tuleb tühistada. Seaduslik ja põhjendatud on Tallinna Halduskohtu otsus. Ringkonnakohus pole otsuse tegemisel arvestanud TsÜS §-dega 5 lg 1 ja 37 lg 1,

§-dega 5 lg 1, 12 lg 1 p. 4 ja 36 lg 1 p. 2 ning TsKPS §-ga 68 lg 2. Isikud jagunevad TsKS § 5 kohaselt füüsilisteks ja juriidilisteks. Halduskohtu istungi ajaks polnud sellist juriidilist isikut nagu AS Mõigu KEK. TsÜS § 37 lg 1 kohaselt omandab isikute ühendus juriidilise isiku õigusvõime registrisse kandmisega. AS Mõigu KEK pole kunagi kantud Ettevõtteregistrisse ega Äriregistrisse. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: AS Mõigu KEK ei saa käesolevas kohtuasjas esineda protsessiosalisena. Harju maavanema vaidlustatud korraldusega ei tekkinud aktsiaseltsi Mõigu KEK. Korraldusega üksnes registreeriti aktsiaseltsi Mõigu EK registriandmete muudatus ja loeti aktsiaseltsi uueks nimeks AS Mõigu KEK. Ettevõtteregistrisse oli kantud AS Mõigu EK ja äriregistrisse on kantud AS Mõigu Ehituskoondis, mitte aga AS Mõigu KEK.

§-dest 5 ja 12 lg 1 tuleneb, et protsessiosalisteks halduskohtus saavad olla üksnes füüsilised ja juriidilised isikud, teatud juhtudel ka juriidiliseks isikuks mitteolev isikute ühendus, kohalik omavalitsus, vähemusrahvuste kultuurautonoomia asutus ja organ, kellele on seadusega pandud riiklik või teenistuslik järelevalve §-s 4 nimetatud organi või ametiisiku õigusakti peale, ning §-s 4 nimetatud organ, asutus või ametiisik. AS Mõigu KEK pole käsitatav ühenagi nendest. Seetõttu puudub tal haldusprotsessuaalne õigussubjektsus. Järelikult on ebaõige Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, et aktsiaseltsi Mõigu KEK osalemine protsessis on kohustuslik. Aktsiaseltsi Mõigu Ehituskoondis ja Harju maavanema kassatsioonkaebused tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu kasseeritud otsus tuleb tühistada. Juhindudes

§-dest 57 p. 4 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b: Rahuldada aktsiaseltsi Mõigu Ehituskoondis ja Harju maavanema kassatsioonkaebused. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a. otsus haldusasjas nr. II-3/211/
3. Tagastada kassatsioonikautsjonid aktsiaseltsile Mõigu Ehituskoondis 423 (nelisada kakskümmend kolm) krooni ja Harju Maavalitsusele 422.50 (nelisada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti). Määrus jõustub
4. veebruaril
5. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel