← Eesti

3-3-1-2-98

3-3-1-2-98 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. jaanuaril
  2. a. Tartu Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse läbivaatamine HÕS § 143 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
  3. jaanuaril
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Tartu Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
  5. novembri
  6. a. otsusele haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ-61/
  7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Viktor Mõts ja Tartu Politseiprefektuuri esindaja Rein Pärtel.
  8. juulil
  9. a. koostas Tartu Politseiprefektuuri välipolitsei konstaabel haldusõiguserikkumise protokolli Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 143 rikkumise kohta. Protokolli kohaselt Viktor Mõts "olles joobnuna sõiduautot juhtides tekitanud avarii eiras liikluspolitsei nooreminspektori Anatoli "uvalovi poolt temale antud seaduslikku korraldust istuda politseiautosse, et sõita Tartu Liikluspolitseisse õiguserikkumise asjaolude selgitamiseks".
  10. juuli
  11. a. otsusega karistas Tartu Maakohtu halduskohtunik V. Mõtsa HÕS §-s 143 sätestatud rikkumise eest rahatrahviga, kuna "Viktor Mõts
  12. 97 kl 21.00-22.00 Tartu maakond Nina k, olles alkoholijoobes sõiduautot juhtides tekitanud avarii, eiras politsei nooreminspektor A. "uvalovi korraldust istuda politseiautosse, et sõita Tartu Liikluspolitseisse õiguserikkumise asjaolude selgitamiseks.".
  13. juulil
  14. a. esitas V. Mõts apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja lõpetada asja menetlus, kuna puudub haldusõiguserikkumise sündmus. V. Mõts väitis, et sündmuskohal viibis küll Koosa politseinooreminspektor A. "uvalov, kuid temaga ei olnud mingit konflikti, mida saab kinnitada tunnistajana Ü. Peetso.
  15. novembri
  16. a. otsusega tühistas Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu halduskohtuniku
  17. juuli
  18. a. otsuse ja lõpetas asja menetluse. Ringkonnakohus leidis, et selles asjas puudub haldusõiguserikkumise koosseis, kuna V. Mõtsi tegu - keeldumine vabatahtlikult politseiasutusse tulekust - ei ole HÕS § 143 järgi kvalifitseeritav tegu. Ringkonnakohus leidis, et HÕS § 143 sätestab vastutuse ainult sellise seadusliku korralduse tahtliku eiramise eest, mis on antud politseiametniku või abipolitseiametniku poolt oma kohustuse täitmisel avalikku korda kaitstes. Kui haldusõiguserikkuja keeldub tulemast kaasa politseiametnikuga politseisse, ehkki HÕS § 232 kohaselt on politseiametnikul õigus toimetada haldusõiguserikkuja politseisse, siis ei ole alust sellise keeldumise kvalifitseerimiseks HÕS § 143 järgi.
  19. detsembril
  20. a. esitas Tartu Politseiprefektuur kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uuesti läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus. Kassaator väidab, et ringkonnakohus on tõlgendanud kitsendavalt HÕS §
  21. Selle sätte õigeks tõlgendamiseks tuleb lähtuda HÕS §-dest 103 ja 232 ning Politseiseaduse §-st 13 lg
  22. Kirjalikus vastuses Tartu Politseiprefektuuri kassatsioonkaebusele väidab V. Mõts, et: ""uvalov mulle autosse istumiseks mingit korraldust ei andnud. Seega ei rikkunud ma haldusõiguserikkumise protokollis näidatud "uvalovi korraldust ning tegemist ei ole HÕS § 143 järgi kvalifitseeritava teoga.". V. Mõts peab vastuses põhjendamatuks kassaatori väidet, et tema käitumine ründas avalikku korda, s. h. ka politseiniku turvalisust. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohus on tõlgendanud kitsendavalt HÕS § 143, kus sätestatakse vastutus politseiametniku või abipolitseiniku poolt oma kohustuse täitmisel avalikku korda kaitstes antud seadusliku korralduse tahtliku eiramise eest, välja arvatud HÕS §-s 103 loetletud juhud. HÕS §-s 143 märgitud "avalikku korda kaitstes antud seaduslik korraldus" hõlmab ka HÕS §-s 232 sätestatud alusel antud korraldust haldusõiguserikkuja toimetamiseks politseisse haldusõiguserikkumise tõkestamiseks, haldusõiguserikkuja isiku kindlakstegemiseks ja protokolli koostamiseks. Seaduse ebaõige kohaldamise tõttu kuulub ringkonnakohtu kasseeritud otsus tühistamisele ja kassatsioonkaebus rahuldamisele. Juhindudes HÕS §-dest 325 lg 1, 324 lg 1 p. 2 ning 311 lg 2 ja 4 , Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b: Rahuldada Tartu Politseiprefektuuri kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  23. novembri
  24. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ-61/97 ja saata asi uuesti läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada Tartu Politseiprefektuurile kassatsioonikautsjon 422.50 ( nelisada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti). Määrus jõustub teatavaks tegemisest
  25. veebruaril
  26. a. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.